vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. · Sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. · Infiltratsioon - vee imbumine põhjavette. Kõige intensiivsem seal, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (karstialadel või kruusa ja liiva sisaldavatel setetel). Infiltratsioon on väike juhul, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas. · Veebilanss - veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest.
* Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur * Savikatel aladel on phjavesi hsti kaitstud Phjavesi vib tekitada probleeme * Ujutab le kaevandusi * Kutsub esile soostumist * Mjutab maalihete teket
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud
Selline tegevus tooks pigem kasu kõigile. Tegevusse kaasaksin nii biojäätmete müüjad(talumehed, põlluharijad, tööstused),kui ka potentsiaalsed kokkuostjad. Ressurssidena saaks kasutada nii riiklikke toetusi kui ka euroopa toetusi. Tulemusena: Paraneks eesti elanike joogivee kvaliteet mille halvenemist on põhjustanud üleväetamisest tingitud nitraatide tõus vees. Sügiskünni pindalade vähendamine karstialadel või nende jätmine väheintensiivsesse kasutusse parandab oluliselt karstialadel põhjavett. Puhverribad soodustavad põllule kasulikke nn. liikuvaid agente (ingl. mobile agents): tolmeldajaid, näiteks kimalasi, kahjurite vaenlasi, näiteks lepatriinusid. Neile on tüüpiline peatuda rohuribal, aga toitu käia hankimas põllul.[4] Kõik mis on kasutuses paraku laguneb aja jooksul või lekib. Siinkohal
Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt
mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele. Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3
põhjendab. On mõttetu vaielda, kas üks või teine erakordne ilmastikunähtus üksiksündmusena on konkreetselt seotud inimese mõjuga kliimale. Selge see, et kasvuhoonegaaside aurust atmosfääri laskmisest tingitud kliimamuutus suurendab ilmastikuga seotud riske. Aga ka märksa kohalikumad hädad, mis on tingitud meie arulagedast ringikäimisest oma elukeskkonnaga, mõjutavad meid Eestis tuntavalt, olgu selleks linnaõhu saastumine või karstialadel vee reostumine. Ning nendes hädades pole midagi vääramatut, tulevik sõltub meie endi otsustest. 3. Millised on Lotmai arvates loodushoiu 2 üldist põhjust? Selgita, miks ta peab mõlemat oluliseks. ,,Kas näeme metsas vaid puiduallikat või keerulist ökosüsteemi kust muu hulgas võib ka puitu saada. ,, Mina arvan, et selle lausega ta mõtleb seda, et metsa tuleb hoida ning et metsa ei tohi vaadata sellise pilguga, et sa võtad kirve ja lähed puid maha raiuma
*tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit
5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu
pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärjel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises . Kaltsiumkarbonaat on laialt kasutusel tervendavalt ja odavalt toidus oleva kaltsiumi või mao antratsiidina . Seda võib kasutada fosfaatide sideaine raviks Hüperfosfateemia vastu (peamiselt patsientidel, kellel on krooniline neerupuudulikkus). Seda kasutatakse ka ravimitööstuses, inertse täiteainena tablettides ja muude ravimites . Kaltsiumkarbonaat on teada IBS kannatajate seas , mis aitab vähendada kõhulahtisust.
