Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid. Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid, saab lühendatud ioonvõrrandi. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt. Hüdrolüüs Reaktsioon veega. Redoksreaktsioonid reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a. Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb) Redutseerumine Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb) Redutseerija Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb ) Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb) 0 I -I II -I 0 Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2 0 - II Redutseerija Zn 2e ---> Zn Oksüdeerub. + - 0 Oksüdeerija H + e ---> H Liitaine o.a. = 0
alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma.
mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega Created by Riho Rosin 9 13666324649407.doc.doc CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH.
orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH.
dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm.
IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on oksüdeerumine eksotermiline ja redutseerumine endotermiline protsess] CART sarja (endine INDY - CAR) vormelid tuhisevad igatahes puupiirituse väel -nii et vähe pole CH3OH + 2O2 = CO2 + 2H2O. Kui te oma lahja ja magusa veini lahtiselt vedelema jätate, poeb äädikhappebakter kärmelt sisse ja oksüdeerib teie veini äädikhappeks .(Mina küll nii ei tee.) CH3CH2OH + O2 = CH3COOH + H2O , seda võite poest
IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on oksüdeerumine eksotermiline ja redutseerumine endotermiline protsess] CART sarja (endine INDY - CAR) vormelid tuhisevad igatahes puupiirituse väel -nii et vähe pole CH3OH + 2O2 = CO2 + 2H2O. Kui te oma lahja ja magusa veini lahtiselt vedelema jätate, poeb äädikhappebakter kärmelt sisse ja oksüdeerib teie veini äädikhappeks .(Mina küll nii ei tee.) CH3CH2OH + O2 = CH3COOH + H2O , seda võite poest
sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on radikaalne asendusreaktsioon. Füsioloogilised omadused • Alkaanidel tugev narkootiline toime • Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud
ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid HO lõppliide omavahel ja vee molekulidega. BOK O hea lahustuvus ja kõrge keemis- SÜÜL karboksüülrühm -hape butaandihape ning sulamistemperatuur. O OH
aldehüüdid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R COOH // R C OH metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O
Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 10. Kirjutada etaanhappe (propaanhappe, butaanhappe jne.) struktuurivalem, näidata ära kõik reaktsioonitsentrid ja nende laengud. Milliste reaktsioonitsentrite osavõtul toimuvad reaktsioonid nukleofiilidega (OH- ; RO- ; Hal- jne), elektrofiilidega (Met+ ; H3C+ ; NO2+ jne.), vabade radikaalidega (Hal. ; H3C. jne.)? 11. Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel:
triool kosmeetikas, konserveerimisel, b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O C1-C11 vedelikud värvi-ja lakitööstuses, kütusena, alkohoolsete jookide koostises. C12-C20 tardunud 4.) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) rasva sarnased a.)aldehüüdiks: C21-... tahked
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
Radikaal osake, millel on üksik paardumata elektron. On väga reaktsioonivõimeline. Ta on kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine 0 t a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 ¾ ¾® 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH2 -- CH3 + HCl)
3. Väikesed molekulid lahustuvad küll nt. etanaal. OK Keemilised omadused: | 1. Liitumisreaktsioon CH3CH2CH2K + CH3CHO CH3 C H | CH2CH2CH3 2. Hõbepeegli reaktsioon aldehüüdide oksüdeerumine (tekib karboksüülhape), saab teha kindlaks, kas aine on aldehüüd või mitte. (NB! Reaktsioon ainult aldehüüdidega) Ag2O + HCHO HCOOH + 2Ag Aldehüüdide ja ketoonide esindajad: 1. Metanaal ehk formaliin, HCHO Terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Tapab baktereid, desinfitseerimisvahend Selles hoitakse baktereid.
tuletatakse karboksüülhapete nimetused süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu "hape"(nt. etaanhape). Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. 55.Etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega. Etaanhappe reageerimine : · Karboksüülhapete reageerimine metallidega: o 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 · Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): o CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O · Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: o 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 o H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). · Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: o CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 56
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused selle tõttu hävitab ta joogi ja bas
HCO3- + H 3O+ Süsteemi energia CH 3COO- + H 3O+ CH 3COOH + H 2O H2CO3 + H 2O C6H5OH + H 2O Lähteained Saadused 3. 2CH3COOH + Zn ® (CH3COO)2 Zn + H2 2CH3COOH + CaO ® (CH3COO)2Ca + H2O 2CH3COOH + Na2CO3 ® 2CH3COONa + CO2 + H2O CH3COOH + CH3CH2OK ® CH3COOK + CH3CH2OH 4. Vaata ülesanne 1. 5. Tihedus. Alkoholide tihedus praktiliselt ei muutu, hapete tihedus pisut langeb selles reas. Kuna karboksüülrühmad on omavahel seotud vesiniksidemetega, siis pikemad süsivesinikahelad ei lase molekulidel tihedamalt asetuda. Lahustuvus vees. Nii alkoholidel kui hapetel hüdrofoobse süsivesinikahela pikenemine toob kaa- sa lahustuvuse dramaatilise kahanemise.
