Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas kõik tõed on suhtelised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lipp, filosoof, filosoofid, tõeteooria, korvpalli, hakkasin, mõtlesin, matemaatilised, alfred, tarski, sinist, segadusse, temale, mängimine, esseed, pikemalt, sündides, tagajärel, plaju, tehe, vastavusteooriaKAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde............................................................................................
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus?
käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11
1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldi võetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed
Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.
Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal). Pole vastavusteooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel; mineviku väiteid hindame praeguste tõekspidamiste kooskõlalisusega; uut infot hin
maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele. Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil tõetagajat. Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe nominaalne definitsioon. Tõetagajad on siis asjalood. Igal tõesel väitel peab olema tõetagaja. Objektiivselt tõene propositsioon peab olema tõene mõnest reaalsuse aspektist. Tõetagaja
asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja redundantsiteooria (tõe liiasusteooria)². Kooskõlateooria kohaselt on tõesed väited, mis on kooskõlas juba teiste tõesekstunnistatud väidetega. Tõe vastavusteeoria järgi on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega. Pragmatismi tõeteooria ütleb, et tõesed on uskumused, mis ka reaalselt töötavad ehk siis nendest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Ja redundantsiteooria kohaselt on tõe mõiste ülearune³.
argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
sest sõltumatult; et on olemas omadusi, mida me võime omistada kõigile objektidele, isegi kui me ei saa adutavalt täheldada, et need on olemas kõigil objektidel. Ja meil tuleb mõistatusliku, seletama- tu faktina aktsepteerida seda, et meie mõttel on võime autoriteet- selt meie ees paljastada selliste objektide loomust, mida me ei ole kunagi vaadelnud. Või muidu peame omaks võtma Kanti seletuse, 2 Alfred J. Ayer mis lisaks epistemoloogilistele raskustele, mida me juba puuduta- sime, ainult lükkab mõistatuse ühe astme võrra kaugemale. On selge, et iga selline järeleandmine ratsionalismile lükkaks ümber selle raamatu põhiargumendi. Sest mööndus, et maail- ma kohta on olemas fakte, mida on võimalik teada kogemusest sõltumatult, ei sobiks meie fundamentaalse väitega, et lause ei ütle midagi, kui see ei ole empiiriliselt verifitseeritav. Ning seega
Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil
c. On uskumus teatud käitumisviis 7. Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? c. Kogemuse põhjal. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) b. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Tõesti, paratamatud tõed (mõistusetõed) on Leibnizi arvates tõestatavad sünnipäraste printsiipide alusel Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? a. Kogemuse põhja 2osa. Algallikas: Alfred Jules Ayer 1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill?
5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid
ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks
otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45
NB!!!!! kõik piltidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante. I TEEMA 1. Ratsionalismi seisukoht on, et A Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. B vale! kõik teadmised pärinevad mõistusest enesest. vale! kogemus ei mängi tunnetuses olulist rolli. 2. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. C ? 2+3=5 D Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. ? Poisid on meessoost 3. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: E Õige! kollase, külma ja magusa ideed F ? taju, usu ja soo
- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid
aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria" Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J
Filosoofia koolkonnad erinevad tihti üksteisest juba põhimõistete tasandil. Eri koolkonnad selgitavad ja analüüsivad mõisteid erinevalt. Analüütilises filosoofias on 1 traditsiooniline mõistete selgitamise viis selline, et tuuakse välja mõistete rakendatavuse „tarvilikud ja piisavad tingimused“. Nt miski on printsess siis ja ainult siis, kui ta on (1) naine ja (2) kuninglikku päritolu. Tänapäeval arvavad paljud filosoofid, et mõistete analüüs traditsioonilises mõttes ei tööta, sest mõisted ei kätke tarvilikke ja piisavaid tingimusi. Mõistete traditsioonilises tähenduses analüüsi asemel konstrueerivad paljud filosoofid käsitlusi ja teooriaid nähtuste kohta. Neis leiduvad mõisted vajavad aga endiselt määratlemist. Eksperimentaalfilosoofia uus filosoofiaharu, mis seab kahtluse alla traditsioonilise „tugitoolifilosoofia“. Tehakse
Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea. Minu arvates absoluutset tõde ei tea keegi, kuid see on olemas. Kindlasti on ka inimesi, kelle tõekspidamine tõest ühtib ka absoluutse tõega, vähemalt minu arvamuse järgi. Näiteks
filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3. Keskaja kistlased maailm=hierarhia, milles igale objektile on Looja poolt antud eriline funktsioon 4. 18.-19.saj ratsionalistid ei näinud eesmärki milleski peale inimese poolt oma vajaduste rahuldamiseks loodu. Ülejäänu = põhjuste ja tagajärje seadused Filosoofia ei ole empiiriline uurmimus(millegi oleva või olnu või veel tuleva kriitilne vaatlus)
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus on, verifitseerimisega või i
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsut
annaabi.ee 
