Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas tõde - avastatakse või luuakse?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuakse, vaielda, arvamusi, kindlaid, eluaeg, viied, avastada, tõestasid, nägid, planeetidega, kordi, tekkivad, tavalisem, inmene, miljoneid, sureb, loomisega, arvavad, ütlus, armsam, torkab, pidama, valetamineTundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati hukka, see tekitaks minus veidi vastakaid tundeid. Igal inimesel on õigus teha oma elus ise valikuid. Pole õige kellelegi midagi peale suruda või teiste arvamusi, otsuseid halvaks kiita. Igalühel on oma arvamus, millele toetudes võib ta ennast kõige paremini tunda. Usk on midagi, mis aitab elus paika panna oma väärtused ning reeglid. Nii nagu on kristluses kümme käsku, nõnda on ka teistes uskudes oma kombed ja talitused. Usk on veidi segane teema. Juba sõna kristlus on arusaamatus. Seda pole võimalik täielikult lahti seletada. Ma ei saa nõustuda filosoofi ideedega, mida ta selles raamatus esitab. Usk on
UNI Referaat Triinu Pankratov 12A Viimsi Kool 2010 MIS ON UNI JA MIKS SEE ON MEILE VAJALIK? Inimeste ja loomade elus on uni väga tähsal kohal. Seda just seepärast, et meie elu on regulaarne päeva-öö vaheldumine. Meie elu mõjutavad erinevad bioloogilised rütmid nagu Maa ja Kuu liikumine. Liigvarajane ärkamine esineb inimestel, kes töötavad öistes vahetustes. Tihtipeale tunnevad nad väsimust, kuna uni jääb lühikeseks ning nad ei suuda end välja puhata. See probleem on levinud kõikjal ning unetus ehk insomnia kasvab järjest tõsisemaks probleemiks. Probleemiga on hakanud tegelema mitmed teadlased ning une teaduslikule uurimisele pannakse senisest veel suuremat rõhku. Esimesed teadlased, kes jõudsid une erinevaid staadiumeid uurides märkimisväärsete tulemusteni, kasutades EEG-d, olid Kleitm
Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei
tallile ja see saadab sinu teadvusesse lahenduse, mis on kooskõlas kristalli salvestatud reeglitega. A: Kuidas see saadab selle lahenduse? D: Ma ei tea täpselt, sest pole ise midagi taolist teinud. Kuid nagu ma aru saan, siis näitavad teadvuses tekkivad kujutluspildid, mida on vaja teha. A: Ja neid järgitakse? D: Muidugi! A: Aga kui keegi ütleb, et ta seda ei taha? Kui keegi ei jää lahendusega rahule? D: Seda ei saa olla. Kuidas mitte teostada seda, mida sa nägid? Kõik järgivad seda lahendust. A: Hästi. Kuid oletame, et keegi ei taha ja otsustab tappa daami, kes tõi ta nõukogu ette? D: (Lämbumas naerust): See on võimatu. Kedagi tappa tähendab ennast tappa. Mõrva korral toimub Maatriksi rikkumine, mis pöördub sinule tagasi kõige negatiivsemate tagajärgedega. Sellist asja pole kunagi isegi mainitud. Võib-olla toimus see kunagi minevikus, kuid nad eemaldusid juba ammu sellest, mida siin nimetatakse põhjuse ja tagajärje seaduseks
väär. See on väga oluline aktsioon, kui me ei tea kas midagi on tõene või vale. Loogika ei tegele sellega, kas mingi ütlsu on tõene või väär. o Keeleteaduses ei huvita niivõrd mingisuguse lause tõe väärtus, vaid see, kuidas ta seda tähendust väljendab. o Kunstis o Jne... Kusjuures tuleb märkida, et tähenduseprobleem nimeatatud valdkondades on erinev. 18nda sajandu Ungari keeleteadlased tõestasid, et Ungari ja Soome keel kuuluvad ühte keele rühma, mis vastab tõele, kuid nad lähtusid selles täiesti uskumatutest asjadest, mis ei tundu üldse loogilised. Semantika loogikas ja filosoofias · Gotlob Frege (1849-1925) jaotas tähenduse valdkonna kaheks 1) sisemiseks tähenduseks (eeltingimuseks) ja 2) väimiseks tähenduseks (ekstentsionaalne). · Rudolf Carnap (1891-1970) Ta on pärit Viini loogilisest ringist. Ta emigreerus Ameerikasse
" (Arthur Schopenhauer) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." · "Põhimõtetel on kaalu alles siis, kui kõht on täis (Benjamin Franklin) söödud." (Mark Twain) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Põhimõtted kestavad igavesti." (William Jennings · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed Bryan) seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Raske õppustel, kerge lahingus." (Aleksander · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on Suvorov) sul õigus." (Henry Ford) · "Rumal arvab olevat tark mees, tark mees peab ennas · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) rumalaks." (W. Shakespeare)
omavad." (K. Kraus) · ,,Iga põlvkond kujutleb end intelligentsemana eelmisest ja targemana järgmisest põlvkonnast." (G. Orwell) · ,,Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · ,,Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." (Manley Hall) · ,,Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · ,,Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." (Paolo Coelho) · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." (Napoleon Bonaparte)
