Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpikut, kott, peatüki, koole, kergendavad, populaarne, kordamisülesanded, ekooli, esiteks, paksud, kotis, raamatukogust, koolides, ebaaus, ostmine, koostamiseks, asendada, paberkandjal, peatükist, asuda, lahendatud, uuendada, niimoodi, andmetegaSee säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või tahvlit kui kuute õpikut, töövihikut ja ka tavalist vihikut. Koolikoti kaal on tänapäeval ikka päris suur ja see mõjutab palju meie kasvu ning arengut. Raske seljakoti või õlakoti kandmine mõjub seljale halvasti ja võivad tekkida tõsised rühivead. Tihti on kuulda, et noortel esineb seljaga probleeme, mis võivad olla tingitud just sellest. E-õpik oleks rahakotile ilmselt kulukam kui praegune õpikute süsteem. Plussiks oleks aga see, et materjal jääb mulle ja on alati kättesaadav. Ma ei pea seda enam
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel
paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis e-raamatul ja e-õpikul on rohkem erinevusi. Näiteks ei moodusta viimane ühtset tervikut, vaid neid saab müüa-osta üksikute peatükkide kaupa. E-õpik sisaldab endas ka interaktiivseid lahendusi ja harjutusi, enam ei ole õpilasel vaja eraldi töövihikut, õpikut ning ülesannete kogu, kõik on olemas koos e-õpikus, mis võimaldab ka jälgida õppuri edasiminekut ning kohandada omandatavat materjali selle järgi. E-õpikute kompaktsuse ning interaktiivsuse kohapealt ei tohiks kellelgi vastuväiteid olla. Eesti kui e-riigi kuvandiga sobivad veebiõpikud ideaalselt, ühendades endas nii palju räägitud innovatiivsuse ja mugavuse, mis peaksid mõlemad teadmiste omandamist ning õppimist huvitavamaks muutma
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem koolikott, paranda
Üheks variandiks on see, et tahvlid on tagatud kooli poolt ning neid kasutatakse vaid koolis kohapeal vastavalt õpetaja soovidele. Teise võimalusena on igal õpilasel oma vidin, mida ta saab ka koju kaasa võtta. See variant mõjutaks rohkem vanemate rahakotti. Selle pärast võib tunduda mõistlikum esimesena mainitud variant, aga mitmekümne iPadi soetamine ei pruugi igale koolile majanduslikult võimalik olla. Sellise haridusrevolutsiooni läbi viimiseks peab riik võrdselt toetama kõiki koole. Nutiseadmete kasutamine õppimisel ei tohiks olla ainult erakoolide privileeg. Isegi kui e-õpikute kasutamine kooli tahvelarvutites muudab õpilase koolipingi tühjemaks, tuleb kodus kasutada tavalisi paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, sest nutividinat koju võtta pole võimalik. Vanemate rahakoti seisukohalt ei olegi vahet, kas e-õpikud või mitte. Digitaliseeritud õpikute maksimaalne efektiivsus väljenduks siis, kui igal õpilasel on ligipääs nutiseadmele nii
Juhul, kui koolil endal pole võimalik igale oma õpilasele osta vahendit e-õpikute lugemiseks, siis on vähetõenäoline, et nende kasutamine tuleks päevakorda. Paari lähima aasta jooksul koolisüsteemis nii suurt muudatust ei tehta, et koolid läheks täielikult üle e-õpikutele. Praegusel juhul puudub sellisteks muudatuseks otstarve ning kindlasti kooli- ja lapsevanemate eelarved ei võimalda seda. Seega vastus küsimusele, kas e- õpikud kergendavad kooli- või rahakotti, oleks, et kergendavad nii koolikotti kui ka rahakotti. Lähenemine, et kõik õppetöö saaks tehtud elektrooniliste õpikutega, on siiski niivõrd uudne, et selliste raamatute kasutuselevõtt koolides nõuaks suurt investeeringut nõuete kohastesse seadmetesse ning õpilaste ja õpetajate koolitamist seadmete ja e-õpikute kasutamisel. Karoliina Vahenõmm, 12RE
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab oma
harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks aspektiks ka aeg. Seda ei ole meil kellegil palju. Internetti kasutades säästad aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku vajalikkusest, kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja suhtlemisprobleemid.
