Tallinna Polütehnikum Püstol Waltheriga metsikutes laantes Referaat Kuldar Klaasberg AA-10 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Kirjanik ja tema looming.......................................
Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab surra)
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse
peaaegu 6 korda, on inimkonnal vaja tohutul hulgal kõike: süüa, juua, riideid, maju, elektrit, soojust, bensiini jne. Neid ressursse leidub vaid maakeral. Inimkond on sellisel juhul piltlikult nagu imik, kes ripub emakese Maa rinna otsas. Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada. Me ammutame maakerast kõike, mida saab ära kasutada ja tarbime selgelt rohkem kui maakera suudab taastoota. Näiteks naftavarusid hinnatakse olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja jahime loomi, reostame vett ja keskkonda. See on totaalne maakera ekspluateerimine kõikidel tasanditel, kuid kas inimene teadvustab seda endale? Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus.
Koja värvus: kollakashall kuni hele punakaspruun, tavaliselt ühe piimja vöödiga. Koda on matilt läikiv, pisut läbipaistev. Suue on veidi elliptiline, valkja huule ja ribiga suudmeserva siseküljel (sarnaselt põõsateoga kumab see kojast läbi heledama joonena). Naba on avatud ja lai (umbes 1/4 koja laiusest) ning sageli on naba vahetu ümbrus koja põhivärvusest heledam. Teo keha on helekreemjas. Nabatigu eelistab kuivemaid ja soojemaid elupaiku, elab metsikutes paikades. Erinevalt eelmistest liikidest väldib ta inimest ja temaga kaasnevat. Küllap seetõttu ongi nabateo leiuandmeid Eestist teada üsna vähe. Kasutatud materjal: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html http://et.wikipedia.org/wiki/Teod http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=25
pikapeale, aga see on lõpp-perspektiivis siiski kasulik. Kuid nüüd, aastal 2011, kui oleme päris tükk aega juba liidus olnud, hakkavad välja tulema ka vead. Üks suuremaid prohmakaid, mis eestlasi kohe esimestel aastatel tabas, oli suhkrutrahv. Eelnevas ajaloos muutuste poolt räsitud maarjamaalast hirmutas väga mõte, et meie igapäevane toiduaine suhkur peagi tohutult kallineb. Seetõttu hakatigi pakke metsikutes kogustes juurde ostma, et kui ajad raskemaks lähevad, siis on hea kuskilt voodi alt välja tuua tulevikus valge kulla staatusega kristalle sisaldavad pakid. Kogu poodide tühjenemise ja sellega kaasneva mürgli kohal jälgis meid suur silm Euroopa Liidu poolt, kes kohe, kui meid käsutama asus, hiiglaslikud trahvid määras. Ei teagi, kas sel kasu oli, kuid oma autoriteetsust suutis see minu arvates üsnagi mõttetu käik tõepoolest näidata.
Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades. Kliima Ekvaatorikliima on palav ja niiske. Aastaaegu on raske eristada üksteisest. Palavus tõuseb päeva peale umbes üle 30 kraadi. Kuna maapind aurab ning lämbe õhk tõuseb taevasse tekivad vihmapilved ning hakkab jälle sadama ja nii iga päev. Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab. Sademeid langeb aastas keskmiselt üle 2000mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga
Vaarao jätkas Luksori templi väljaehitamist, laskis püstitada mälestusmärke ja varustas need oma pitsatiga. Ta huvitus usukultusetseremooniatest ja poliitikast. Vahekorrad välisnaabritega olid tema isa ja venna valitsemis ajal enam-vähem korraldatud, polnud sõdu ega vaenuretki. Ei ole see tõttu usutav, et hauakambrist leitud plaatidel kujutatud Tutanchamoni sõjasõidud on tõepoolest aset leidnud. Samuti on vähe tõenäoline, et hapra kehaehitusega vaarao osales metsikutes jahiretkedes, võitlustest kiskjatega ja muudes suurt kehajõudu nõudvates ettevõtmistes.[1:31] Säilmed Nagu muumia uurimine näitas, oli Tutanchamon surnud 18 ja 20 eluaasta vahel. Kas noor kuningas langes haiguse, õnnetusjuhtumi või vägivalla ohvriks?Silmas pidades, et tema eelkäijad Echnaton ja Smenkhare surid suhteliselt noorelt, võib oletada, et XVIII dünastia viimased võsud olid õrna tervisega ja füüsiliselt nõrgad.
Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust. Tsistertslaste kuulsaim esindaja burgundlane BERNARD asutab 1113. aastal Clairvaux (klervoo) kloostri, millest saab haruklooster sajale kloostrile. Tema loob esimesena sõjalise ordu idee ja reeglistiku. KERJUSMUNGAORDUD Tekivad 12.-13. sajandil. Rõhutavad vaesust, mis oli omane algkristlusele. Rändavad
nagu 1944. aasta sügisel ja taas kord 1945. aasta aprillis, üsna tõsiselt haige. On tõendeid, et 1942. aasta lõpul ja 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. Ta oli sügavas masenduses, mis vallandus kontrollimatu raevu metsikutes puhangutes, mis olid eriti suunatud kindralite vastu, kui ta otsis patuoinaid. Hitleri iirdumine tegelikkusest jõudis uuele tasemele sõja viimastel aastatel. Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis
Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane. (Talvoja et al. 2005) Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi: 1. Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne). 2. Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustada erosiooni. 3. Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. 4. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi
Dominantne isane hoiab oma karja limiteeritud igal võimalusel, ta hoiab karja arvukust stabiilsena ajades karjast minema pidevalt teisi isaseid, kes võivad talle saada konkurentideks. Ka peavad karjast lahkuma suguküpseks saanud pojad, kes moodustavad oma poissmeeste gruppe ning nad liiguvad pidevalt ühelt alalt teisele otsides omale uut karja. Nagu kapibaarade karjades on suhteliselt levinud 1:2 suhe emaste isendite kasuks, on selline suhe ka mitmetes teistes metsikutes populatsioonides. [] Agressiivsed konfliktid toimuvad konkureerivate isaste vahel. Peamiselt esineb see, siis kui domineeriv isane hakkab karjast välja ajama oma võimaliku konkurenti karja juhi positsioonile. Kuna kapibaaradel on tugev hierarhiline süsteem, siis kaotaja tuleb harva hiljem uuesti üritada, et kätte maksta vms. Kui konflikt leiab aset, siis konkurendid on nägupidi vastamisi, tõusevad tagajalgadele ning hakkavad nagu maadlema. Väga harvadel juhtudel
Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus. Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad pruunid triibud ja tähnid
jooksul ning edasi on need alad üsna kasutud. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades. Kuna Indoneesias on linnastumine väga populaarne, siis mõjub see negatiivselt põllumajandusele. Indoneesia valitsus korraldab projekte ja rahastab teatud põllumajandustoodete tootmist. Kõige enam on selleks riis. Indoneesia on maailmas 1. Kohal riisi söömises, 139kg aastas inimese kohta. Kuna kogus on väga suur, on riik ikka veel sõltuv imporditavast riisist Vietnamist ja Taist. Lisaks rahastab riik ja maisi,
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20 cm, laius 40 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmas Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis)
viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes 8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev mahutas 20 - 50 meest ja 8 14 hobust. Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega laudis) ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva. See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega ning tänu sellele said nad kiiresti sõidusuunda muuta. Tüür kanti lihtsalt laeva teise otsa ja kinnitati alati laeva paremale poolele. Pikkadel ulgumerereisidel kasutati rooli asemel ahtri lähedal paremasse pardasse kinnitatud aeru. Sellest pärinevad ka laevandusega soetud
O.c populaarsus jätkub ka 19. sajandil. 19. sajandi alguses peetakse kümnendi parimaks o.c-ks Méhuli ooperit ,,Joosep" (1807; Joosep Egiptuses; Joosep ja ta vennad). 1820. aastad. Olulised uuendused ilmnevad 1820. aastate o.c-s, ja kõigepealt libretodes. Tähtsaimaks libretistiks saab näitekirjanik Eugene Scribe. Ta toob o.c-sse 1) eksootilise ainestiku (tegevus kaugetes või metsikutes paikades tolle aja pariislase jaoks võis see olla Sotimaa, Lõuna-Itaalia, metsikud mäestikud jms) ja sellega seonduva 2) couleur locale'i (lokaalvärving, s.t vastava tegevuspaiga iseloomustamine lavakujunduses ja muusikas); samuti 3) lurjusliku tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830). 2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses
Jean-Jacques Rousseau jõulisemad, vastupidavamad ja julgemad kui nende kodustatud suguvennad. Viimased kaotavad kodustamise tagajärjel poole neist eelistest ning näib, et kõik meie katsed koduloomi hästi toita ja ravida üksnes kahjustavad neid. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks, tema pehme ja naiselik eluviis kahandab nii tema jõudu kui ka julgust. Lisagem, et kaks inimest, kellest üks elab metsikutes ja teine kodustes tingimustes, erinevad teineteisest veel rohkem kui metsloomad koduloomadest. Sest loodus kohtleb küll inimest ja looma võrdselt, aga kõik mugavused, mida inimene endale võimaldab (erinevalt loomadest, kelle ta on kodustanud), lasevad tal ühtlasi kergemini manduda. Niisiis ei olnud alastus ja eluaseme ning kõigi nende tühiste, kuigi meie meelest nii vajalike asjade puudumine esimestele inimestele kuigi suur õnnetus; ammugi ei takistanud see neid ellu jäämast
Sellest on suur kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuua mitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi kiiresti aidata, kanna alati kaasas esmaabikomplekti. MATKAL Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi 1. Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peabki liikuma. Rajalt väljaminek võib kahjustada taimestikku või matkaja võib ise sattuda ebameeldivatesse olukordadesse (augud, mülkad, püünised jne). 2. Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikeste gruppidega (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustada erosiooni. 3. Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Kui see pole aga võimalik, püüdke jääda võimalikult raja ligidale. 4. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjalide kogumisel, et mitte lõhkuda taimi
laste arengut mõjutavaid hingelisi sümboleid, et vormida normid otsustamise aluseks käitumises. Piaget Šveitsi teoreetik Jean Piaget (18961980) on orgaanilise teooria kõige tuntum toetaja maailmas. Palju sellest, mida me praegu teame, on suures osas tema loodud. Kui ta oli veel poiss, siis ta matkas metsikutes mäestikes ja uuris kõiksuguseid asju ja kirjutas neist ja uuris erinevaid teemasid: 50 mehhanisme, molluskeid ja albiino varblaseid pargis. Täiskasvanuna omas ta avaraid teadmisi bioloogias, filosoofias ja psühholoogias. Ta vaatles lapsi piinliku täpsusega. teda huvitas varakult inimese füüsiline organiseeritus, struktuur ja loogika. Ta konstrueeris kogu
annaabi.ee 