" (H.de Balzac) · "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia." (Arthur Schopenhauer) · "Iga inimese mälu on tema erakirjandus" (A. Huxley) · "Illegaalse sissetuleku pealt ei saa võtta seaduslikke makse." (Al Capone) · "Inimene on ühiskondlik loom" (Aristoteles) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." (Benjamin Franklin) · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) 2 · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros)
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
lasti, et hõlpsamini läbi elu ohtude ja tormide purjetada. Viskas välja asjad, mida ta pidas üleliigseks. Aga tegelikult jättis ta end ilma vee ja toidu tagavarast. Nüüd purjetab ta kergemini edasi, aga janusse surijana. Täiskasvanud tunnevad sageli head meelt kurvast teenest valmistada noori selleks ette, et nad hakkavad kunagi enamiku asjust, mis praegu nende südant ja meeli ülendavad pettekujutluseks pidama. Sügavam elukogemus räägib kogenematusele teist juttu. Ta vannutab noori eluaeg truuks jääma mõtetele, mis neid praegu vaimustavad. Nooruseidealismis tunnetab inimene tõde. See idealism on rikkus, mida ei tohi millegi vastu vahetada. See, kes asub head tegema, ei tohi oodata, et inimesed sel puhul kivid tema teelt ära korjavad, vaid peab valimis olema saatuse katsumusteks, et bad hakkavad neid talle just teele ette veeretama. Neist aitab üle saada üksnes jõud, mis selle vastupanu puhul inimese sisimas aina tugevneb ja häälekamalt kõlab
Inimene on võtnud pähe, et ta suudab kõike seletada ja piire paika panna, aga tegelikult suudab seda teha ainult see kes selle maailma üldse siia lõi. Inimene arvab, et teab kõike, et suudab kõike... Inimene on igas võimes piiratud. Ta on igal pool keskpärane ( liigne müra teeb kurdiks). Äärmusi pole inimestele olemas ja äärmustele pole inimesi. Me oleme kuskil keskel: meil pole kindlaid teadmisi, aga samas pole me ka täielikult teadmatuses. o Maailm on lõputu sfäär, mille keskpunkt asub kõikjal, piirjoon mitte kusagil. Tegelikkusega maname esile ainult aatomeid. Kuid kui võrrelda kõikvõimsa maailma kõrval kõige väiksemaid looduses esinevaid organisme, näeme, et ka tibatillukeses aatomis on nii palju suurt, milleni inimese kujutlusvõime ei küündi
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte kas ta on õige
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
läbi eksistentsi. Eksistentsialism oli suurim kirjandusvool. Selle eetikateooria põhiküsimus on ,,Mis teeb elu elamisväärseks?". Vastus on sobitamine elu=maalimine, iga pintslitõmme peab sobituma eelmisega. Eetika on subjektiivne, kuigi ta arvab, et õige ja vale on objektiivselt olemas. Ta ütleb, et inimene lihtsalt ei tunneta tõde, sest ta tajub eri olukordi nii erinevalt, mistõttu ta pole võimeline tunnetama seda kindlat objektiivset tõde.. Selles pole kindlaid reegleid. Inimeste valikute õigsus sõltub sellest, millise positsiooni inimene endale valib. Eksisteerimine ei anna vastust küsimusele, mida eluga teha. Väärtused ja normid on sel puhul individuaalsed. Inimene elab oma parimas tõetajumises. Iga inimese jaoks on miski õigeim. Seega ei saa öelda tegude kohta, kas see on kõlbeline või mitte. Avaldada saab vaid oma seisukohta. Siiski tuleks iseenda vastu olla aus ja truu ning tegutseda vabaduse nimel
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1
Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)! 1) On raske näha, kuidas saaks üldse olla võimalik vaielda: teil ja intuitsionistil on kas ühesugune intuitsioon valetamise suhtes või mitte ja sellega asi piirdubki 2) Tundub, et reeglid on igasuguse arutlemise, sealhulgas ka moraalse arutlemise jaoks hädavajalikud 3) Paistab, et erinevatel olukordadel on ühiseid jooni, nii et oleks vasturääkiv kirjutada ette erinevaid moraalseid tegusid. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse
mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on? Toimeseosel võiks olla (?) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi. Hüvede ja väärtuste produtseerimine – objektiivse vaimu üks osa. Käsituse alusel luuakse seaduspäraselt uusi vaime juurde. Toimeseoste immanentselt- teleoloogiline (eesmärgile suunatud) iseloomustus – objektiivne vaim on eesmärgipärane, produtseerib hüvesid. Teosel mingi eesmärk ja sellel on mingid väärtushinnangud (autori arusaamad on õiged ja teised eksivad, kes valesti aru saavad); kui autoril on oma arusaam asjast, siis tekib eesmärk, et põhjendada ja selgitada oma arusaama – näidata, et milles eksitakse. Viimane punkt: lk 95
Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada.
