valada, leek tuleb lihtsalt summutada. Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale. Kodus võiks olla Burnshieldi geel, mis jahutab ja võtab valu ära - seda panna otse haavale. See vahend aitab ka päikesepõletuse korral. Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Põletada saanud koht tuleb lihtsalt puhtalt kinni siduda ja kannatanule palju juua anda. Kõikide teiste, raskemate põletuste (villid, naha kärbumine või söestumine ) korral tuleb kahjustatud piirkonda jahutada külma veega ca 10-15 minuti jooksul. Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on
Läbitud staadiumid võivad korduda, nad võivad esineda üheaegselt või mõnevõrra erinevas järjekorras. Leinajärgne aeg Pärast leinaaega tekib enamikel inimestel spontaanne soov rõõmustada ja veidi meelt lahutada. Naermine on tuntud tervise taastamise viis. Hingelise kriisi haardes inimene otsekui keelaks endale kõik helged tunded; selle läbimisest annab aga tunnistust loomulik püüd kogeda jälle midagi rõõmustavat, ülevat, kaunist. Õnnetusjuhtumis kannatanule oleks toeks seegi, kui ta kutsuda kinno või kontserdile, reisile või lihtslat jalutuskäigule. Psühholoogiline esmaabi Psühholoogiline esmaabi on toetus, mida igaüks võib kannatanule anda, et leevendada tema emotsionaalseid kannatusi ning taastada eneseusk ja kindlustunde eesmärgiga vältida hilisemat traumajärgse stressihäire väljakujunemist. Käitumine vahetult peale traumaatilist sündmust
julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta. – Helista 112. ESMAABI TÄISKASVANULE *teadvusel • Soodusta köhimist. Kui inimene saab köhida- tähendab see seda, et õhk käib läbi. • Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) teosta kuni 5 kiiret lööki abaluude vahele (hinda hingamist iga löögi järel) • Kui eelmine ei aita, kasuta Heimlichi võtet : - Seisa kannatanu selja taha.
Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2 joonis nr.2 Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 15 surumist.
2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. §226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
· Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1
mööduv teadvusetus), peab kannatanu asetama lamavasse asendisse, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi. Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Tuleks pöörduda ka kiiremas korras haiglasse, kus inimene ja tema olukord üle vaadatakse. Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud. Vältima peaks hammustatud jäseme kinninöörimist vöö, paela või nööriga. See ei
· Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. KUUMAKAHJUSTUSED Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi.
haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a TÄNAN KUULAMAST!
Prognoosi määrab peamiselt põhihaigus. (Adlas:2014) Kliiniline pilt Kerge hüpotermia (33-35 C) -Tugev sümpatikotoonia -Tahhükardia -Lihasvärinad (Elonen:2008) Keskmine hüpotermia (30-32 C) -Organismi elutegevus aeglustub. -Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6. Ära luba kerge hüpotermiaga kannatanul pärast ülessoojendamist minna
ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a.Periood, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Jah LkindlS § 19 lõige 1 b.Periood, millal omanik on taotlenud lepingu muutmist maksevabaks. ei c.Periood, millal kindlustusandja ei pea hüvitama sõiduki poolt tekitatud kahju. ei 5.Millistel juhtudel nimetatutest on kindlustusandjal õigus liikluskindlustuse seaduse alusel nõuda sisse kannatanule hüvitatud kahju liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki valdajalt (juhilt)? a. Sõiduki valdaja juhtis sõidukit alkoholi, narkootilise- või psühhotroopse aine mõju all. Jah LkindlS § 48 lõige 2 punktid 2 ja 3 b. Sõiduki valdaja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Jah LkindlS § 48 lõige 2 punkt 4 b. Sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Jah LkindlS § 48 lõige 2 punkt 7
