Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. (0)

1.Töö eesmärk
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega , kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.
2. Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid
Kasutatud ained: 0.1 M soolhape ; 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; puhverlahus ( NH4Cl + NH3·H2O); indikaatorid metüülpunane või metüüloranž; kromogeenmust ET-00.
Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter.
3. Töö käik
Karbonaatse kareduse määramine:
Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini.
Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt. Stöhhiomeetrilises punktis muutub
vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Tiitrimine lõpetada täpselt
(ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3.
Üldkareduse määramine:
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3.
Vee pehmendamine ja jääk -üldkareduse määramine:
Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus.
4. Katseandmed
VHCl (tiitrimiseks kulunud soolhappe maht)= 2,325cm3= 0,0023dm3
CM,HCl (soolhappe molaarne kontsentratsioon)= 0,1mol/dm3
Vvesi (tiitrimiseks võetud kraanivee kogus)= 100cm3= 0,1dm3
Vtriloon −B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3
CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3
Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud)
CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon:
Leida karbonaatne karedus :
Leida üldkaredus :
Leida pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus:
6. Kokkuvõte või järeldused
Laboratoorse töö ülesandeks vee kareduse määramine tiitrimisega ning selle kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Vee karbonaatseks kareduseks sain 1,15mmol/dm3 ning üldkareduseks 2,425mmol/dm3. Üldkareduse põhjal võib seda vett liigitada mõõdukalt karedaks, sest see jääb 1,5 ja 3,0mmol/dm3 vahele. Jääk-üldkaredust ei saanud määrata, kuna vesi oli juba läbi Na-kationiitfiltri piisavalt pehmendatud.