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu dedukt
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6
Kooli minnakse 6-aastaselt, kooli struktuur on sarnane Soomega (6-aastane algkool, 3-aastane keskkooli noorem aste ja 3-aastane vanem aste). Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv
ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960
Gümnaasiumis oli õppemaks 60 krooni aastas. Koolimajad ja keskkond Peale iseseisvumist oli Tsaari-Venemaast jäänud 224 väikest remontimata koolimaja, mida kasutati muudeks otstarbeteks ja millest paljud olid sõja ajal suletud. Enamus koolimajdest olid ühekorruselised, suure klassiruumiga, kus peeti ka pidusid ja palvetunde. Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema. Haljala algkool 1920. aastatel. Lisaks mõisadele paigutati koole veel talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid
katsete korraldamisest sellisel puhul rääkida saab. Ma leian, et kõigile lastele tuleks tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks sõltumata elukohast ja vanemate seisusest ning rahakoti paksusest. Eliitkoolid, kus pööratakse tähelepanu andekatele lastele, on koondunud linnadesse, kuid ka maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes,
............ 24 Sissejuhatus Valisime oma töö teemaks Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed. Praegu hallatakse seda kõike paberkandjatel. Minnes aga üle arvutipõhisele laenutamisele kantakse raamatud, metoodilised õpikud ja ajalehed ajakirjad kõik programmi abil arvutisse. Olemas olevatest teavikutest saab kohe selgema ülevaate. Oma töös püüame tuua välja põhjused, miks on ühele kooliraamatukogule vaja laenutusprogrammi ja kuidas see lihtsustab ning kiirendab raamatukoguhoidja tööd.
Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630. aastail püüti sisse seada korda, et iga koguduse juures oleks kösterkooliõpetaja. Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil. Papimõisa seminaris said õpetust 160 eesti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis ülesande valmis tegemine võtab kauem aega ja nii ei pruugi õpetaja vajalikku materjali tunnis läbida. Arvan, et selle probleemi lahendamine ei ole keeruline ning sellega võivad kõik hakkama saada. Esiteks, ülesanne peab olema arusaadav ja hästi jälgitav. Teiseks, ülesanne peab vastama klassi tasemele ning ei tohiks olla liialt keeruline ega sisaldama elemente, mida ei ole veel jõutud läbida. Kolmandaks, õpetaja peab õpilastele juhiseid täpselt selgitama. Mina teavitaks õpilast, kui palju aega peaks ülesande täitmiseks kuluma, mida neilt ootan ja milleks on see vajalik. Tihti tekib olukord, kui õpetaja alles räägib ülesandest, aga mõni hakkab juba usinasti seda lahendama ja ei
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit.
On tõepärane, et seminarist on võrsunud ka üks meie esimesi eesti rahvusest ja kirjanduse ajalukku läinud luuletaja Käsu Hans, kes on tuntud oma kaebelauluga "Oh! Ma vaene Tardo Liin". MAARAHVA ÕPETAJA Peale Forseliuse surma (1688) seminar suleti. Kuigi kooli tegevus osutus lühiajaliseks, pandi selle kaudu alus Eesti esimese koolivõrgu kujunemisele. Forseliuse pedagoogikaideed leidsid rakendust eeskätt Lõuna-Eestis, koole asutati rohkem seal, kus mõisate reduktsioon oli laialdasem. Seminari asutamist soodustas Rootsi kuningavõimu poliitika. 1682 algas uue kirikuseaduse väljatöötamine. Viimane nägi ette koolide rajamist kogu riigis. Karl XI valitsemisajal (1660-1697) süvenes absolutism, 1680 viidi läbi laialdane mõisate reduktsioon, mille alusel riigistati Liivimaal viis kuuendikku ja Eestimaal üle poole juba varem läänistatud mõisamaadest. Määrati kindlaks talumaade suurused ja maksukohustused
on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda.
