Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused)
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami rahvuslik teater "Beaivvás Sámi Teáhter".
metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 3 3. NIIDUTÜÜBID 3.1 ALVARID 3.2 Iseloomustus Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukesemullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib
on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid ehk laplased enda nimetusega sambe. Rõivastus
vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi. Minu arust oleks vägagi tore elada sellises liigirikkas kohas, karjatada erinevaid haruldasi loomi, rännata ringi ja nautida head elu. Ahvileivapuu Kaelkirjak
Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud,
Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase
Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks. Tulu on hinnanguliselt $ 200 miljonit. Männimetsas domineerib Kariibi mere mänd (Pinus Caribaea). Kasvavad ka mõnes lehtpuud. Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis ähvadravad ülejäänud metsa. Metsad on ka tõsiselt ohustatud kaevandus- ja tsitruspuuviljaistanduste rajamisega ning loomade karjatamisega. Ka turism hävitab erinevaid taime- ja puuliike. Kuuba männimets Kuuba tubakapõld Kuuba on kõige vähem reostatud veega Kariibi mere piirkonnas. Soolase vee kalapüük on muutunud üja populaarsemaks viimase paari aasta jooksul. Tuntuim kala Kuubal on Ruske riffahven (Carnax latus). Ruske riffahven (Carnax latus)
Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-kasutatava maa jaotumine otstarbe järgi. Vegetatsiooniperiood-See osa aastast, mis sobib taimede kasvamiseks,sest ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5 kraadi. Haritav maa- maa-ala, mida haritakse korraräraselt põllusaaduste kasvatamiseks. Looduslik rohumaa- loodusliku rohukamaraga maa-ala,kus inimtegevus piirneb rohusaagi korjamise ja loomade karjatamisega. Taimekasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamise, saagi korjamise ja esmase töötlemisega. Loomakasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb koduloomade pidamise ja loomsete saaduste hankimine. 2.LOODUSLIKUD: KLIIMA-kuude keskmine temperatuur, sademete hulk ja jaotumine, tuuled ja vegetatsiooniperioodi pikkus MULLAD- mulla viljakus, erosioonioht ja põuakindlus RELIJEEF- maapinna absoluutne kõrgus, nõlva kalle
omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Kultuur: Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud
taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest. Keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni. Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa aastal 1751 Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris saamidele vaba liikumise üle piiride. Enne seda võis juhtuda, et ühe saami käest nõudsid makse kolm riiki. Kultuur Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga, karusloomade jahtimise- ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal tegeleb umbes 10 protsenti saame traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter.
pealetungi savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Kasvatatavad kultuurid ja loomad Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud
pealetungi savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Kasvatatavad kultuurid ja loomad Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade
rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud
kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange järsult ka koristamisega (karjatamisega) hilinemisel. Valge ristik on väga hea söödavusega ja väga kõrge toiteväärtusega. Õhulämmastiku hea sidumisvõime tõttu vähendab lämmastikväetiste vajadust, parandab mullaviljakust, parandab saagi kvaliteeti. Kasutatakse ka murude seemnesegudes. Taim on väga valgusenõudlik ega talu seepärast kattevilja ega kõrget rohtu. Valge ristiku leht on ilma karvadeta ning lehe alumine külg läigib. Lehekestel on valge märgis. Valge ristik punane ristik Põldtimut
Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa kõrbe jätkuva pealetungi savannialadele. Seda piirkonda 8 Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid kohati haritakse põlde. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit,maniokki ja jamssi Põlluviljade saagikust oleneb kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla
Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel
Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid kõike elatise teenimise ja ellujäämise eesmärgil. Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumuste ja mõttemaailma uurimusest paljugi õppida. Seal leidus põhjapanevaid väärtushinnanguid janorme, mis võivad mõistmatutena tunduda. Rahvausundi üks tähtsamaid funktsioone on käsvatus
