Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas me elame täna valgustatud ajal?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, selleni, lollid, teades, arutlema, eelkäijad, kõrgaeg, vaevalt, valgustusfilosoofia, muuga, masinatel, toonud, äratamine, ümberringi, vargaid, seoseid, igatahes, ajani, laisku, anneli1880ndad Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus „Rõõmus teadus“.. Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud. Küsimus, mida ta endale ja teistele esitab on see, et kes Jumala asemele tuleb; mis saab edasi. Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav, hinnatav. Vabadust ei käsitletud ... Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks põhiline argument, miks Valgustus on illusioon, on see, et arusaam asjade loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis. Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see,
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada. Peale selle, iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju, mida teatakse kohe, kui saadakse aru terminitest; mida filosoof ([ Aristoteles ]) raamatus Teine analüütika I [3] omistab tõestamise algprintsiipidele: nimelt teades, mis on tervik ja mis on osa, teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab see nimi “Jumal”, leitakse kohe, et Jumal on. Selle nimega tähistatakse ju seda, millest suuremat tähistada ei saa, ent see, mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis on ainult arus, millest seetõttu, et kui sellest nimest on aru saadud, on ta kohe arus, järeldub ka, et ta on asjas. Järelikult on Jumala olemine iseenesest teada. [ Ontoloogiline jumalatõestus ] Ia q
Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise. Kuningas- vasallid- rahvamass. Tegelikkuses olid kuningal kohustused ka talupoegade ees, pidi neid kaitsma, muretsema ülalpidamist jne. 12 ja 13saj. iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Teoloogiliste ja metafüüsiliste küsimuste kõrval tegeldi astronoomia, füüsika, optika jt. teadustega. Nordberg arvab, et kõik mida on peetud tüüpiliseks renessansile, oli olemas juba keskajal. 5
1886 sealpool head ja kurja nõnda kõneles zarathustra need raamatud ei ole siin tegelikult eriti tähtsad oluline idee on idee jumala surmast inimesed on jumala tapnud, kuid mis tuleb jumala asemele inimeste maailma? kui keegi ei ütle meile enam, mis on õige, mis vale, mis siis juhtub? valgustuse idee oli, et jumala asemele on tulnud mõistuse jõud, pööd tõe poole nietzsche erines sellest loogikast olulisel määral ta kasutas mõistet valguse illusioonist, valgustus tähendas talle pettekujutlust, mõistuse jõusse nietzsche ei uskunud. valgustus rõhutas objektiivsust, mõistus olevat võimeline tuvastama igasugust looduslikku korda. aga mis siis kui korrastatus mõistuses ja korrastatud looduses on täiesti erinevad? valgustus sellist asja ei arvestanud. looduse seadused peaksid ilema tuvastatavad, mõistuse ja looduse vahel on analoogia. jällegi, nietzsche sellisesse korda ei uskunud. hiljem toetus nietzsche printsiipidele foucault, kes
Varandus ei tohi olla hangitud häbiväärselt või põlatud viisil Auline = sünnis. Sünnis on mõistust ja keelt arukalt kasutada, tegusid läbimõeldult korda saata. Õiglane on sünnis. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta ise" - kui ta seda mudelit püüab kirjeldada, siis tuleb Aristotelese metafoor: "Üks hing kahes kehas" (Aristoteles)... - see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud; ei pruugi elu jooksul juhtuda. - see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga. Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest (ebastabiilsest kirel põhinevast suhtest), sugulaste vahelisest kiindumusest (kriitika Aristotelese vastu), abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. Parim kõikidest võimalikest suhetest. Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. "Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga
Inimene peab otsima iseendas tasakaalu, siis on võimalik seda tasakaalu laiendada ka ühiskonnale tervikuna ning kogu ühiskond saab tegutseda kõigi ühistes huvides. Riik ei ole kunstlik ühendus (Hobbesi kriitika), vaid riiki on võimalik ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 31. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Shaftesbury, Hutchensoni ja Leibnizi sotsiaalsusemudelit täiendasid soti valgustajad. Nad rõhutasid riigis vahepealse sfääri ühiskonna kesksust (mandeville oli selle juba tõstatatanud varem).Nemad ütlesid, et sõprus on eeskätt privaatsfääri suhe, kuid seda tugevam tunne see on. See ühiskond, mida nad nimetasid 'vahetusühiskonnaks', põhineb inimeste vahelistel
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Ütlesin oma arstile,et murdsin oma jala kahes kohas,ta vastas mulle et ma lõpetaksin neis kahes kohas käimise. Henny Youngman Kohtle oma sõpra nii,nagu ta järgmine hetk oleks sinu vaenlane. Publilius Syrus Kui ma oleksin teadnud...oleksin hakanud seppaks. Albert Einstein Jumala ees oleme me kõik võrdselt targad-ja võrdselt lollid. A.Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide lavale. William Shakespeare
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)
· Seega on kultuur lisaks teadmistevaramule ka miski, mis kindlustab jumalikku korda. · Kultuur on moraalselt kasulik. · Kultuur pole kogum tekste või saavutusi või väiteid, ta on sotsiaalselt toimiv ja kasulik. Ta hoiab korda, muudab inimese paremaks. · Kultuur tähendab seda, et teadmised on head ning neid ka rakendatakse. Inimene peab lugemise, vaatlemise ja mõtlemise kaudu jõudma selleni, et teada parimat sellest mida on võimalik teada. Arnoldi mõtlemised olid 19 sajandil, kuid need kestsid terve sajandi jooksul. · Arnolidi mõttevaatluse saab jagada neljaks: 1. Inimese võime ära tunda parimat. 2. See, mis on parim ja väärtuslik 3. Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4. Selle parima poole, väärtuse poole , püüdlemine.