Mõned õpilased eelistavad panna oma lapsed tulevikus erakooli, väites, et hariduse kvaliteet on seal parem kui riiklikus keskkoolis. Erakooli klassides on vähem õpilasi ja sellest johtuvalt õpetajate suurem tähelepanu igale õpilasele. Kuid mõni eelistab riiklikku üldhariduskooli - ilma eriklasside ja kallakuteta tavalist keskkooli, mille eeliseks on ühtlased teadmised igas ainevaldkonnas, mis pidavat hõlbustama edasist erialavalikut. Enamik eelistab teada- tuntud, s.t nimega koole, eriklasse või süvendatud keele-, arvuti- või majandusõppega klasse. Teatud hulk pragmaatikuid leiab, et tänapäeva tingimused kohustavad lapsevanemaid võimaldama oma lastele ajakohast haridust, mis aitaks lastel tulevikus leida tulutoov töö ja parajasti moes olev eriala. Võõrkeelte ja arvuti õppimine on kindel tingimus tänapäeva keskkooliõpilaste silmis tegemaks üht või teist kooli piisavalt heaks, et panna sinna oma lapsi.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Ja faktid võivad ka muutuda. Jälgida tuleks ikkagi ideed, mitte fakte. Sest fakti tähtsus sõltub ideest. Idee tähendab sõltuvusseoseid. Näiteks see teema, millest me praegu räägime, sõltub otseselt mingitest asjadest minevikus: sõltub sellest, et eestikeelne ülikool sai võimalikuks aastal 1919, ja et see võimalikuks sai, sõltus sellest, et 17. sajandil hakati kirjutama eesti keeles, ja kuna lugemine ja kirjutamine muutusid väga oluliseks, oli vaja rajada koole. Nii et meie kohtumine on justkui sajanditetaguste sündmuste tulemus. Muidu räägiksime siin rahulikult saksa või rootsi või vene keeles, ja tõenäoliselt üsna igavalt, sest meie erisus on seotud meie keelega. Meil on hea ja õdus rääkida oma keeles, mida meil on võimalik üsnagi täielikult mõista. Näen sageli, kuidas istutakse konverentsidel ja püütakse aru saada, mida ettekandja tegelikult öelda tahtis, sest tema inglise keel on nii halb
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Põhimõtteliselt saab iga oodatava õpitulemuse formuleerida selgelt sõnastatud eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Uus e-kool Kooliperet üllatas pärast vaheaega see, et e-kool oli endale vahepeal uue välimuse saanud. Esimestel päevadel ei saanud õpilased vaadatagi, mille eest hinne oli pandud. Seetõttu uurisimegi, miks e-kooli üldse muudeti ja mida õpetajad ja õpilased sellest arvavad. Ajalooõpetaja Leigi Molodõk ütles, et temale absoluutselt ei meeldi uus e-kool. Esiteks on see väga aeglane, kiri liiga väike ja seda on silmaga halb vaadata. Matemaatikaõpetaja Sirje Koitmets rääkis, et kui peab minema ajaga kaasa, tuleb sellega leppida. Tänu e-kooli uuendustele tekkis õpetajatele lisakoormus. Sirje Koitmets ütles, et puuduvad ka kasutajagrupid lastevanemate jaoks. 8. klassi õpilane Anett ütles: "Kui aus olla, siis mulle ei meeldi see e-kool ja need värvid ei sobi
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Selle lähenemise pooldajad arvavad, et maailmas pole reaalsust ega tõde, eksisteerivad vaid individuaalsed tajud ja uskumused. Igaüks meist konstrueerib ise tähenduse tulenevalt olemasolevast kogemusest, kuid meil pole võimalik aru saada teiste reaalsusest või teadmisest. Probleemid algavad siis, kui jõutakse äärmuslikku relativismi, kus igasugune teadmine ja uskumused kuulutatakse võrdväärseks. Selle lähenemise vastulaused. Esiteks on õpetajatel professionaalne kohustus rõhuda kasvatustöös teatud väärtustele nagu ausus ja õiglus vastandades need silmakirjalikkusele ja petmisele. Nii ei ole kõik ettekujutused ja uskumused võrdväärsed. Teiseks asjaolu, et on olemas universaalne teadmine nagu näiteks loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, arusaamad, kujunevad meil kõigil ühesugustena. Võgotski sotsiaalkonstruktivism
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
annaabi.ee 
