Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas vabadus on illusioon?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
determinism, tahtevabadus, illusioon, tahtevabaduse, sündmusel, väärtushinnangud, tahe, sunni, muinasjutt, reaalsus, piiritletud, pärilikkusest, viibib, valikuid, ütlus, tegude, pierre, laplace, veendumus, soovima, nõustun, kooskõla, millestki, liikumis, vangistatud, paljudele, anta, osutub, inge, ojala, sundinud, pöördepunkt, selleniKas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni
sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik mingite
Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ise ei tea, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, paneb paika, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ning vabadust. Nt. Kui mul on vaja teha mõni valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõimalused mul üldse on, siis kaaluksin, millised oleksid iga võimaluse head ja
m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud
II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine
juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga tabavalt ob sõnavabaduse kohta öelnud Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui
vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kellel on oma vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. On see lihtsalt lause või toimib see meie igapäeva elus lausa märkamatult? Sellist loetelu, kus pearõhk on vabadusel, võib lõputult jätkata. Mis see vabadus siis on? On
Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt
mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus mehe-naise abielu on midagi taunitavat, süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. On see lihtsalt lause või toimib see meie igapäeva elus lausa märkamatult? Sellist loetelu, kus pearõhk on vabadusel, võib lõputult jätkata. Mis see vabadus siis on? On
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi
Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Jäik determinism- omane objektiivsele idealismile. Igasugune äärmuslik, radikaalse pretensiooniga maailmaseletus välistab tahtevabaduse. Vabadus on mõtkas üksnes praktilises mõttes. Selle järgi on vabadus illusioon, kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil.
Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism?
) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu
Sellised on näiteks väidetavad immateriaalsus, lõpmatus, olemise ja tegevuse, substantsi ja aktsidentsi, potentsiaalsuse ja aktuaalsuse ühtsus. Sellised atribuudid ei seostu kuidagi meie igapäevase eluga. Jumala metafüüsilistest atribuutidest rääkimine on seetõttu mõttetu. Jumala kõlbelised atribuudid (nt Jumala headus, kõikvõimsus, õiglus) on aga hoopis olulisemad, nad tekitavad religioosses inimeses hirmu ja lootust ning ärgitavad õigesti elama. Sõnadel Jumal, Jumala tahe jt on Jamesi arvates vaid praktiline tähendus. Ainult pragmatism suudabki Jumala mõistele anda mõistetava sisu. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – selline on pragmatistliku teoloogia tuum ning siin pole vaja mingeid teoreetilisi definitsioone. Religioon tuleneb Jamesi väitel pigem ebakindlusest tuleviku suhtes, vajadusest mingi garantii järele: “Punktiks, mille ümber tiirleb inimese religioosne elu, on mure oma saatuse pärast
sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism?
seisneb nn formaalne tõesus väidetevahelises kooskõlas ehk vasturääkivuste puudumises Carl Gustav Hempel i arusaama kohaselt ("Tõesusest matemaatikas") Õige vastus on: on puhta matemaatika tõed analüütilised. Albert Einsteini arvates ("Geomeetria ja kogemus") Vali üks: c. on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte Õige vastus! Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates ( Loogilise positivismi tõeteooriast ) muinasjutt teadusteooriast? c. Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat Õige vastus Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: c. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! Kas vaatlus või eksperiment võiksid Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") ümber
seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51
Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus
olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus
Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast 1 sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, reklaamist, humanistlik koolkond rõhutab, et inimesel poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et Meid teeb vabaks just hea enesetunnetus inimene on ise oma õnne sepp. ning sellest tulenev sõltumatus ja Üks äärmuslikumaid determinismi positiivne mõtteviis, mitte see, kui palju näiteid on seisukoht, et ühe liblika tiivalöök meil on teadmisi või raha. kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? John Stuart Mill arvab, et
sekkuda ja neid isikuid väärkohtlemise eest kaitsta. Riigi kohustus on veel piinamise, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemisega seonduvaid asjaolusid igakülgselt ja effektiivselt uurida sõltumata sellest, kas kohtlemise taga olid riigivõimud või eraisikud. Riigi kohustus tekib info teada saamisest alates. Üheks olulisemaks vabadusõiguseks võib nimetada ka õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele, mis ennekõike kaitseb füüsilise ja igasuguse sunni abil vabaduse võtmise eest. Ajaloolisest aspektist vaadeldes on antud õiguse olulisemaks eesmärgiks olnud kaitse meelevaldse vahistamise eest. Igaüks, kes on sattunud ebaseadusliku vabaduse võtmise küüsi, on õigus nõuda õiglast hüvitist, mille suuruse määrab kohus. Tähelepanu tuleks pöörata vabaduse võtmise ja vabaduse piiramise erisustele. Vabaduse võtmist käsitatakse mitmeid kordi rangemalt, kui vabaduse piiramist, mis tähendab, et
kui kaugel me jumalatest oleme. Miski ei garanteeri, et leiame teise poole. See on vaevaline otsing, ja kui leiame, et pruugi see ühendus kesta, sest nauding on mööduv. Tegelikult ihaldame hingede ühinemist ehk lõplikku terviklikkuse taastamist. Kui see ka oleks võimalik, siis muutuksime liikumisvõimetuks, ei suudaks eksisteerida siin maailmas. See on saavutamatu tahe ja hingepiin. · Sokratese (Diotima) kõne armastus tähendab, et x ihaldab y. Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis
sellega tee vabadust, vaid nende vabadust, kes kõndides tee peal ei ole sunnitud peatuma. Ja kui me ütleme, et kingitus on vaba [gift is free], siis ei mõelda selle all kingituse vabadust, vaid kinkija vabadust, keda ükski seadus või leping ei kohustanud seda kinki andma. Ja kui me kõneleme vabalt, ei ole see meie hääle või hääldamise vabadus, vaid inimese vabadus, keda ükski seadus pole kohustanud kõnelema teistmoodi, kui ta seda tegi. Viimaks, sõnade vaba tahe kasutamise puhul ei saa vabadus tähendada tahte, soovi või kalduvuse vabadust, vaid inimese vabadust, mis seisneb selles, et ta ei kohta ühtegi takistust oma tahte, soovi või kalduvuse teoks tegemisel. Hirm ja vabadus on ühitatavad. Hirm ja vabadus on ühitatavad; kui inimene heidab oma varanduse merre kartes, et laev hakkab põhja vajuma, teeb ta seda siiski tahtlikult, ja ta võib ka keelduda selle tegemisest, kui ta tahab – järelikult on selle teo teinud keegi, kes ise on vaba
.. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? Vabadus esteetikas: vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema väljendusvabadus
välimiste) osapooltega). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite
ideede maailmas enne kehastumist. · ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. · ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Stoikute arvates on vabadus · vaid illusioon. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. Saatusest rääkides pidasid stoikud silmas · kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. · maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat.
meelevallast Neil põhinevad kaks erinevat “linna”: maine ja taevane Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel Augustinus pärispatust eriline väärtus Inimene on “langenud” – tema tahe ja mõistus on rikutud Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus Kristlik “agape” (arm) Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus
vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu
annaabi.ee 
