Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine (0)

TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö nr. 3
Töö pealkiri:
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
Õpperühm:
Töö teostaja :
Õppejõud:
Töö teostatud:
28.09.2011
Protokoll estitatud:
13.10.2011
Protokoll arvestatud:


Töö eesmärk
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega , kareduse
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.
Kasutatavad ained ja töövahendid
0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus ( NH4Cl + NH3·H2O),
indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranˇz (mo) ja kromogeenmust ET-00.
Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)
tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter.
Töö käik

A Karbonaatse kareduse määramine
1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline
kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat
vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp.
2. Seada töökorda bürett – kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega
nullini ( meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga).
3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt
ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega . Stöhhiomeetrilises punktis muutub
vee värvus kollasest üle oranˇzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt
(ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel.
Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3.
4. Loputada kooniline kolb hoolikalt destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue
veekogusega. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus
ei ületa 0,10...0,15 cm3.
Katse andmed:
Karbonaatne karedus - 2,5; 2,6; keskmine 2,55
Katse arvutused:
=2,5mol/dm³

B Üldkareduse määramine
1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat
vett, lisada_5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis
(_0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks.
2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt
segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus.
3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa
0,10...0,15 cm3.
Katse andmed:
TrileonB0,025- 8,3; 8,2; keskmine 8,25
Katse arvutused:
mol/dm³

C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine
Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või
koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust.
Selleks :
1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt
loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada _5 cm3
puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00.
2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu
punktis B sinise värvuseni.
Katse andmed:
Kui lisasin pehmendatud veele indikaatori, siis lahus läks kohe siniseks ehk karedus on 0
Kokkuvõtteks
Praktilise töö ülesandeks oli vee kareduse mõõtmine. Kraani vee kareduseks sain 1,25mol/dm³. Pehme vee kareduseks tuli 0, seega filter töötas väga hästi.