Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erisuste, ohustada, tahe, toimetulek, eliit, niisiis, valdab, abistamine, teistega, asjaga, rahaga, kihistumise, pildis, kihiks, kõrgklass, omamine, eliiti, tavalised, indiviidid, selliseks, uutele, tõuke, liikuda, klassist, kihistumine, eespool, mainitud, asjal, eralduma, ühtekuuluvustunne, ühiste, mismoodi, niiöelda, moodustav, unustada, aitamineSuhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta,
vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber). 4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48)
mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda. Probleemiga on vaja tegeleda, see ei ole nende enda probleem kui neid vastu ei võeta. 2) Mitte võtta kuulda oma mehe soovitusi! Rääkida klassiga, kiusajate vanematega. Kompromiss ei tohi kiusata, aga ei pea olema ka sõber. Käituma peab viisakalt.
sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus
Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid
Maslow' vajaduste kõik teised teeksid koostööd teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed b) Aus koostöö on pikemas perspektiivis alati seda, mida neil ei ole. Ronald Inglehart: kasulikum kui teiste petmine vajaduste rahuldatus mõjutab c) Pikas perspektiivis on iga inimese jaoks väärtushinnangute kujunemist. Eriti kasulikum teha teistega koostööd kui üritada väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud kogu aeg teisi petta, eeldusel et teised a) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige vastavad petmisele omapoolse petmisega teha sellist tööd, mis pakub kõrget sissetulekut 4. Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib b) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige ratsionaalse valiku teooria kõige paremini?
sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil
sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp
Marx'i ajalookäsitlus oli allutatud ühiskonna arengu viimase etapi kommunismi tõestuseks. Tema teooria alusel hakati ühiskonda ümber tegema (k ommunismi ehitama), mis oli suurim eksperiment inimkonna ajaloos. Tänaseks on selge, et Marxi sk eem ei peegelda tegelikku ajalugu. See on 1850-60. teooria. Kuid Marxi teooriale hingekella lüüa on v eel vara. Sotsiaalsest võrd susest unistavad paljud. Loosung "Vabadus", "võrdsus", "vendl us" on aktuaalne ka tänapäeval. Euroopa eliit aktsepteeris, et ühiskond koosneb klassidest ja ehitas vastavad ühiskonna institutsioonid. Ühelt poolt kodanlus oma institut sioonid ja teiselt poolt töölised omad (a/ü, kutseliidud, parteid). Seepärast on Eu roopas klassid valdavaks nähtuseks. 4. EBAVÕRDSUSE TASANDID M. WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant.
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse informatsiooni allikas (riietus, soeng, hooldatus, kõne, sõnad, terminid, kui adekvaatselt ta teistega suhtleb, käitumismaneerid). Et info ei kahjustaks ühtegi inimest õigusemõistmise süsteemis: · kohtud võiks osaliselt desotsialiseerida need inmesed, kes on läbi viinud eeluurimise mingis konkreetses kaasuses, ei tohiks mitte mingil juhul olla otsuse langetajateks kohtus. Kohtunik ei tohi olla kunagi osapooltega kohtunud. 1
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on väike; õigusnormid on repressiivsed, karistavad. Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus – inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on suur; nende vahel on tööjaotus, nad sõltuvad teiste poolt loodud produktidest. Tööjaotus tekib ja süveneb ajaloo jooksul, kuna seoses inimeste arvu ja asustustiheduse kasvuga ei saa kõik tegeleda sama asjaga ilma, et sotsiaalne kord laiali laguneks. Ühiskonna säilimise huvides hakkavad inimesed seega spetsialiseeruma. Religioon Inimelu võib jagada kaheks sfääriks: - igapäevane, profaanne sfäär; see millega inimesed suurema osa ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (näiteks töö); 10
jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Teoloogiline mõtlemine: · Fetisism ehk nõidus iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene · Polüteism ehk palju jumalaid omav iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi · Monoteism ehk ainus üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud Metafüüsiline mõtlemine: · Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
oodatud käitumine, mida igaüks peab teadma, et sotsiaalses keskkonnas normaalselt toimida ja hakkama saada (nt võrdle ootusi preestrile ja anarhistile). Roll on kokkuvõtvalt kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel. Teatri metafoor. Inimesed on justkui näitlejad, kes oma ,,osa" etendavad. Arstil, poliitikul on töö juures oma stsenaarium, kodus aga hoopis teine osa mängida. Rollid on inimese isiksusest sõltumatud see sünnib interaktsioonis teistega (ei saa etendada õppejõu rolli ilma üliõpilasteta). Sageli kasutatakse ka maski metafoori- eri rollides paneb inimene ette erineva maski ja muutub teiseks inimeseks. Need metafoorid jätavad mulje justkui oleks rollivahetus kuidagi väline ja teadlik. Tegelikus elus inimesed omandavad rollid nii mõjuvalt ja teadvustamatult, et ei pane enam ise tähelegi, et nad etenduses osalevad. Nad mitte ei ,,mängi" arsti, vaid ongi arstid.
