TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 5 KÜTUSE KARBONAATSE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi karbonaatse süsihappegaasi sisaldus mahumeetodil. Saadud tulemusi võrrelda käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda.
Töö eesmärk “Saaremaa vee” kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”). Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp ja segu värvus muutus kollaseks. Seasin töökorda büretti – kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segades kolvis olevat vett .Tiitrisin kuni värvus muutus
Na - kationiitfiltriga Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na - kationiitfilter Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu.
kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, samalajal kolvis oleva vett loksutades. Kui vee värvus muutub viimase
2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH
kationiitfiltriga. Töövahendid: Suurem kooniline kolb(500cm3) vee hoidmiseks, 2 koonilist kolbi(250 cm3) tiitrimiseks, pipett(100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatud ained: 0,1M soolhape, 0,025M ja 0,005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0- märgiga). 3
on triloon-B molaarne kontsentratsioon[ ] = 0,025 M on tiitrimiseks võetud kraanivee ruumala [ ] = 100 mL C Katlakivi moodustumise uurimine: 1. Kuumutasin vee keemiseni. 2,425 KK= 1,213mmol / L 2 m=(1,238 1,213)*10-3*100=0,0025 g 2. Keetsin 3 kolvis vett 20 minutit. Esimeses kolvis määrasin üldkareduse: Teises kolvis karbonaatse kareduse: 0,75 KK = 0,375mmol / L 2 m=(1,238 0,375)*10-3*100=0,0863 g Kolmandas kolvis filtreerisin vee ja seejärel leidsin karbonaatse kareduse: 0,55 KK = 0,275mmol / L 2 m =(1,238 - 0,275)*10-3*100=0,09 g 4 D Vee pehmendamine ja ioonide sisalduse määramine
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks.
Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel,
kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett – kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3
annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei
Anorgaanilise keemia praktikum Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine tiitrimisega Ioonide kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: külma kraanivee kareduse (karbonaatse ja üldkareduse) määramine tiitrimisega, keedetud vee kareduse määramine, keetmisel tekkiva katlakivi hulga määramine, kareduse vähendamine/kõrvaldamine naatriumkationiitfiltriga. Vees oleva SO4(-2) iooni kontsentratsiooni määramine. Kasutatud vahendid, mõõteseadmed: 700 ml kooniline kolb vee hoidmiseks, 250 ml koonilised kolvid tiitrimiseks, klaaspulk, katseklaas korgiga, lehter, 100 ml pipett, 25ml
1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega
nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja
2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol) 2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3 2. Karbonaatse karedus KK: mM = 2,5/2=1,25 mmol/dm3 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus ÜK: Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) ÜK: 7,4*0,025*1000/(100*1)= 1,85 mmol/dm3 C Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK= Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) JÜK= 0,005*1000’0,65/(100*1)= 0,0325 mmol/dm3 Järeldus Kasutades lisa tabel 5.1 võime järeldada, et TTÜ loodusteaduste maja vesi on
1 M soolhape; 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; mõõteseadmed, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); indikaatorid metüülpunane või töövahendid ja metüüloranž; kromogeenmust ET-00. kemikaalid Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik Karbonaatse kareduse määramine: Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Tiitrimine lõpetada täpselt
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt
Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. · Pipeteerida koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. · Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. · Tiitrida kolvis olevat vett 0,1M soolahappelahusega, sealjuures vett pidevalt segades, kuni vee värvus muutub oranzist punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt siis,
Moreenitasandikud on soodsad maaviljeluseks, mistõttu on antud piirkond juba kaugetel aegadel olnud põllumajandusala ja omandanud vastava maastikumustri. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aluspõhi Alsupõhja pealisosa moodustavad karbonaatkivimid, mis on andnud olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks. Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke.
kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Lõpetada tiirimine kui vesi muutub kollasest oranzi punaseks.
soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon V HCl * C M , HCl * 1000mmol 10,3 * 0,025 * 1000 C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni
kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO-3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1) üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2) karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO-3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud: 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid:
kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks · Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalonlahused hoolikalt läbi. SO42- iooni kontsentratsioon: 10-4 M Kokkuvõte: Leidsin kraanivee üld- ja karbonaatse kareduse, mille tulemusel sain määrata tiitrimise teel vee kareduse. Vaatlesin vee kareduse muutumist ja katlakivi eralduse hulka kuumutamisel kolmel viisil. Esmalt vee kuumutamine keemiseni ning siis üldkaredust ja karbonaatset karedust määrates. Teiseks vee kuumutamine 15 kuni 20 minutit ja taaskord mõlemad karedustüübid. Kolmandaks määrates filtreeritud vee, mida samuti kuumutatud 15 kuni 20 minutit, jääküldkareduse. Viimasen määrasin vees sisalduva SO42- iooni ligikaudse
php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie+Infothek&article=Infoblatt+Schwarzerde Leostumine · Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega A Mulla mass väheneb (maapind alaneb) B Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale
kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal. Mõhküla kihistu ja Imavere kihid moodustavad mäeeraldise piires ühtse kompleksi, kus eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla): 1
karbonaatseks kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca 2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide nõgude põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoor. Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Karstinõgudesse kujune- vad järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4rv Järvede toitelisus 1. Oligotroofne järvevesi (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi,
Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul?