Töölaulud. Töölaulud soodustasid töö tegemist, neil oli maagiline ja inimlikult kergendav (ergutav, töö rütmi korrastav) otstarve. Põhilised töölaulude rühmad seostuvad eestlaste peamiste tegevusalade põllupidamise ja karjakasvatusega. Lisaks on laululiike muudelt elualadelt (kodutööde laulud, kalurilaulud jm). Lõikuslaule lauldi põllul sirbiga õsudes. Lõikus oli omal ajal üks raskemaid töid. Karjaselaulud saatsid karjatamisega seotud tegevusi, alates karja metsaajamisest hommikul kuni kojutulekuni õhtul. Kalendritähpäevade laulud. Mardi- ja kadripäev. Kõige tuntumad kalendrilauludest olid mardi- ja kadripäeva laulud. Samuti on neid eesti rahvamuusika kogudes ka kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Jõululaulud
- Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa, Kärpimisega 30-90 ampsu. Söömise kiirus on pärandatav
Kultuurniidul P2O5 30-80 kg/ha ja K2O 45-100 kg/ha. 2)suve esimesel poolel Org. väetist antakse rajamise eel ja uuendamisel normiga 60-80 t/ha Karjatamise käik suvel Lubiväetisi 4-6 t/ha Oht on, et taimed kasvavad üle. Õige oleks suhteliselt vara alustada karjatamisega. Normaalsetel aastatel 5- 19 Rohumaad ja keskonnakaitse 10 mail. Esimese karjatamisringi läbiviimiseks on 2 võimalust: karjamaa kiiresti karjatada või karjatatakse Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks
Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31. Vali kõige tõepärasem variant (A...E):
nendega ja hakkab teisi söötasid võõrastama, need võivad põhjustada seedehäireid ja toodangu languse. Kevadine siirdesöötmine. Noor karjamaarohi on toorkiuvaene ja proteiinirikas ning põhjustab kõhulahtisuse. Kõhulahtisuse tagajärjel halveneb söötade seedimine ja toitainete omastamine, mistõttu langeb järsult piima rasvaprotsent ja päevatoodangu tase (tavaliselt algab tugevam langus 3-4 päeval). Toodangu languse ärahoidmiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara. Samal ajal jätkatakse laudas talviste söötade andmist, lõpetatakse kartuli, juurviljade ja silo söötmine või vähendatakse nende hulka, suurendatakse heina ja põhu hulka. Esimestel päevadel karjatatakse lehma vaid paari-kolme tunni vältel, karjamaal oleku aega pikendatakse sujuvalt. Kui rohi hakkab kasvama kiiremini, lõpetatakse mahlakate söötade söötmine laudas täielikult, heina ja põhu söötmist jätkatakse.
mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad) •regulaarselt karjatatav hõre puistu •sarnane puisniiduga (botaaniline liigirikkus väiksem) •karjatamisega kaasneb: valikuline söömine, tallamine, väetamine •loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest) vältida ülekarjatamist (puude kuivamine, rohukamara häving) iseloomulikud: tüüpilised niiduliigid + nitrofiilid (nt. kõrvenõges) karjamaa-umbrohud (tuliohakas)
h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis
erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad lehmade rammutukad · Väheneb ümarusside levik, sest enamik parasiite on liigisisesed Puudused: · Konkurents rohu järele kasvab ja tallede juurdekasvud võivad väheneda 4. Juurviljade söötmine koos karjatamisega Eelkõige sügisel kui rohu väärtus langeb. Enne juurvilja söötmise alustamist ussitõrje. Juurvili tõmmatakse mullast välja ja söödetakse tervetena koos pealsetega (söödakaalikas, söödapeet, söödakapsas) lisaks heina või põhku. 14.Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad . Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad.Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad
Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega 6. Pool-looduslikud e pärandkooslused. põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 7. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (rohttaimed). Niitude loomastik. jõgede üleujutatavatel aladel, sõltuvalt asukohast väga varieeruv, eristatakse
Valmimise järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes -Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud -Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv -Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje Profülaktiline umbrohutõrje
Liigirikkuse põhjused: regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed mulla reaktsioon (pH) 3. Mõisteid: Alvar- õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus - põlised inimtekkelised kooslused, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Rohumaa- see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid Niit- on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed Puisniit- Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga 4. Niitude selgrootud ja imetajad. Video: Kuresoo, R. jt. 2001. „Terra Maritima” 1.Lääne-Eesti ala on madal, siinsed kõrgused küündivad 20 meetrini 2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul 4
koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Laidudelt on leitud üle 600 soontaimeliigi, sh Hanikatsilt üle 440 liigi. Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas
