Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas koolis on tähtsad vaid hinded?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnete, tööandja, arvama, küsimusi, töökogemus, hobid, hindeline, kurnab, saadki, loodad, heale, töökohale, headele, haaravad, matemaatikaKooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma p
Selliseid olukordi juhtub aga vähe, ning õpilased püüavad arstiajad ja muud vajalikud tegevused lükata ajale, mil koolipäev on juba lõppenud. Oli õpilasi, kes tunnistasid, et vahepeal on hommikul voodi liiga pehme ja mugav, et sealt tõusta. Tõdeti, et vahepeal on endale vaja võtta vabu päevi ning natuke puhata. Iseenesest ei saa seda mõtet maha laita, sest meil kõigil on halbu päevi, ent peab kindel olema, et neid laiskuse päevi ülemäära palju ei saaks, sest tööandja selliseid vabandusi mingil juhul vastu ei võta. 16 6.2 Puudumistest teada andmine Puudumisi parandab Kutsehariduskeskuses kursusejuhataja, kellele tuleb igast oma puudumisest teada anda. Võimalusi teada andmiseks on palju: kas meilitsi, telefonitsi või koolitulles üle anda nt arstitõend. Õpilased armastavad teada anda kursusejuhatajale meili teel. Seda põhjendatakse sellega, et
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem
et neile oli see, mis sinna lõppu oli on elus muidugi vaja, kuid kui see kujuneb kirjutatud, tähtsam kui hinne. valitsevaks mõtteviisiks, saame TLÜ uuring ,,Kool kui arengukeskkond tervikliku inimese asemel osainimese, ja õpilaste toimetulek" näitas, et koole, kellele palju inimlikku on võõras. kus valitseb hea koolikliima ja kus ei Vanameelsed uuendajad. Loovas õpita üksnes hinnete nimel, on ligi neljandik. inimeses on konvergentne ja divergentne Tasub tähele panna, et neis koolides mõtlemine koos. Ühelt poolt austab on kõrge õppeedukus! Kui loovus ta kultuuripärandit ja suurkujusid, teisalt pole pärsitud, võib juhtuda, et head hinded mässab nende vastu. Vahel ei saa ta tulevad liigse närvikuluta. aru sellest, mis teistele tundub enesestmõistetav.
Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või ajalooks õppides.
pingete väljaelamist võimu positsiooni kasutades. Ülekoormatud õpetajal pole aega masenduses last märgata ning kui ta selliseid tunnuseid mõne lapse juures märkab, siis tal pole aega ega jõudu, et midagi ette võtta. (ohtuleht.ee 10.03.2017) 7 2.2. Koolistressi avaldumine Teadagi pole inimeste elu üdini muretu. Päeva jooksul tekib meil tihti palju küsimusi, mis tekitavad meile peavalu ja muret ning võivad meie elu täielikult valitseda. Enamik inimestest aga muretsevad selliste asjade pärast, milleks tegelikult vajadust pole. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 17) Stressi mõjud võivad tekitada palju füüsilisi stressireaktsioone. Teiseks suureks stressoriks on ootushirm, mis suurendab pingeid ning selle kaudu võimendab stressi füüsilisi sümptomeid. See paneb sind omakorda murele tähelepanu pöörama
autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel. Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega muj
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
järgmistele küsimustele. · Keda või mida hinnatakse ? · Miks hinnatakse? · Mis hindamisega kaasneb? · Mida hindamistulemustega peale hakata? Vaidlus. · Eksperiment KTI-s "Organisatsiooni maine". Enamasti ei ole hindamise tulemus arusaadav ega informatiivne Õpetajad, õpilased ega nende vanemad ei tea tegelikult, · mida (keda) oleks vaja ja oleks võimalik hinnata, · mida tegelikult hinnatakse, · kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele toimivad, · mida võiks hinnete põhjal järeldada, · mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne. Tuleb ette, et · (head) hinded muutuvad eesmärgiks; · (halvad) hinded kujunevad karistusvahendiks; · hinnete pärast spikerdatakse ja petetakse muul teel; · vastandutakse ja tülitsetakse; Peaaegu kõik teavad, et hindamine on bluffimine, aga ei söanda seda välja öelda. Hindamistulemusi aina liidetakse-lahutatakse ning nende alusel reastatakse koole ja inimesi, riike ja rahvaid
sobisid ka hästi antud teemasse, nagu näiteks: "Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu." või siis: "Motivatsioon on õppeedukuse üks suurimaid mõjutajaid.". Rohkem märkimisväärset ma antud essees ei leidnud. Negatiivseid külgi töös see-eest oli palju. Nagu enne mainisin: olematu sissejuhatus - ei püstitata probleeme ega küsimusi. Ning on kahledav kas nn "nooriga" on meie tähtsaim eluperiood, kus pannakse alus kogu elule. Edasi tuleb essees palju juttu õppimisest ja õppeedukusest ning kohati tundub, et teemaks on hoopis "Haridussüsteem ja noorte õppeedukus". Antud essees jääb mulje, et autori jaoks tähendavad õppeedukus ja edukus täpselt sama asja ning ju see tõttu autor pühendabki suurema osa esseest sellele, kuidas parandada õppeedukust ja õpetamismeetodeid.