komplekse. Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine Metallikatioonide määramiseks .Vee kareduse määramine. Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET-00. Vee kareduse määramine: Vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vähelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Redoksreaktsioonid: Toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel: Katood-elektrood,millel toimub redutseerimisreaktsioon Anood-elektrood,millel toimub oksüdatsioonireaktsioon
Kasvukohatüübid ja mullad Haab kasvab peamiselt salumetsades ning muudes viljakates metsades Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad. Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida
Karbonaatne karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2) dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad lagunema. 2 HCO3 −→ CO3 2−+ CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: +2 HCO3 −→ CaCO3↓+ CO2 + H2O Ca2+ Mg2++2 HCO3 − → Mg(OH)2 ↓+ 2 CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? 1) Indikaatori lisamine uuritavasse vette 2) Tiitrimine 0.1M HCl lahusega kuni stöhhiomeetriapunkti saabumiseni. Tulemuseks oli 2.23 mmol/dm3 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025M ja 0,005M lahust? 1) triloon-B 0.025M – üldkareduse määramisel, sellega tiitriti uuritavat vett. 2) triloon-B 0.005M – jääk-üldkareduse määramisel pärast vee pehmendamist, sellega tiitriti pehmendatud vett. 9
arenemisele kaasa. Järelduseks on see, et laamtektoonika on oluline kliimamõjur. Muutused ookeanide kemismis on globaalmuutuste tunnus. Külm-ja kasvuhooneperioodide regulaarse vaheldumise algus. Start viimase 500 milj aastale! Kambruiumi plahvatus pole teada, kas näiline või reaalne. Kas on selle ja atmosfääri muutuste vahel. Vähe hapnikku, skeletti ei moodustu. Ordoviitsiumi radiatsioon. See on paleosoiline fauna ehk Sepkovski II fauna, karbonaatse kojaga. Valitsesis käsijalgsed, taustaks: ookean oli kihistunud (kasvuhooneperiood. Inertne sooja vee mass. 300-500 m ookeani kihti osales kliima, aineringes jne. Hapniku kasv võimaldas karbonaatset biomineralisatsioon. Hapniku sisaldus kasvas kihistuse tõttu. Kujunesid praeguse sarnase struktuuri, kuid erineva kosseisuga kooslused. Need olid tundlikud hapniku sisalduse suhtes meres. Toest moodustavad organismid on anoksia tingimustes esimesena löögi all. Gondwana jäätumine
Muutused majandamise lakkamisel 1) tõuseb põõsaste (kadaka osatähtsus) 2) muutub niiskus- ja toiterežiim 3) suureneb kõrgemakasvuliste liikide osatähtsus 4) esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid !) 5) puu- ja põõsarinde tihenemisel liigirikkus väheneb 6) tekib männimets Natura 2000 süsteemis: 6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud
tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn- oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001- 0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2) süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest. Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid
Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust. 32. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Teades tiitrimiseks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ja molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca ja Mg ioonide summaarse molaarse
Kui vesi väljub maapinnale, siis ta temperatuur tõuseb ja rõhk väheneb ning sellega seoses halveneb temas gaaside lahustuvus. Seetõttu eraldub pinnale jõudnud põhjaveest näiteks süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas,
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3
erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas. Üldine Eesti põlevkiviladestuse paksus lähtudes tootsatest kihtidest on 2,5-3,2m, millest 1,8-2,6m moodustab põlevkivi. · Käesoleval ajal on eesti põlevkivielektrijaamades kasututava põlevkivi(tarbimiskütuse) alumiseks kütteväärtuseks keskmiselt 8,3-8,4 MJ/kg, tuhasisaldus 46% ja karbonaatse CO2 sisaldus 17-18,5%. Põlevkivi kuivainet võib vaadelda kolmest iseseisvast põhikompponendist koosnevana: orgaaniline osa, liiv- saviosa(koos FeSo2-ga) ja karbonaatne osa. Nende summaarne koostis moodustab põlevkivi kuivainest 100%. 13. Põlevkiviõli · Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel hästi voolav vedelik
Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini. Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme
· Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud. · Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta
Millised on soostumise põhilised viisid? o Mineraalne soostumine o Veekogu kinnikasvamine Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? Mandrilava Mandrinõlv Mandrijalam Abüssaalne tasand 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem,
Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas 9 6. Muldade morfoloogia 6.1 Rohumaa sügavkaeve. Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed gleimullad on alaliselt liigniisked paepealsed ja rähksed mullad. Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest, kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud
Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat. 2. puuetega põllumuldadel on teatud vajakajämisi põlluna kasutamisel, siia kuuluvad alla keskmise Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut. niidul ja kestvus 4-5 aastat viljakusega mineraalmullad. Sirplutsern: Puhmikulme pealis- või alushem, mida kasut niidul, kestvus üle 10 aasta 3.põukartlikud karbonaatse koresega- lutsern, punane aruhein, luste, mesikas. Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega Mullad võibjaagda kaheks sobivuselt rohumaataimedele pealishein. Niit ja 10 aastat 1.) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm
annaabi.ee 