kooriku. Külvijärgseks kõige olulisemaks hooldustööks on õigeaegne umbrohtude üleniitmine. Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20...30 cm kõrguseks ning ei ole veel andnud seemneid. Niita tuleb 10...12 cm kõrguselt. Tihedama ja umbrohupuhtama taimiku saamiseks on vaja niita sõltuvalt umbrohtumusest 2...3 korda. Hooldusniitudest osa (1...2 korda) võib asendada lammaste karjatamisega juba heintaimede külviaastal. Väga oluline on, et ei karjatataks nõrka taimikut vihmase ilmaga. Lamba teravad sõrad vigastavad eriti liblikõieliste heintaimede juurekaela, mistõttu nad talvel hukkuvad. Kasutusaasta hooldamine Igakevadiseks esimeseks hooldustööks on karjamaal äestamine. Sellega kergitatakse maast üles vana kulu, mis kuivab kiiresti ja pudeneb tükkideks. Äestamisel kergitatakse üles ka
kirevamaks. TUNDRA MULLASTIK Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Igikelts ei võimalda sügaval mullal kujuneda ja kidur taimestik ei anna kuigi palju orgaanilisi jäänuseid, millest saaks tekkida huumus. INIMTEGEVUS Tundravöönd on inimasustuseks üks karmimaid piirkondi maailmas. Tundravööndit asustab palju väikesearvulisi põlisrahvaid, kes tegelevad küttimise, kalastamise ja põhjapõtrade karjatamisega. Põhjapõtradelt onnn tundrarahvad saanud liha ja piima, nahka rõivaste ja elamute soojustamiseks, sarvedest ja luudest tehti tööriisstu ja majapidamistarbeid. Talvel kasutatakse põtru kelgu ees. Tundraalad on olnud sõjaväebaasid, vangilaagrid. Rohkesti on tööstuse poolt tekitatud jälgi, mulle parandamine võtab tundras aega aastakümneid. Tundrarahvaste folkloor ja kombestik on omapärane ja rikas. Au sees püsib samanism üleloomulike jõudude kultus. 2
Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita. Karjatamine toob endaga kaasa : rohu söötmine erineb niitmisest sest loomad valivad ja kärbivad paremaid taimeliike ja nende osi. Seetõttu on parimini söödavad taimed ebasoodsas, mitte söödavad aga soodsas olukorras. Kärpimise kõrgus on erinev, sõltub palju taimede kõrgusest, tihedusest , arengufaasist. Tavaliselt jääb peale karjatamist laiguline pilt
bioloogilist mitmekesisust, eriti viljakal pinnasel. Ja vastupidi: valge ristiku puudumist peetakse bioloogilise mitmekesisuse tunnuseks. Ristikuõied meelitavad ligi mesilasi. Paljajalu võib niimoodi mesilasele peale astuda, misjärel mesilane astujat jalatalda nõelab. Seetõttu ei peeta mõnel pool 22 valget ristikut (nagu teisigi ristikuid) murus soovitavaks. Valge ristik on suurepärane toit mitmesugustele kariloomadele. Kevadel tuleb loomade karjatamisega ristikupõllul olla ettevaatlik, sest värske ristik paisub kõhus pisut ja loomad võivad end mahlakast ristikust lõhki süüa. Hädakorral võivad valget ristikut süüa ka inimesed: see sisaldab palju proteiine, on laia levilaga ja teda kasvab tavaliselt suurtes kogustes koos. Inimesed on ristikut kasutanud sajandite viisi salatina ja teiste toitude juurde, mis sisaldavad lehttaimi. 23 4. Tulikas (Ranunculus)
traktori, restpõrandad abil. 81. Veiste karjatamine Kultuurkarjamaapinda peab olema vähemalt 0,3 hektarit 1 lehma kohta, looduslike karjamaade pind peab olema mõnevõrra suurem (vastavalt karjamaa saagikusele). Kõige paremini söövad loomad madalat tihedat rohtu. Kevadel kasvab rohi kiiresti ja võib kasvada liialt pikaks. Rohu ülekasvamisel algab selle kõrsumine ja puitumine, rohu maitsvus ja väärtus vähenevad. Ülekasvamise vältimiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara, esimesed karjatamisringid viiakse läbi kiirendatud tempos ja vajaduse korral karjatatakse samas lambaid või niidetakse osa rohtu maha. Rammutukkade tekkimise vältimiseks tõmmatakse sõnnikuhunnikud äketega laiali. Sõnnikuhunnikud lööb laiali ka rootorniiduk, kui seda kasutatakse karjamaade järelniitmisel. Suve teisel poolel karjamaade saagikus väheneb, siis söödetakse lisaks haljassegatist ja heinaädalatelt niidetud rohtu
Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mereäärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid -asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt
Mõnel pool on pikalt venitatud refrääni üle-es-les-les järgi kutsutud lõikuslaule ka leesitusteks. Linakitkumislaulud olid sarnased lõikuslauludega, neid lauldi põllul käsitsi lina kitkudes. Lõuna-Eestis on välja kujunenud ka uuem siirdevormiline linakitkumislaul, mis meenutab slaavi rahvaviise. Laulule on iseloomulik minoorne laad ja refräänid joeda, aliloo, alamb töö vms. Karjaselaulud saatsid karjatamisega seotud tegevusi, alates karja metsaajamisest hommikul kuni kojutulekuni õhtul. Kesksed on laulud, mida karjus (sageli laps) laulis üksi karjas olles. Laulmine, helletamine (vt p 4.2) ja pillimäng olid ajaviiteks ning aitasid teistega sidet pidada. Inimhäält kuuldes püsis kari rahulikumalt paigal ja hundidki hoidsid eemale. Karja saatjate ja vastuvõtjate laule on jäädvustatud peamiselt Setumaalt. Perenaistel oli kombeks pühapäevahommikuti ja -õhtuti karja
annaabi.ee 