koloniseerimata, harimata. *probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa r ääkida *millest tuleneb USA üleolek? oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks *väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE) *kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks 4 *ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri) 5 II LOENG ROMANTISMi loogika: *sai elujõu sellest, mille oli korda saatnud Euroopsa valgustus: kõik inimloomuses on mõõdetav, mõistusega seletatav *Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta kõik seni mõõdetatamtu mõõdetavaks" *pöördumine inimloomuse sügavamate hoovuste poole *otsida inimloomuses ka seda, mis pole mõistusega seletatav *Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum kogu universum on kunstiteos *maailm on üleshitatud ILUle *kunst on oma olemuselt loomulik, KUNST VÄLJENDB ILU, MIS ON LOODUSES
sovinism: sooline, geograafiline. ajalugu on minevik, uuem ots ,,segane". Ajalugu kui diakroonne maailmapilt: Ajalugu- ühte vaatamise viis tsükliline. Dirakroonia(eelnevus-järgnevus). Sellele vastavad kronoloogiad. Sünkroonia, akroonia jne- sellele vastavad tüpoloogiad. 2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis Eelmodernism-esmae periood avaldas teadmisi autoriteetsetest allikatest. Sellel ajal usuti, et ülimtõde on olemas ja selleni võib jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing. Modernistlikke kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut, ÜLETADA ENNAST.
Just see teadmatus inimloomusest muudabki loomuõiguse tõese definitsiooni nõnda ähmaseks ja hämaraks -- sest õiguse mõiste, ütleb härra Burlamaqui, 3 ja veel enam loomuõiguse mõiste on ilmselgelt seotud inimloomuse mõistega. Järelikult, jätkab ta, tuleb tolle teaduse printsiibid tuletada just sestsamast inimloomusest, selle ülesehitusest ja olukorrast. Üllatav ja piinlik on tõdeda, kui suured erimeelsused valitsevad seda tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud,
teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus. · Ikonograafias: raamat, usukirest leegitsev või · Õnne saavutamise püüdlus on tal ühine noolega läbitud, kannatav süda
Näiteks, kui said päranduseks voodi, saad osa sellest, mis elasid üle inimesed, kes selles magasid. Kuid kui sa selle puhtaks pesed, vahetad katte, värvid üle, siis see energia kaob ja voodi muutub kui uueks. Kuid kui jälg asetseb juba keras, siis seda sealt koristada ei saa. A: Aga loomad? D: Neil on oma kera aga väiksem. See on omakorda seotud ülisuure, tohutu keraga, mis sisaldab liigi omadusi ja piirjooni. Sama on ka taimede, kivide ja kõige muuga. A: Ütle mulle, kui inimene sureb, kuhu läheb tema kera? D: Maatriksisse, segmenti, osasse, milleks ta ise on. A: Kas põrgu on olemas? Mõtlen selle all seda, kuidas meie seda mõistame. D: Ma ei tea, kuidas te seda mõistate, kuid kera läheb oma kohale, mis vastab selle lastile. Meie Maatriksi segmendis on olemas erinevad tasandid. Seal asetsevad kerad vastavalt oma vibratsioonile. A: Mis need seal teevad? Lihtsalt on? D: Ei, nad mõjutavad üksteist, mis seal on, eriti nendega sarnaseid.
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal
Lõppude lõpuks ei ole enamikule inimestele langenud osaks õnn saada filosoofilist haridust. Kui võtame kõik need vastuväited kokku, milline on siis tulemus? Tegelikult jõuame välja vaid mõtteni, et Platoni süsteem tekitab meis suurt ebamugavustunnet. Platoni ühiskonnas pole mingeid tagatisi, et valvurid suudavad alati kiusatusele vastu panna. Ja võib väga hästi juhtuda, et inimesed ei tunnista nende valitsust. Kuid Platoni ettepanekutega seonduvad raskused vaevalt küll kujutavad endast demokraatia innustavat kaitset. Ehk on vastuseks mingi teine demokraatlik süsteem. Veel kord: kui valitsemine on oskus, mida suudavad vallata ainult vähesed, siis on kahtlemata absurdne jätta poliitiline otsustamine lihtrahva hooleks. Teadmine ja huvid Üks teist laadi mõttekäik võib meid edasi aidata. Platon väidab, et valitsejatel on vaja ekspertteadmist. Kuid kas säärane teadmine on reaalselt saavutatav
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
.......................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel.......................................................................................
274. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 275. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 276. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 277. Naerata, homme on veel hullem! 278. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 279. Suur leek süttib pisikesest sädemest 280. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 281. 90% kõigest on rämps 282. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest, mida sa tead 283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
helde võõrast vara jagama. Miks ütlesin "võõrast"? Iga hea mõte, tulgu ta kellelt tahes, kuulub mulle. Nagu see, mida on öelnud Epikuros: "Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene; kui väärkujutluste järgi, siis ei muutu sa kunagi rikkaks." (8) Vähe ihkab loodus, väärkujutlus tohutult. Koondugu sinu kätte paljude rikaste omandus, kandku sind saatus üle eravaranduse võimaliku piiri, katku ta sind kullaga, riietagu purpurisse, viigu luksus selleni, et sa maa varjad ära marmoriga. Olgu sul võimalik rikkusi mitte ainult omada, vaid ka nendel tallata. Lisandugu kujud ja maalid ja kõik see, mida kunstid luksuse tarbeks on välja ponnistanud. Kõigest sellest õpid sa ainult veel rohkemat ihkama. (9) Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. Valel pole ju mingit piiri. Teelise jaoks on miski kõige äärmine, eksitus on lõputu
Ma küsisin, kas kellelgi mobiili on, aga kellelgi polnud! Seal leti lähedal oli telefon ja ma helistasin 112. Tänan teid ja nüüd head õhtut!" "Jumal tänatud, et tal mu nimi meeles ei olnud, sest muidu oleks ma omadega pigis olnud!" Ma panin ruttu teleka kinni, kuna trepilt kostus tuttavat müdinat, Stiiv-Maikel tuli üles. Kas ka tema oli uudiseid näinud? Ma panin kiiresti ööriided selga ja pugesin teki alla. Ma püüdsin teha nii nagu magaks. Vaevalt olin ma seda teha saanud, kui Stiiv-Maikel astus tuppa. "Kas sa uudiseid nägid? Leindholdi pitsas oli tulekahju! Kas sa käisid seal?" küsis ta ebalevalt. "Millest sa üldse räägid ja kas siin majas magada ei lastagi!" küsisin ma väga kurjalt, olgugi, et ma seda polnud. "Hea küll! Aga järgmine kord katsu varem kodus olla! Muide, ma tean, et käisid kirikus! Kas sa ka seda tead, et preester surnud on?" Mul tulid ehmatusest külmavärinad peale! Ma pidin ju kuidagi oma mehele seda seletama
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Žizek – kadunud on Suur Teine, ehk ühiskonnast on kadunud suured narratiivid (n: kristlus, kommunism). Iga identiteet ja tähendus on mingi eelneva sündmuse peegeldus (refleksiivsus). Identiteet, staatus jm on nullsummamäng, refleksiivne. Ei saa olla igal ühel võrdselt hea staatus. Hea staatus on vastandina kellegi halvale staatusele.20. sajandi diagnoos: mida rohkem me õõnestame 10 käsku, seda paremini me usume end tundvat. Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Adorno ja Horkheimeri ,,Valgustuse dialektika" põhjal. a. Mõistus on muutunud irratsionaalseks. Mõistus on ise hakanud õigustama irratsionaalseid ettevõtmisi. Mõtlemine on muudetud tööriistaks- mõtlemine ei ole enam jõuda mingisuguste abstraktsete tõdemusteni või mõistmiseni, vaid mõistuse ülesanne on tehniliselt lahendada konkreetseid ülesandeid ja mitte oma olukorra üle järele mõelda. b. Valgustus vabastab meid müütidest, samas aga teeb meist süsteemi orjad. c. Meelelahutusest saab tööjätk 50. Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? a. Kultuuritööstus kontrollib isiksuse moodustumist, isiksusele on inimeseks saamiseks kättesaadavaks muudetud ainult (niisugused) standardsed lahendused, igasugune mitte- standartne, süsteemi loogikale mitte alluv
ADD sildiga märgistatud indigolaste mõtlemine ei ole lineaarne. See pole puudujääk, vaid hoopis väärtus. Kujundada selliste lastega loov dialoog ja lubada neil aktiivselt tegutseda. Nad tahavad end turvalises õhkkonnas väljendada see on tähelepanupuudulikkusega toimetuleku võti. Kellegi nimetamine hüpperaktiivseks või tähelepanupuudulikkusega isikuks, kaldub sageli olema pigem tahtmatus seda inimest aidata, kui tegeliku sümptomi konstanteering. See võib inimese kergesti juhtida selleni, et ta hakkab eitama oma sisemisi väärtusi. Veel tekitab see ka alaväärsuskompleksi. Enne kui kedagi nimetatud viisil sildistada, tuleks olla tähelepanelik. Sest muidu juhtub pöördumatu, hakatakse ravima midagi, mida pole õieti uuritudki.( Gerard.R. 1999:50) 15 2. Mida Teie saate ära teha 1. Kohelge indigosid lugupidamisega. Austage nende kohta perekonnas. 2
annaabi.ee 