Reostusallikateks on: Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Põhjavesi on paremini kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Hoovused ● Kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast mereveedest erineva temperatuuriga veemass ● Põhjustatud püsiva suunaga tuulest, soolsuse või temperatuurierinevustest. ● Liikumise seaduspärasus: (põhjustatud Maa pöörlemisest) Põhjapoolkeral päripäeva lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab
reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetiste kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pika peale looduslikult reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida kauen liigub vesi maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites liikuda saab, seda suurem on põhjavee reostuse oht. Hästi on põhjavesi kaitstud savirikka pinnasega aladel. Väike põhjavee reostuskaitstus on karstialadel (Pandivere kõrgustiku nitraaditundlik ala) ÜLEUJUTUSED JÕGEDEL Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Looduslikud põhjudes on: - intensiivsed vihmad, Eriti tugev jää ja lume sulamine mägedes, - Ülemjooksul vool kiire, vesi mahub sängi ära. Alamjooksul aeglustub vool ning vesi valgub laiali. Inimpegevuslikud põhjused Linna ehitamine jõe äärde, enne
Mõisad, kindlustused ja tornid olid tolleaegsete eestlaste arvates sakslaste kultuuripärand, mida ei seostatud eestlaste kultuuripärandi ja ajaloolise mäluga. Sellegipoolest on Eesti folkloorist teada ,,kuldse neitsi" 6 ,, . " 1895. 7 Tallinna juht. J. Ploompuu kirjastus. 1910, Tallinn. 8 ,, " 1915. 9 Prümmel, Joosep. Tallinna juht: Teatrite ning linna plaaniga ja paljude joonistustega 1921. 10 Fotod. Leo Promm rännuteedel kaugemas ümbruses, karstialadel ja teistes paikades 1930. TLA. 1478.1.33. Risto Sulu muistend. Seega polnud neitsi mõiste eestlastele kauge ja seda peeti pigem ,,omaks". Lisaks elasid tornis kunstnikud, kes oleksid ilmselt sellise luulelisema ja paremini kõlava nimega rohkem rahule jäänud. Oma osa võis mängida venekeelne tõlge - , mida sai otseselt tõlkida ka kui Neitsitorni
veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija
Sõnnik 3. Vesiviljelus 2. Linnad ja tööstused 3. Fossiilsete kütuste põletamine 4. Biomassi põletamine [9] Põllumajandus Väetised: Põllukultuuride saagikuse parandamiseks kasutatakse palju nitraatioone sisaldavaid väetiseid. Lämmastik, mida taimed ei kasuta, kandub mullast nõrgveega välja ning satub pinnaveekogudesse või põhjavette. Põhjavee reostumine sõltub reljeefist ja sademetest. Põhjavesi reostub väga kergesti karstialadel, Eestis on selliseks kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas ~100 miljonit tonni lämmastikku. Seda on ligikaudu 100 korda rohkem kui 40 aastat tagasi, mil sattus loodusesse ~1 miljonit tonni lämmastikku. Vesiviljelus: Kalakasvatuse osatähtsus on viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Ligikaudu 43% vesiviljelusest hõlmab mere- või riimveekeskkondi
kõrgus kahes eri kohas; d-nende vaheline kaugus; k-filtratsioonimoodul. Alanduslehter-kujuneb kaevu ümber suure veevõtu korral, sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, madalamate jaoks mitte. Põhjavee reostuskaitstus: a) hästi kaitstud- savika pinnakattega aladel, puhastumine parem kui vesi saab kauem olla aeratsioonivööndis e. liigub aeglasemalt maapinnalt põhjaveekihti, b) halvasti kaitstud-karstialadel, reoveetorustike, sõnnikuhoidlae, prügilate ja liigse väetamise ja mürkainetega kohtades. Põhjavee kaitse: tarbi mõõdukalt, mitte üle väetada, prügilad eraldada, veevõtukohad läbi mõelda jne. Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid
Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega.
mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 4
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 30. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
03 (sirged ilma takistuseta voolusängid) kuni 0.15 (tiheda veetaimestikuga sängid). Järve veebilanss Qsisse + P + (Iinf) - Qvälja E (Iekst) +- A +- S = 0 Qsisse = Quuritud + Quurimata P-sademed veekogu pinnal - 17 - Iinf põhjavee infiltratsioon Qvälja väljavool E aurumine järve pinnalt Iekst eksfiltratsioon (esineb harva, põhiliselt karstialadel) A- akumulatsioon s- sidumatus T-K=0 T-tulu K- kulu Järve kaldajoone liigestatus Kkl = Lj/Lr Kkl kaldajoone liigsetatus Järve keskmine laius Bkesk = F/p F- pindala p- pikkus Ainetebilanss AQsisse + Ap AQvälja = A A-akumulatsioon Järve veevahetuse näitajad Kv = W/T ; Kv= W/K ; Kv= 2W/K+T
Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine mikroorganismid pinnas". Siiski, mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul. Põhjavesi on kaitsmata: karstialadel; alvaritel (pinnakatte paksus on alla 1 m); aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen (k=0,010,5 m/ööpäevas); aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus (k=15 m/ööpäevas). Oigusaktides nimetatud kaitstuse kategooriad on maaratletud konkreetse piirangu voi soodustuse kehtestamiseks ja pole automaatselt ule kantavad erinevatele reoainetele ja veekihtidele. Põhjavee isepuhastumine
29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata. 30. Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid? Eestis ei avane aluskorra kivimid.