loogikal empiiriliselt. Mida tähendab empiiriline? Kogemuslik, kogemustel põhinev Milline on funktsionalismi peamine arusaam sotsiaalelust? Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele Mida ütleb Talcott Parsons sotsiaalsest süsteemist? Süsteem võrdub sotsiaalne kord, kus on olemas kokkulepe ning vastastikune toime. Nt ellujäämine seotud teistega, ühtsus. Mida Robert Merton ütleb sotsiaalse süsteemi uurimisest? Sotsioloogid peaks uurima ka disfunktsiooni. (funktsioon ja disfunktsioon) Mida tähendab sotsiaalkonstruktivism? Ajaloolased, filosoofid ja teadmissotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Toetub ideele, et meie maailm oleneb meie tõlgendusest, milliseid väärtusi omistame.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea. Siit järeldus, et inimsoo üldise õnnelikkuse nimel tuleks tal elada ühiskonnana, kus inimsoo võimekam osa hoolitseks selle eest, et ka vähemvõimeka enamuse ülim
kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste
● demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) ● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda. Elitaardemokraatias otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm – eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll üle selle. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto.
võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe, tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus. 58. Nimeta perekonna funktsioonid? Perekonna funktsioonid on järgmised: 1. soo jätkamine realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga
sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Seadused ja õigusnormid - Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid,
Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID JA FAKTID MÕJUTAVAD INIMESTE MÕTLEMIS- JA KÄITUMISVIISE. NT: PEREKOND ÕPETAB SOTSIAALSEID NORME NING RÄÄGIB, MIS POLE LUBATUD (EHK HÄLBED), KOOLIS SAAB TEISTEGA SOTSIALISEERUDA, RELIGIOONIST TULENEB KULTUUR JNE. . 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe, tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus. 62. Nimeta perekonna funktsioonid? · soo jätkamine realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord,
Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik- majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe, tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus. 94. Nimeta perekonna funktsioonid? soo jätkamine realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga
seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühissõidukid, pargid jne). Sotsiaalne turvalisus sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetulekud kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb järgmiselt: 1) riiklik pension (pensioni esimene sammas) solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest (liigid: vanadus-,
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse
Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena. Järeldused: popkult poliitika jaguneb 1. Parem tiim mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi 2. Vasak tiim rahva manipuleerimine ja ärakasutamine Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse. Matthew Arnold (24.12.1822 15.04. 1888) Inglise poeet, kultkriitik. Oli eliit. ,,CULTURE AND ANARCHY" 1869 - Viktoriaanlik lähenemine kultuurile, mis on midagi suurt, mis aitab inimestel aru saada hetkel olevatest rasketest aegadest.Ta nägi kult mõistet kahte moodi: 1) Teadmiste varamu ,,parim mis maailmas mõeldud ja öeldud" 2) Kindlustama jumala tahte valitsemise maailmas. Annab kultuurile tema kasulikkuse. Kult on ka sotsiaalselt kasulik. Hoiab korda, muudab inimesed paremaks inimese vaimne täiustumine.
annaabi.ee 
