Labor 3 raport (0)

1. Töö eesmärk.
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega , kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid .
Kasutatud ained : 0,1 M soolhape , 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter.
3. Töö käik.
1) Karbonaatse kareduse määramine
Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega . Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranˇzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3.
2) Üldkareduse määramine
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3.
3) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine
Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks :
1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00.
2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis 3 sinise värvuseni.
4. Katseandmed .
1)
pipetiga mõõdetud H2O ruumala – 100 cm3
HCl molaarsus – 0,1 mol/dm3
Püretist mõõdetud HCl ruumala – 1. 2,5 cm3
2. 2,6 cm3
HCl aritmeetiline keskmine – 2,55 cm3
Puhverlahuse ruumala ~5 cm3
2)
Pipetiga mõõdetud H2O ruumala – 100 cm3
Triloon-B molaarsus – 0,025 mol/dm3
Püretist mõõdetud Triloon-B ruumala – 1. 6,7 cm3
2. 6,6 cm3
Triloon-B aritmeetiline keskmine – 6,65 cm3.
Puhverlahuse ruumala ~5 cm3
3)
Pipetiga mõõdetud pehmendatud H2O ruumala – 100 cm3
Puhver lahuse ruumala ~5 cm3
Kuna indikaatori ET-00 lisamisel muutus vesi kohe sinist värvi seega 0,005 M triloon-B’d ei pea lisama ja vesi on kohe pehme.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
1)
HCl aritmeetilise keskmise põhjal arvutada HCO-3 ioonide kontsentratsioon (millimolaarsus – mM) valemist :
Karbonaatse kareduse arvutamise aluseks on reaktsioonivõrrand
2)
Tiitrimistulemuste aritmeetilise keskmise põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist:
3)
Pehmendatud vee üldkareduse e. jääk-üldkareduse arvutamise valem
Selgus, et Na-kationiitfilter töötas hästi kuna saadud vesi on juba pehme.
6. Kokkuvõte ja järeldus.
Antud töö andis hea ülevaate kuidas määrata tavalise vee karedust ja suur on mustamäe vee karedus . Mustamäe vesi on mõõdukalt kare. Kolmandas katses Na-kationiitfiltrist saadud vesi on juba pehme kuna pehmendatud veele puhverlahuse ja ET-00 lisamisel muutus vesi siniseks , seega katioonide ja anioonide täielik kõrvaldamine õnnestus.