vanaemale tehakse ülekohut. Lahutusega kaasnes palju halba. Ernal läksid hinded halvemaks, kuna ta pidi tegema kõike seda, mida tegi tavaliselt ema. Lisaks sellele hakkas Rudolf napsutama. Napsutamisega kaasnes ka rahapuudus, aga õnneks oli toit siiski koguaeg laual, kuna Rudolf oli turul liharaiuja ja sealt ta sai endale toitu koju kaasa tuua. 7. klassi lõpetas Erna viite, neljade ja ühe kolmega. Käitumine oli tal viis, hoolsus viis ja korralikus ka viis. Ta pingutas paremate hinnete nimel kõvasti. Majapidamise eest hoolitsemine ja õppimine hakkas tal aegajalt üle jõu käima. Foto 4. 7. klassi pilt. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1949. aastal oli vastu võetud seadus, millega muudeti põhiharidus (7 klassi) kohustuslikuks.8 8 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 12
uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2.Kirjeldada lühidalt loengu taotlusi ja juhtida õpilaste tähelepanu uutele või olulistele mõistetele. 3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2
Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele, aga ka lapsevanemale. Sellisel juhul tulekski last õpetada rääkima mulle, kuidas ta päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, tuleks teda aitadata. Kasvõi selgitus, mis võib mulle tunduda lihtlabane, võib osutuda lapsele hädavajalikuks. Laps õpid halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saada, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtib ka heade hinnete puhul. Ei tohi lapsele anda preemiat mingi asjana, sest ostes selle tulemusena, et ta sai hea hinde mingi asja ei pane last jällegi õppima õppimise pärast, vaid selle tagajärje pärast, mis ta saab selle eest, et ta on hea hinde saanud. Loomulikult ei tee kahju sõnaline kiitus, sest kiitust vajame me kõik. Ka täiskasvanud. Tänapäeval on kuritegevus üsna suur probleem linnades. Politsei ei jõua igale poole, kus midagi toimub ning nõrgemad jäävad kannatajaks selle tõttu
Kuid köige hullemini möjub see loomulikult närvikavale , eriti veel lastel . Mitte puhtalt juhuse tõttu , võivad olla ka kriitilised õpetaja ja õpilase omavahelised suhted . Asi võib isegi kõige väiksemates probleemides või vigades olla , kui õpetaja lihtsalt äkki enam ei salli ja teeb köik , et saaks kuskilt kasvöi pool punktikest maha saada , et halvem hinne panna . Põhjuseid vöib ju selleks olla mitmeid . Kasvõi see kui sa jääd silma oma puudumiste vöi halbade hinnete suhtes , kuid see pole ju mingi vabandus kuna tervis pole enda teha , see on lihtsalt igaühel erinev ja mõnel vöibki lihtsalt väga nõrk organism olla ning sama ka hinnete kohta , köikidel polegi vöiamlik köikides ainetes ainult viisi saada , igal inimesel on omad tugevad ja omad nõrgemad küljed , seepärast ei saagi köik inimesed näiteks matemaatika kontrolltööd viite saada . Aga kahjuks on mönele õpetajale lihtsalt võimatu seda
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei j
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile................
rikkaks saanud ei oma kõrgharidust. Ka minu isa ei oma kõrgharidust, ning on täiesti nullist oma firma püsti pannud, kuid nüüd vanemas eas kahetseb, et peale sõjaväge edasi õppima ei läinud, sest kunagi ei tea, mis elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus...........................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi35. 32 Riigiteataja kodulehekülg. https://www.riigiteataja.ee 33 Ibid. 34 Ibid. 35 Ibid. Hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub36. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse kooli õppekavas.37 1.4.1.Kujundav hindamine Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse
(arutle ja meenuta) ja Review (korda üle). (1) Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutlus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest. Sellelele aitab kaasa teksti sissejuhatuse või kokkuvõttega tutvumine ning tähelepanu pööramine põhi- ja alapealkirjadele. Ülevaatamise tulemusena peate jõudma selgusele, mida te hakkate lugema ja õppima. (2) Esita küsimusi. Lugemist alustades esitage endale küsimusi, milleks te seda materjali õppima hakkate ja mida lisab see teil juba olevatele teadmistele. Lugemise käigus kasutage pealkirju ja võtmesõnu küsimuste formuleerimiseks, veendumaks loetavast arusaamises. (3) Loe. Lugege materjali suhteliselt kiiresti läbi. Ulatuslikke märkmeid ei maksa teha. Samas püüdke vastata lugemise käigus formuleeritud küsimustele. (4) Mõtle
ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele ja ka lapsevanemale. Minu vanemad õpetasid mind rääkima, kuidas mu päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, siis püüdsime koos lahendust leida. Selgitus, mis võis mu vanematele tunduda lihtlabane, võis osutuda mulle hädavajalikuks. Õppisin halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saama, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtis ka heade hinnete puhul. Ma ei mäleta, et minu vanemad oleksid andnud mulle preemiat mingi asjana, selle eest, et sain koolis hea hinde. Leian, et selline lähenemine õigustas ennast. Selle tulemusena õppisin ma õppimise pärast, mitte selle tagajärje pärast - mis ma saan selle eest, et olen hea hinde saanud. Sõnalist kiitust vajame me kõik, ka täiskasvanuna ja seda teadsid ka minu vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks
Oluline võit e-kooli kasutuselevõtuga on kindlasti efektiivsemaks muutunud kooli ja kodu vaheline koostöö. Lapse hinded, kodused tööd, märkused ja puudumised on lapsevanemale nähtavad igal ajal igas kohas. Sellega on lapsevanemal tänu e-koolile palju parem ülevaade lapse koolielust, kui paberpäeviku puhul. Klassijuhataja seisukohalt plussid kindlasti see, et iga õpilase kohta saab väga täpset infot, nii puudumiste, hinnete, märkuste kohta. Lihtne infoedastamine lapsevanematega on kindlasti aega kokkuhoidvam, kui korraldada pidevalt näost-näkku kokkusaamisi. Ma arvan, et e- koolile kulub vähem aega, kui sama infot sisaldava pabermajanduse täitmisega. Koolijuhtidel on kindlasti tänu e-koolile parem ülevaade kogu koolielust. Koolijuhid saavad ülevate puudumistest ja õppimise tulemuslikkusest, aineõpetajate ja klassijuhatajate
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kell
peaaegu üldse kursis. Nende firmajuhtide kohustused piirduvad firma esindamise- ja kasumi väljavõtmisega. Ettevõtlusega on mul plaanis tegeleda ka tulevikus. Sedapuhku kaldub minu idee kõrgtehnoloogia valdkonda. Kui me õpilasfirma aegadel tootsime vanadest süüteküünaldest valmistatud aksessuaare, siis tulevikus oleksin tegev pigem arvutite- ja andmeside valdkonnas. Firma juhtimise seisukohalt kaldun arvama, et parim on firmat omada ainuisikuliselt ja palgata enda heaks tööle kogemustega äriinimesi. Rahvakeeles öeldakse ikka, et kahe peremehe koer on näljane, nii on see ka firmade puhul kumbki omanik ei pruugi tähelepanu pöörata, mida firma tegelikult vajab, vaid üritavad käesolevat asjade käiku enda kasuks pöörata ja selle arvelt võimalikult palju raha teenida. Sellise teguviisi korral ei ole sellel firmal tulevikku ning varem või hiljem on see hukule määratud.
Ühtlasi on oluline, et tal oleks võimalik õppida midagi uut, mis on eluks vajalik. Areng koolisüsteemis oleks juba see, kui 45 minutit kestvaid tunde oleks koolinädalas iga päev. Ideaalis võiks üks kehalise tund kesta 1,5 tundi, algklassidel veidi vähem. Väga oluline on, et laps saaks ennast koolis liigutada igal võimalusel, kui tal on selleks soovi. 4. Millist õpilaste hindamisviisi peate teie kõige õigemaks? Mina ei poolda üldse õpilaste hindamist kehalises kasvatuses hinnete abil. Olen nõus, et õpilasi võib hinnata arvestuslikult ja mittearvestuslikult. Arvestatud on siis, kui laps osaleb tunnis, ei sega teisi ja teeb aktiivselt kaasa. Mina eelistan vahetut tagasisidet s.t räägin õpilasega silmast silma, kuidas on toimunud tema arenemine. Õpetaja peaks inspireerima 17 oma õpilasi ja olema neile eeskujuks, siis liigub kõik loomulikku rada. Numbriline
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. § 21. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus (4) Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimasoleva õppeveerandi jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. (5) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid,
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
jaoks on see meelelahutus ja füüsilise võimekuse arendamine üheaegselt. Ning seda taas mitte ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda. Siinkohal kaldun taas arvama, et kui „vanasti“ tähendas lapse jaoks mäng oma nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole
sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima. Alles põhikooli lõpuks sain ma aru, milleks mulle neid matemaatika valemeid vaja oli. Sellepärast ei tohigi õpetajaid süüdistada, kui nad õpilastel midagi pähe õppida käsevad. See on edasiseks eluks vajalik. Samas ei tohi õpilastele avaldada liiga suurt survet. Peamiselt puudutab see neid vanemaid, kes nõuavad oma lapselt perfektseid õpitulemusi ning karistavad neid halvemate hinnete saamisel. Kui lisada veel koolivägivald, võib see nooruk murduda nagu Katku Villu Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees" ning võtta endalt elu. Veel traagilisem on asi siis, kui peale enda elu võtab ta ka teiste inimeste elud. Selle näiteks võib tuua koolitulistamise Soomes. Alates keskkoolist muutub hariduse omandamine pigem võimaluseks ennast täiendada, sest keskkool on juba vabatahtlik ja sinna lähevad õppima vaid need, kes soovivad elus edasi jõuda.
annaabi.ee 