-CHO e -C - H O O N1 H-C-H H-C-O-H HCNO metanaal H COOH metaanhape e sipelghape N2 HH O H O H-C-C-C-H H-C-C-O-H HH H CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO
e elektrolüüsil söega või vesinikuga looduses põhiliselt ehedana 51. metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad)
Märkus Õ HIS P P 8. Alkaanid 9. - 10. R- 11. parafiin - C-ahel koosn 4eedrilistest C a - Hüdrofoobsed a - Keem. Passiivsed n - Pürolüüs ja oksüdeerumine - Kov side; mittepolaarne 12. Eetrid 13. - 14. R- 15. CH3CH2-O- - Püsivad e O-R CH3 - Vähe polaarsed e etüülmetüüle - Kas. Lahustitena t eter - Ei mood tug H-sidemeid
pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on oksüdeerumine eksotermiline ja redutseerumine endotermiline protsess] CART sarja (endine INDY - CAR) vormelid tuhisevad igatahes puupiirituse väel -nii et vähe pole CH3OH + 2O2 = CO2 + 2H2O. Kui te oma lahja ja magusa veini lahtiselt vedelema jätate, poeb äädikhappebakter kärmelt sisse ja oksüdeerib teie veini äädikhappeks .(Mina küll nii ei tee.) CH3CH2OH + O2 = CH3COOH + H2O , seda võite poest osta ka, kui maitseb - laske käia. Joodud alkohol hakkab samuti oksüdeeruma, etanoolist tekkiv etanaal (CH3CHO) põhjustab peavalu, südame pekslemist, seedehäireid ja üldse ja halba enesetunnet. Metanoolist tekkiv metanaal, aga kipub tõsiselt elu ja eriti kurjasti silmavalguse kallale. Alkoholide süntees 1.) Alkeenide hüdraatimine (vee liitmine kaksiksidemele). Kui kaksiksideme erinevas otsas oleva
· Täielik põlemine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, CH3CH2OH + 3O2 ® 2CO2 + 3H2O sisepõlemismootorites. · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2 · Etanooli mõju organismile on keerukas. · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks 2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · Dehüdraatimine · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti
Tähtsus- on inimesele energiaallikaks(saadud energia kulutab inimene kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks) Parandab närvisüsteemi talitlust.Glükoosi kääritamisel saadakse etanool ja CO2. Kasutatakse: ravimites ja toiduainetööstuses. Fruktoos C6H12O6 puuviljasuhkur,leidub puuviljades. Füüsikalised omadused: kõige magusam suhkur, valge, lahustub vees. Keemilised omadused: Kuna sisaldab OH rühma on alkoholiga sarnased keemilised omadused. Kuna sisaldab ketooni rühma siis hõbepeegli reaktsiooni ei anna. Kasutatakse sportlaste energiajookides. Sahharoos C12H22O11 e peedisuhkur e roosuhkur. Füüsikalised omadused: Glükoosist magusam , fruktoosist vähemmagusam. Kuumutamisel tekib pruuni värvuse ja mõrkja maitsega karamell. Kasutatakse: maitseainena, konserveerimiseks. Tärklis (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valget värvi, krudiseb sõrmede vahel, külmas vees ei lahustu(kuumas pundub ja moodustab kliistri. Tähtsus:
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprooton
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met
Nõrk hape ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis, lihtainel 0 Oksüdeerumine elemendi elektronide loovutamine, oksüdatsiooniaste suureneb Oksüdeerija aine, mis liidab elektrone, ise redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb Puhas aine kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastmete muutus Redutseerija aine, mis loovutab elektrone, ise oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb Redutseerumine elektronide liitmine, oksüdatsiooniaste väheneb Sool kristalne aine, mis koosneb happejäägist (happe anioon -) ja metalliioonist (aluse katioon+) Tugev hape kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks
Kui palju seda soovimatut kõrvalsaadust tekib, sõltub suurel määral reaktsioonitingimustest, nt kõrgemal rõhul moodustub etaani rohkem. 4 8. Otsustamiseks arvutage süsiniku keskmised oksüdatsiooniastmed reaktsioonivõrrandite mõlemal poolel! Veel lihtsam on endale teadvustada, et vesiniku eraldumine molekulist on selle aine suhtes oksüdeerumine (pöördprotsess s.t vesiniku liitumine on ju redutseerumine!). 9. Vt täiendavat selgitust lk 38. Loomulikult reageerib kiiremini hargnenud süsinikahelaga 2-metüülpropaan. 10. Cl CH3 CH2 CH CH3 + Cl 2 CH3 CH2 C CH3 + HCl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
