Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks."
Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad.
rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja, bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel
üldist tõe kokkuvarisemist. Tuleb olla tõene igas teadaandes, seega, tõde on püha ja absoluutne ülem seaduse põhjus, piiratud ilma otstarbekuseta. Kui Bernard suudab sellise asja kohta valetada, siis suudab ta ka teiste asjade kohta valetada ja ilmselt teebki seda. Aga vaatame kuidas Kanti süsteem toimib praktikas, õnneks on selle kohta asjakohane ajalooline juhtum. 1791 aastal kirjutas Maria von Herbert Kantile, et öelda et ta on pikka aega Kanti austaja ja ta hiljuti soovis rakendada tõe ütlemise põhimõtet oma kõige intiimsemates kiindumustes. Nagu uskuja kutsub oma Jumalat, Maria alustas kirglikult. ,, Ma soovin sinult abi, et sa mugavalt ja kaitsvalt valmistaksid ette mind surmaks." Tundus, et rääkides oma austajale eelmisest suhtes, ta haavab ta tundeid, kuigi selles puudus pahe, Maria jutustas, et vale polnud piisav ja mehepoolne armastus on kadunud. Austatud mehena
valmistada tulevaseks elukutseks." Kant esines nii, just nagu otsiks tõde, mis on teadmata nii talle, kui tudengitele, täiendades ja korrigeerides enne väljaöeldud seisukohti. Talle meeldis korrata, et ta ei õpeta filosoofiat vaid filosofeerimist. Kantil ei olnud palju sõpru, kuid neid, kes tal olid, pidas ta väga headeks sõpradeks. Kõige lähem neist oli ilmselt inglise kaupmees Jossif Green. Tema mõjutusel saigi Immanuel Kantist pedant, kes elas kindla päevaplaani järgi. Kantile meeldis Greeniga vestelda, sest tegu oli filosoofiakauge, kuid samas laia silmaringiga mehega. Naised Kanti elus suurt rolli ei mänginud. Küll oli ta kaks korda elu jooksul armunud, kuid liikse häbelikkuse ja tagasihuoidlikuse tõttu neile armastust ei avaldanud. Kant ise seletas seda nii: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam."
mitte mõistus, vaid lausa puhas mõistus, samastab jumalat loodusega. Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse kriitika" sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, ,,Praktilise mõistuse kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. Kantile meeldivad kodanikuvabadused. Vaadedelt vabariiklane . Kõrgema kategooria kultuuri hindaja. ,,Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla". Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine. eeskujuks valgustatud monarh, kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks Pooldab vabariiki, Pooldab omandi mingil määral piiramist , progressiivset maksu
teineteise kõrval. Puhta mõistuse kriitikas leiab käsitlust mõtlemis- ja tunnetusvõime. Praktilise mõistuse kriitikas tahtmis- , tegutsemisvõime. Kuid see, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks pole seni veel kriitiliselt uuritud. Seda tühimikku püüab täita Kant "Otsustusvõime kriitikaga". Kui me seda teost ei vaatleks, siis saaksime Kant'ist puuduliku pildi. Selle teose vaatlusel langevad paljud Kantile tehtud etteheited ära. Esimesel pilgul võib olla võõrastav, et tundemaailmale suunatud teos on pealkirjastatud "Otsustusvõime kriitikana". Püüame seda mõista. Mida teeb kohtunik, et jõuda (juriidilisele) "otsusele"? Ta kasutab õiguslikke lauseid praktilise elu hindamisel. Ta kasutab üldiseid lauseid erilise juhtumi suhtes. Või vastupidiselt öeldes: ta püüab antud tõsiasju õigele õiguslikule lausele allutada (subsumeerida)
nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda. 3 Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363
Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Ebaõiglane toimimine on väär isegi siis, kui see toob kaasa suuremat kasu. Immanuel Kanti eetikateooria - „Alusepanek kommete metafüüsikale“(1785) Moraalselt õige on selline tegu, mis lähtub kohustustest (kohusest) Moraalselt ei ole õige selline tegu, mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest. Teo MOTIIV on Kantile tähtsam, kui teo tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks. Inimestel on teatud kohustused, mis absoluutselt tingimusteta kehtivad. Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv.
Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne. ) Need on juhatatud kas Verstandi või Vernunfti poolt. Analüütilise puhul tuleb Vernunft Verstandi vahele ja ütleb, etkui sa oled A on A teinud, siis oled sa samaaegselt ka A on B teinud. Filosoofia ei tohi alata Grundsatziga. (Aga samas Hegel teeb seda ikkagi) Kantile on synteetilised Urteiled olulised. Vist mingid aprioorsed asjad . Bezogensein seotudolemine Need kaks mõtteviisi peaksid kuidagi üksteist implitseerima Ungleichheit Antinoomia - kahe loogiliselt tõestatava otsustuse vasturääkivus Kui ma ütlen A on B, siis mõtlen ma notwendigerweise A on mitte A Absoluut ei ole identne ainult mitte iseendaga, vaid ka veel millegagi (vist A on B-ga )
kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis ta pietistlikus koolis Collegium Fridericianumis, kus õpiti matemaatikat, ajalugu ning eriti klassikalisi keeli, mille õppimist Kant nautis. Siiski tundus selles koolis õppimine Kantile orjusena. 1740. aastal astus Königsbergi ülikooli. Oma lemmikõppejõu Martin Knutzeni juhendamise all õppis ta loodusteadust ja filosoofiat. Ta tutvus ka Leibnizi ja Wolffi filosoofiaga ning Newtoni matemaatika ja füüsikaga, mis avaldasid tema intellektuaalsele arengule suurt mõju. Kuigi perekond ei olnud jõukas, hoidus Kant teoloogia, õigusteaduse või arstiteaduse õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana
Mõni on meist uinunud ega teadvusta endale, et iga päev peame andma oma panuse sellesse, et maailmast ei kaoks vabadus. Sest neid inimesi on palju, kes meelsasti meie eest otsuseid teeks, ütleks meile, mis on hea. Mõelgem siinkohal kasvõi riigiaparaadi, süsteemi peale tervikuna. Püha Ambrosius on öelnud: "Tark inimene on ka orjana vaba, sellest järeldub, et narr on isegi valitsejana ori". See lause võiks samahästi kuuluda ka Epiktetosele või Kantile. Epiktetos ütles ka: "Teadmine vabastab, sest kõrvaldab mõistusvastased hirmud ja ihad iseenesest". Kant sõnas süsteemi kohta, et see peaks ikka teenima inimesi, mitte, et inimesed oleks olemas lihtsalt süsteemi heaks ja pärast. Tee taas jalge all. Lõpmata hallid. Nipernaadi. Ja taas leiab ta eest oma rütmis elavad inimesed. Ja taas valab ta neisse oma mõtteid, raputab neid oma argipäeva hallusest üles, kus talle tundub puuduvat päikesekiir ja vabadus
· Universaalse lugupidamise moraal Kanti moraaliteooria põhijooned · Moraalne kohutsus on absoluutne, kehtib tingimusteta. · Kohustus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kriitika Kantile Ta teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime.
Selle alla kuulub teadvustatud ette- kujutus (perceptio). Pertseptsioon, mis seostub üksnes subjektiga kui selle seisundi modifikatsioon, on aisting (sensatio), objektiivne pertseptsioon on aga tunnetus (cognitio). Viimane on kas kaemus või mõiste (intuitus vel conceptus). Esimene neist on esemega vahetus suhtes ja üksik, teine on aga esemega vahendatud suhtes – nende tunnuste vahendusel, mis saavad olla ühised paljudele asjadele” (B376-377). Filosoofia traditsioonist oli Kantile hästituntud ka intellektuaalse kaemuse mõiste. Traditsioonilise metafüüsika jaoks oli intellektuaalne kaemus olnud just see tunnetusvõime, mille kaudu võisid inimteadmisele ligipääsetavaks saada “asjad ise”, erinevalt asjade 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. juhuslikest ja individuaalsetest avaldusvormidest. Kanti eelpool kirjeldatud spontaansuse ja
Ps. ei saa teadust, sest inimese mina tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Kõik inimese probleemid hakkavad sellest, et oleme olemas ja see on kogemus. Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama.
Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused) Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas
Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused) Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas
Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal tahab ja väär on jumala tahte vastane. 6. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Imperatiiv: Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Kanti arvates imperatiiv on kohustuslik printsiip kõigile, sõltumata nende päritolust ja staatusest. Kategooriline imperatiiv on põhiseadus, mis määratleb inimeste tegude moraalset külge. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. K.i. kujutab endast mitte moraalireeglit vaid metareeglit. (teist järku reeglit) Ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada universaliseeritavuse testile. 7. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav.
vaatajad/kuulajad/lugejad selle suhtes erilise hoiaku, mis on määratud kunstipraktika konventsioonidega. Kas seda kunstiteose suhtes võetavat erilist hoiakut tuleks nimetada esteetiliseks hoiakuks, pole kindel. Kui mõiste "esteetiline hoiak" implitseerib ainult "huvitust", siis ei pea ma seda väljendit kunstiteose retsipiendi hoiaku iseloomustamisel kuigi õnnestunuks. Nõudes, et kunstiteost vaadeldaks huvitult, toetuvad esteetilised teooriad eelkõige Kantile, kes Otsustusvõime kriitikas (1790) vastandas huvituse praktilisele huvile, mille puhul asja tahetakse kasutada vahendina mingi eesmärgi (lõbu, kasu) saavutamiseks. Kunstiteose puhul tähendab huvitus seda, et hinnatakse asja esteetilisi omadusi ega huvituta sellest mingitel praktilistel kaalutlustel. Ent kui esteetilised omadused pole kunstiteostele obligatoorsed, siis ei saa kunstipraktikas olla ka nõuet, et kunstiteoste vastuvõtul tuleb keskenduda esteetilistele omadustele
teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moornle on see tegu, mis lähtub kohusest jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test?
kuidas Rorty kirjeldas filosoofe. Avalikult kommenteeriti sündmusi ja sekkusid ühiskonnaellu ja poliitikasse. Habermas ütleb, et Kant on sattunud nende Meistermõtlejate hulka. Rorty monograafias „Filosoofia loodus, peegel…“ on Kanti kriitika, kus esmakordselt näidatatkse, et Kantil on negatiivne mõju olnud filosoofia arengule, identiteedi määratlusele. Saksa kultuuriruumis on see oluline, sest Kant siiamaani on seal positiivne klassik. See ajendab Habermasi uue pilguga vaatama Kantile ja selle rollile, mis Kant on mänginud identiteedi ja legitimatsiooni otsingutel. Kant oli subjekti filosoof, kes tegi analüüsist subjekti. Subjekt pole ainult empiiriline, vaid kätkeb ka endas transts objekti. Aprioorsed funktsioonid? Võtab lühidalt kokku transts filosoofia eesmärki (lk 2592). Kriitika. Habermas luges Rorty kriitika Kanti aadressil välja nii: Kant käsitles filosoofia identiteeti „olla kohanäitaja“ või „koha kätte näitaja teistele teadustele“
tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tunnetele jms (sest need on ebakindlad ja igal inimese erinevad), vaid moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tagajärgedele pooldaja võib vastata, et on siiski võimalik moraali uurida ja välja selgitada, mida üks või teine kõlblusega seotud mõiste tähendab. Sageli juhtub aga, et meil ei tekigi mingit emotsiooni enne, kui jms (teo tagajärgi pole võimalik täpselt ette teada), vaid mõistusele
Kui tal oleks tulnud kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates >>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. 26th of April 13:26 Po:l Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et >>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test10 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 09th of May 23:58 matis
,,Otsustus võime kriitika" otsustusvõime (saksa k urteilkraft) on võime hinnata kunstiteost. Kunstiteose hindamine basseerub sellisel erilisel naudingutundel, esteetilisel naudingul, ja seda ei ole võimalik tõestada. ,,Kunst kunsti pärast" kunstiteost ei käsitleta tema eesmärgi päraselt (otstarbekuse seisukohalt), vaid sõltumatul naudingutundel. Kanti ühiskonnafilosoofia tegeles sellega oma elu lõpuaastail vana mehena. Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju: Kantile meeldivad kodanikuvabadused, mis see andis (vabadus, võrdsus, vendlus) Vaadedelt on Kant vabariiklane (nagu Rousseau), põhjendab seda sellega, et kui troonil on monarh, kelle valitsemisaeg ei ole piiratud, kui valitseja jääb liiga kauaks troonile, siis aja jooksul ei ta võimeline säilitama tarkust & õigus & õiglust tunnet, ta vaated moonduvad ja seetõttu on parem kui selline võim on vahetuv e. roteeruv.
deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed!
Kui tal oleks tulnud kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates · oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. · poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. · oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. · kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited?
Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut. 2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna
Siin on kolm positsiooni: 1. dogmatismi(praktika, kus rakendati teatud traditsioonilisi mõisteid püstitatud probleemide lahendamisel, ei püstitata õigustatuse küsimust, kas on õigustatud trad mõistete kasutamine?) ja 2. skeptitsismi vastuolu. Hume püstitas õigustatause küsimuse ja tekkis skeptitsismi – eitab teadmise võimalikkust(filosoofiline definitsioon). Metafüüsika teadmine pole võimalik aprioorsete mõistete kaudu. Mõlemad on Kantile vastuvõetamatud ja pakub kolmanda tee ehk 3. kriitiline filosoofia – kriitiline dogmatismi suhtes aga ei lähe nii kaugele kui Hume oma skeptitsismiga. Kriitika on mõiste siin tähenduses, et piiritlema(kreeka, krinein), analüüsima. Puhta mõistuse kriitika on seega puhta mõistuse analüüs. Puhas mõistus tähendab kõigi inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Teine tähendus kriitikale sõnast „piiritlema“,
Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. 134. Immanuel Kanti eetikateooria Milline tegu on moraalselt õige? Selline, mis lähtub kohustusest (kohusest) ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Nt. kui anname vaesele raha sügavast kaastundest või hingelisest piinast tulenevalt või hoopis selleks, et heategijana populaarsust koguda, siis ei ole meie tegu moraalselt ok, sest teo motiiv on väär.Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Mõistuslikel inimolendeil lasuvadteatud kohustused. Need on kategoorilised, s.t absoluutselttingimusteta kehtivad: "Sa peaksidalati rääkima tõtt". Moraal ongiKanti jaoks sääraste käskude või kohustuste süsteem. Mõistusnõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks... Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Oletame, et reegel "räägi alati tõtt" on absoluutne ja seda tuleb alati järgida.
järelikult pole esteetiline, ehkki viimatu mainituga on tegemist iluga!) iii. Peab olema objekti lähetuses kujundamaks esteetilist hinnangut. Pole mõtet hinnata objekti ilusaks vaid kuuldu põhjal. iv. Nüüd, juhul kui esteetiline hinnang on seotud ühtse iseärasuse/tunnusega kõigi inimeste meelest, siis oleks väide universaalsuse kohta põhjendatud. v. Kantile tähendab see seda et see peab olema seotut üldise teadmisega, st. inimkognitsioonide ühine tunnus. d. See ühine tunnus on Ettekujutluse ja Mõistmise harmoonia tunnetusvõime vaba mäng. (vaata allpool) 7. MOA põhineb sihikindlus/eesmärk ilma sihita ("purposiveness without purpose"). a. Mis on eesmärk? Mida see tähendab asjale omada eesmärki? Eesmärk ilmub siis kui
annaabi.ee 