3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha) Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel
Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes
tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikust suurema hulga inimeste jaoks.. Ehk siis TU luuakse üksiku teo kohta reeglid.RU luuakse üldised reeglid tegevuste kohta. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism on üksainuke printsiip, absoluutne süsteem, millel on potentsiaalselt lahendus igas olukorras. Tee seda, mis aitab kaasa kõige suuremale kasule. Annab lahenduse igale olukorrale, ei ole üleüldine, kasulikkus on tavaarusaamas loogiline. 5
inimloomusest, kuid on faktiliselt eksisteerivates ühiskondades õigustamatul viisil piiratud ja kahjustatud konventsionaalsete tavade ja neile rajatud seaduste – nomos`tega. Selline argumentatsioonimudel esineb raamatus “Tõest”, millest leiti 1915-ndal aastal küllalt ulatuslikud katkendid. Raamatu autori nimeks on märgitud Antiphon. Tema arutlus tolles teosefragmendis lähtub sellest, et nomos`ed kehtestatakse põhjendusega, et niimoodi luuakse õiglust, mis seisnevat selles, et ei astuta üle selle polis`e seadustest ja tavadest, mille kodanikud ollakse. Antiphon püüab kriitiliselt kontrollida, kas see on piisav õigustus nomos`ega loodud elukorraldusele. Tema hinnangu kriteeriumiks on sealjuures kasulikkus ( to xympheron), st. õigustatuks peab ta selliseid ettekirjutusi, mis on kasulikud. Kasulik on aga see, mis on inimese loomusega kooskõlas, st. kõik see, mis elu alal hoiab ja soodustab. Loomupärase
Eelkõige on filosoofia sündmus või olukord. Olukord, millele inimene kuidagi vastab. Kui ma lihtsalt tunnen, see pole filosoofia. Ei ole filosoofilist sündmust, mida ei saaks keeleliselt väljendada. Ei ole ka filosoofiat, kui pole keelelist väljendust. Sõnad, mis on seotud mõtlemisega, mis annavad mõttele vormi ja kuju. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Kas on normatiiv? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine · Hinnang uusplatonismile · Ülem taevas ja inglid. · "Platoonikud nägid küll tõde kindlana, · Eetika liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki · Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet. loodud asjade ürgvorme aga nad nägid seda · Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu
mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. “Tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailm – just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid – sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärust.” Bertrand Russell (1994) Täpsustused ja erandid: 1.Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” (käsk) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”.
näiteks mõnda raskesse haigusesse. Eriti sünni puhul ja selle puhul, kui inimene on enda tahtest hoolimata sattunud keerulisse olukorda, paistab üsna raske mõelda, et inimene on ise vastutav selle eest. Aaga tegelikult on ju nii, et inimene on vastutav selle eest, kuidas ta end selles olukorras tunneb. Näiteks inimene, kes on haigestunud vähki. Tal on võimalus lõputult kurvastada, kuni sureb ja mõelda, et küll elu on karm või siis ssuhtuda vähki kui õppetundi ning seeläbi avastada, er vähk on tulnud talle midagi ütlema, pannud märkama, et midagi on elus vaja muuta. Oma arvamuse ilmestamiseks kirjutan ma siia Alberto Villolda mõtte tema raamatust "Samaani meeotd", mis on mulle väga südamelähedane ning erilise tähendusega. "Inimeselt võib võtta kõik. Peal etema viimase vabaduse: valida igas elu olukorras oma suhtumine sellesse. Valida oma tee." 6. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
endast. Maailma nähti üldse illusoorsena, ega arvatud, et mingisugune tõde selle sees peitub. Kunstil lasub küll teatav vastutus, kuid ühtlasi on selles palju vabadust, kuna niikuinii on kõik üks illusioon. Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja mehaanilise reproduktsiooni tekkega kadus jäljendamise kohustus kunsti pealt. romantismiaja ideed andsid kunstile eneseväljenduse - EKSPRESSIOONI rolli ja nägid kunstnikus erilist ainulaadset geeniusest. Üks tuntumaid esindajaid sellel suunal LEV TOLSTOI, kelle jaoks kunst oli moraalselt ülendav nii vaatajale, kui ka tegijale. Teine ekspressiivse kunstiteooria esindaja on ROBIN GEORGE COLLINGWOOD, kelle jaoks pidi kunst olema subliimne. Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! Vabadus ei ole demokraatiaga paratamatult seotud - see võib võtta üksikisikult siiski terve hulga vabadusi. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju erinevaid teadmisi ja informatsiooni, ning seepärast tulevad otsused pädevamad. Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi. Moraal-psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia. Iga inimene ei saa olla igas küsimuses piisavalt hästi informeeritud, et teha adekvaatseid otsuseid. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! Schumpeter: Valija käitub massides teisiti, tema kui üksikisiku tähtsus kaob.
annaabi.ee 