ajal, enim kui külmunud pinnas sulab ning lumesulavesi imbub läbi pinnakatte ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjaveetaseme sesoonse kõikumise muutused ei ületa harilikult 2 m, kuid kõrgustikel ja karstialadel võib amplituud olla suurem. Põhjavesi voolab välja madalamatel aladel, nagu kõrgendike nõlvad ja jõgede orud. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool pinnaveekogudesse veetaseme alanemise arvel. Sel moel on põhjavesi looduses pidevas tsüklilises liikumises (joonis 5). Joonis 5 Põhjavee moodustumine 7 Põhjaveevarud
alla 200 Bq/m³. [6, lk 149] Tulemus jääb siiski mõnevõrra alla Soome ja Rootsi keskmistele tasemetele, mis on teatavasti maailma kõrgeimate siseõhu radoonitasemetega riigid. [6, lk 150] Eesti siseõhu radooni uuringus saadud kõrgeimad mõõtmistulemused esinesid peamiselt Eesti põhjaosas ning seonduvad uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukooniitliivakiviga. Ka karstialadel oli elamuid, kus radoonitase oli kõrgem. [ LISA 6] 5 Miks on radoon ohtlik? Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn radooni tütarproduktideks (poloonium- 214, 218 ; plii- 214; vismut- 214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii
vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nimetatakse osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 8 Toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta: Sfääri nimetus Koostis Paksus, ulatus Tihedus Litosfäär Maakoor + ülemine Maapind - 200 km Suhteliselt suur vahevöö
Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist. Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud. Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid. Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi. Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal,
geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis. Yunnani provintsis asuvas Shilinis on näha klassikalisi kivimetsi, mille kõrgeid lubjakivist teravikke ja torne kaunistavad sügavad, järsud karrid. Need on tekkinud rohkem kui 270 miljoni aasta jooksul. Shilini kivimetsi peetakse ülimaks loodusfenomeniks ning maailmatähtsusega paigaks, sest seal kerkib rohkem tornjaid vorme kui kuskil mujal karstialadel, pilgule avaneb paljusid erinevaid vorme ja muutlikke värvusi. Libos on eri aegade karbonaatpaljandeid, mille erosiooniprotsessid on miljonite aastate jooksul kujunenud mõjukateks karstitornideks ja -sammasteks. Seal leidub nii kõrgeid karstikoonuseid, sügavaid koopaid, salajõgesid kui ka pikki uuristunud jõesänge. Tähelepanu pälvib ka Libo bioloogiline mitmekesisus, seal elab üle 314 selgroogseliigi ning kasvab 1532 taimeliiki, sealhulgas kohalikult ohustatud taimi ja loomi
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostus allikateks võivad olla lekkivad reovee torustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel võib kaitse-eeskirja alusel piirata: 1) mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni haritava maa ühe hektari kohta; 3) reoveesette kasutamist. Põhjavee kaitstus § 2613 Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:
Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas
Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas
pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2 _ Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeneb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. 3) CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks
Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. PILET nr 1 1. Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded
Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. 16 Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias?
Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam. Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest. ((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.)) Huvitav Põhjavee toitealad võivad asuda mitme kilomeetri kaugusel väljavooluallikatest. Tallinnas Pirita linnaosas asuvate kaitsealuste Varsaallikate peamiseks toitealaks on Tondi raba piirkond Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus
Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade kaitset reostamise eest: Kuna valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette, siis reostunud vett ei tohi otse lasta põhjavette eriti veel karstialadel, kus puudub pinnase isepuhastusvõime. Reostunud vesi tuleb eelnevalt puhastada (fosfor, lämmastik, sulfaadid, kloriidid, naftasaadused). Seetõttu kasutab ühiskanalisatsiooni ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Põllumajandusehitised – siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega).
veetaset. Keelatud on ka veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise reziimi muutmine. Suplusvee kvaliteedi nõuded on antud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruses nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. 3.3.2 Täiendavad meetmed Maapinnalähedase veekihi vett kasutatavate veehaarete veekvaliteedi garanteerimiseks on sageli vajalik põllumajandustootmise intensiivsuse vähendamine veehaarde toitealal, eriti ettevaatlik tuleb olla sõnniku kasutamisel karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel. Veehaarde toiteala suurus oleneb veehaarde tootlikkusest ja võib ulatuda kuni 2 km kaugusele veehaardest. Foto 3. Karstilehter põllul21 3. VEEHOID Väikejärvede kaitseks reostamise eest on soovitatav kasutada vähem väetisi ja mürkkemikaale järve kallastel ja eelkõige järvesuunalistel suure kallakusega maadel, väikeste lõheliste või vähkide elupaikadeks olevate jõgede läheduses. Konkreetsed vabatahtlikud piirangud on soovitatav mää-
annaabi.ee 
