Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karjalased - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjala, karjalased, lään, novgorodi, baski, ugri, kirjakeel, laadoga, kannase, oblasti, aunuse, idaosa, kalevala, vürst, autonoomia, ansv, udmurdi, asuala, soomeugri, keeleks, saami, 1835, 1897, omaette, russ, itta, tollal, viiburi, 1931, nsvl, kunst, baskid, volga, nimetust, lõunaosa, asualad, sealne, ammu, tsuudid, venekeelne, vepsa, keelustatiNimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur.....................
Karjalaste ajalugu Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639.
........................ 3 Pildid ......................................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5 2 KARJALA KEEL Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus.
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud
viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis
.................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.............................................................................6 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand.............................................................................6 1.2
murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Vadja keel on põhjaeesti keelele tunduvalt lähem kui soomele. Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identse identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala).Alates 1991
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad
põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas.
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres
Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene
SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad
SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad
ning runolooja kahjurõõm siiras. Sõjarunod ülesehituselt stereotüüpsed; lihtsat intriigi võivad aga elustada grotesksed detailid ja jämekoomika. Kalevalamõõdulisteks sobitatud skandinaavia ballaade tõlgiti nüüd uuesti; näide kahekordsest laenamisest on runo armastatu surmast("Anterus", "Mõrsja surm"). Uue värsimõõduga ballaadid kujunesid soositud ja tuntud rahvalauludeks. LÜÜRILISED RUNOD Elamise karmid tingimused Kalevalamõõduline lüürika tulvab välja karjala naise maailmast. Tundub, et mehed on naiste lüürilistesse lauludesse suhtunud ükskõikselt või koguni halvustavalt. Naised sattusid agraarse vaesuse kultuuris rohkem raskustesse. Talunaise elukeskkond moodustus perest, talust ja seda ümbritsevast külaühiskonnast. Naisel puudus maa pärimise õigus, peres oli tugev patriarhaalsus. Naiste lüürilised laulud peegeldasid nende elukaart. Suhted pere, naabritega. Jahmatavalt otsekohesed, avameelsed. Käsitletakse ka negatiivseid kogemusi ja
vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul. Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme
(mõlemad on sisuliselt parempoolsed erakonnad, kuna eraldi eksisteerib sots.dem.partei) Rahvusliku ärkamisaja taust · Nation-building process= iidsest rahvast modernseks rahvuseks kujunemine Lähtekohad: Viikingiajastu positiivsed mälestused (u 800-1050). Keskaegne Norra kuningriik (u 1000-1380), seejärel sajandeid Taani alluvuses. Reformatsiooni tulemusena Norra luteri kiriku keeleks sai taani keel (mida hääldati norrapäraselt) bokmal = Norra traditsiooniline kirjakeel 18.sajandi lõpus Norra patriootide rahvusromantiline isamaa-armastus: ,,Milline on Norra rahva põhiiseloom, mis kehtestub vabades talupoegades?" NB! Norras ei esitata enne 1814.aastat Norra riikliku iseseisvuse kõnet. Norra rahvuskultuuriline (kultuurnatisonalistlik) liikumine Aluseks Norra traditsiooniline talupojakultus, kultuuriline ja usuline homogeensus. Eesmärk: selle kultuuripärandi igakülgne säilitamine ja teadustamine sihiga süvendada rahvuslikku identiteeti.
o Mäe vadja o Oru vadja o Vaipoole vadja · Kukkusi vadja · kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Elatusajad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10
Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome territooriumist (hilisem Viiburi kubermang. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahuga lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Britanniavastase
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9
üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS 1. Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. 2. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) 3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312
soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalind asendati hiljem jumalatega, müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm
kaasas enda kabinetti ka mõningaid Pätsile seni oponeerinud tegelasi ning püüti saavutada rahvuslikku üksmeelt, kuigi demokraatia taastamiseni siiski ei jõutud. Soome talvesõda 1939. aasta oktoobris esitas Stalin Soomele nõudmise sõlmida Soome ja N. Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt. Soomele esitatud nõuded olid üsnagi kaugeleulatuvad. Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe
tunnuseid ladina tähestik tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks, kutsutakse ka rooma tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa) metatees häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest
saj keskpaiku andsid Liivi harule sültumatust (1459: ordumeistri valimisel) - 1525 ilmaliku ja luterliku Preisi hertogriigi loomine (esialgu Poola vasallriik) likvideeris Saksa Ordu Preisimaa haru ja Liivi Ordu sisuliselt iseseisvus ja jäi katoliiklikuks 4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid 5. Moskva tõus idas ja ,,Vene oht": - Ivan III (Moskva suurvürst 1462-1505) ühendas Vene vürstiriigid Moskva alla ja lõpetas vasallisüültuvuse Kuldhordist 1480 - 1478 Novgorodi alistumine (ehk Ingerimaa ja Ida-Karjala Moskva alluvusse) ja 1494 Novgorodi Hansa kaubahoovi sulgemine (tapmised ja küüditamised) - 1492 Narva vastaskaldale algas Ivangorodi (Jaanilinna) piirikindluse ehitamine I Venelased tungisid Vana-Liivimaa sisealadele 1482 ja sõlmitud vaherahu pikendamine 1493 II Venelased ründasid Rootsi Soome idapiiri (1495-97) III Liivi Ordu rünnak ja venelaste vasturünnak 1501 ja Ordu edukas vasturünnak 1502 ja 1503 vaherahu kuni 1558
Suured pühamud. Ohvritoomised. Dualistlikud kontseptsioonid (dualism, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud); Maaema ja taevajumal Viljahaldjad Külapühamud ja preestrid 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Esimesed allikad kust võib leida ainest eesti mütoloogia kohta on Novgorodi esimene leetopiss, Hamburgi piiskoppide teod, Novgorodi tohtkiri, Läti Henriku kroonika. Esimeses allikas on räägitud sellest, et eesti aladel levinud jumal viib surnud inimesed sügavikku, välimuselt on nad mustad ja tiivulised ja neil on saba. Gesta: Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076). Selles nimetatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes
Taheti uua Soome kuningriik Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I) Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid. 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks Riigpeaks oli president Soome presidendid 1919-1940 K. J. Stahlberg (1919-1925) L.K.Relander (1925-1931) P.E. Svinhufvud (1931-1937) K. Kallio (1937-1940) Soome välispoliitika Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund Sisepoliitika Erakonnad: Rahvuslik Koonderakond Rahvuslik Eduerakond Maaliit Sotsiaaldemokraadid Kommunistid Rootsi Rahvuspartei Maareform
gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
· 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. · Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
Nagu maridelgi, oli udmurtide ristimise kõrghetk 18. sajandi algus, ent ristimine jäi pigem formaalseks ning animistlikud uskumused elasid edasi. Kui maridel tekkis oma kirjakeel ja haritlaskond 19. sajandil, siis sellel ajal olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas ning kusjuures vaid 8% udmurtidest kuulutas end avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks, suur osa ülejäänuist oli seda aga varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna
annaabi.ee 