27. Liiklusõnnetuses kannatanu on oksendanud ja peale selle on välja kõhinud verd. Kannatanul esineb hingeldus, tema pulss on nark ja kiire. Milline problem on kõige tõenäolisem? a) Krambihoog b) Sisemine verejooks c) Südameatakk d) Suhkrudiabeet 28. Mille poolest erineb stenokardiahoog südamelihase infarktist? a) Valu lokalisatsioon b) Valu kiirgumine c) Valuhoo kestus d) Valu iseloom 29. Millisele kannatanule tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi? a) 40-aastasele naisele, kes on põletanud oma käe kuuma kohviga. b) 68-aastasele naisele, kes on põletanud kuuma rasvaga mõlemad ülajäsemed c) 26-aastasele naisele, kellel esineb mõlema õla päikesepõletus d) Kõigile ülalnimetatud kannatanule 30. Mida tuleb teha teha kõigepealt, kui sündmuskohal on kannatanu raske põletusega? a) Kontrollida sündmuskoha ohutust
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK:
harjutuste käigus oskusi lihvida. Eesti Vabariigi õigusaktid nõuavad esmaabi andmise koolituse läbimist ettevõtte/asutuse töötajate hulgas, kus peaks olema piisav hulk neid inimesi, kes vajadusel kolleegile esmaabi annaks. Tööandja peab ettevõte töötajate seast valima esmaabiandjad, saatma nad vastavale koolitusele ning iga 3 aasta tagant täiendkoolitusele. Õnnetusjuhtumi korral peab tööandja, enne kiirabi saabumist korraldama kannatanule esmaabi. Tööandja kohustused esmaabi korraldamise osas ettevõttes/asutuses on määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 / jõustumine 26.07.1999 Nõuded töökohale sätestavad: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VV 14. 06 2007. a määrus nr 176 Tööandja peaks kujundama ja sisustama TÖÖKOHA nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja
kellesse usud. Tihti ei ole inimestes julgust minna kannatajalt endalt andestust otsima. Olenevalt süüteo suurusest on ka süütunne erinev. Mõrv jääb kripeldama elupäevade lõpuni, valetamine ununeb paari päeva või nädalaga. Kumb on raskem, kas tunnistamine ja andeks palumine või andestamine? Kõigepealt peaks juhtunut tunnistama iseendale ja siis võtma julguse kokku ja paluma andeks. Kui teed, siis julge ka tunnistada. Kannatanule on raske otsa vaadata, sest sa tunnetad tema valu, seda mida sina talle põhjustasid. Valetamise eest andeks palumine on lihtne, mida aga teha tapmise puhul? Isegi kui see ei olnud tahtlik. Oma lähedase kaotamist suudavad andestada vaid tugevad. Need, kes teavad, milline on see valu ja millist piina see valmistab. Olenemata kaotusest, ei taha nad panna teisi samasse olukorda. Teadmine, et sulle on andestatud, on kergenduseks. Maailma raskus, mida enne seljas kandsid, on kadunud.
tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormikohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse vormikohase tööõnnetuse raporti. Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja
Hiiu, Rapla ja Valga maakondades võtab taotlusi vastu teenindused. Ülejäänud maakondades teenindavad taotlejaid lubadealase töö ametnikud politseijaoskondades, kus taotleja kirjutab avalduse, millel küsitakse relva liiki, otstarbet ning relva hoiukoha kohta. Soetamis- või relvaluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relva soetamise, registreerimise, hoidmise, kandmise, võõrandamise ja seadusliku kasutamise reguleerivate nõuete tundmise ning laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise eksam. Eksamitulemus kehtib alates eksami sooritamise päevast ühe aasta. Relvaeksami võib sooritada emakeeles või muus keeled, oleneb sooritaja valikust. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud konpenseerib eksami sooritaja. Relva olemasolu kontrollitakse relvaomanikuga kokkuleppelisel ajal relvahoiukohas. Relvaomanikud, kes soovivad võõrandada neile kuuluvaid relvi
Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi
ESMAABI- Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu! Olge tähelepanelik, hinnake olukorda Õnnetuse laad (avarii, tulekahju, uppumine jne.)? Hinda ohutust endale, kannatanule ja juuresolijatele Millised on võimalikud ohutegurid? o Vägivald, pinnas, varingud, mürgid, tuli jne.
asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid. Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Seega on tööandjal maksimaalselt 13 tööpäeva tööõnnetuse uurimiseks ja raporti koostamiseks ning Tööinspektsiooni kohalikule inspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamiseks. Saata tuleb originaalallkirjadega raport. Faksiga saadud dokumenti ei loeta originaaldokumendiks. Raporti võib saata ka elektrooniliselt digitaalallkirja(de)ga allkirjastatult.
saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 5-10 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
tööõnnetuse uurimise. Selgus, et viivitamata, läbi tööõnnetuse uurimise. tegemist oli tööõnnetusega. Seega Tööandja on kohustatud raporti (kui tööandja koostas raporti, millest ühe oli tööõnnetus) või akti (kui selgus, et koopia jättis endale ning teised kaks ei olnud tegemist tööõnnetusega) esitas TI kohalikule asutusele ja kolmest eksemplarist ühe jätma endale kannatanule kolme tööpäeva jooksul, ning teised kaks esitama TI kohalikule pärast uurimise lõppu. asutusele ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul, pärast uurimise lõppu. 6) Et tööõnnetusest teatamine viibis 6) Kõiki tööõnnetusi võib uurida ka ning TI teadaolevalt, koristati tööinspektor juhul kui seda on
Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast. Pese mürgiga kokkupuutunud koht vee ja seebiga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Suu kaudu manustatud mürgine aine Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda Kannatanu on koomas või teadvuseta. Kannatanul puudub neelamisrefleks. Kannatanu on tarbinud söövitava toimega mürki. Kannatanu on alla kuue kuu vana. Oksendamise kutsuvad esile: oksejuur apomorfiin seebilahus mehhaaniline stimulatsioon Kui kannatanul ei taastu peale esmaabi andmist normaalne
E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist tuleb hoolikalt pesta käed, sest puutudes käega toiduaineid võime neid saastada ning saastatud
kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema), kui jalg terve on. Veel tuleb katta kannatanu soojalt, tuleb anda kannatanule juua ja kõige lõpus kutsuda kiiraabi või kui kannatanu suudab käia, siis toimetada ta lähimal asuvasse traumapunkti. Nagu ka kinnise luumurru korral, ei tohi ka lahtise luumurru korraljalga tõsta, ainult et lahtise luumurru korral ei tohi seda teha päris kindlasti. Pane kannatanu ka lamama ning eemalda haavalt verejooksu takistavad riided. Lahtise luumurru korral tuleb peatada verejooks pannes haavale steriilne side.
4 aste – kliiniline surm Kahju hüvitamine Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus. Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Töövõime kaotuse põhjuse ja ulatuse ning lisakulude vajaduse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus, mille blankett on kättesaadav piirkondlikes klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. TÄNAN KUULAMAST!
Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada • Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra • Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse Tänan kuulamast
(nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või äärmisel juhul laskma tal aeglaselt kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe kaudu kiiremini kehasse laiali. Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Esmaabi v Ei tohi kasutada: zgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta, anda kannatanule alkohoolseid jooke. Eelmäe I. ,Sütt J. ,Maipuu L. ,Sarapuu S. , Starkopf J. (2006). Rästikuhammustus, SA Kasutatud kirjandus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM, Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik juhend. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Rastikuhammustuse_ravijuhis.p (05.10.2013). Aitäh tähelepanu eest!
Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut? (kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. •
Elektriohutus on reguleeritud õigus- ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Otsustades appi minna kannatanule, peab olema väga hoolikas, et ise viga ei saaks. Esimese asjana vabastada kannatanu voolu alt: kasutades kuivi riideid, puust keppi või latti. Seejärel lülitada välja elektriseade, mille küljes kannatanu oli. Kui kannatanu on teadvusetta kutsuda koheselt abi. Elektriohutust saab teostada tehniliste abinõude abil: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. 9 6. Kahju hüvitamine
Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid süüa. Teadma peab veel seda, et ka puu võrsed, okkad ja koor on väga mürgised, puit vähem. Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. Tema puit on pruunikaspunane nagu
· Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene. 3. Kannatanu seisundi hindamine · Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4. Kutsu abi, helista 112 · Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112. · Täida saadud juhtnööre. 5. Anna esmaabi
Selgus, et immuunsus meedias nähtud vägivallaga tekitas päriselu vägivalda nähes vähem ärevust ning noored tundsid vähem empaatiat vägivalla aktis kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu mõjutab seega ka päris elu ning vähendab emotsioone, mida tunneme, kui näeme midagi filmides tehtut ka päriselt juhtumas. Sellest võib järeldada, et emotsioonide tuhmumine alandab ka võimalust, et päris elus nähes näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi. Kasutatud kirjandus 1. Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology. Berlin Heidelberg: Springer. 2. Mrug (2014). Emotional and Physiological Desensitization to RealLife and Movie Violence (URL: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4393354/) 3. http://web.csulb.edu/~tstevens/Desensit.htm 4. https://www.saylor.org/site/wpcontent/uploads/2011/01/TLBrink_PSYCH06.pdf 5. https://en.wikipedia.org/wiki/Desensitization_(psychology)
oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ebapiisav isikute kaitse riigi poolt tekitatud kahju eest võib luua usaldamatust riigi võimuaparaadi vastu ning usaldamatus võib endaga kaasa tuua pingeid ja konflikte riigis. -kaitsta riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. Seadus peab leidma tasakaalu riigi võimaluste vahel kahju ärahoidmisel ja kahju heastamisel ning kannatanule kahju hüvitamise vajaduse vahel. Lisaks on teada, et liiga karm riigi vastutus mõjutab ametnike sõltumatust, sest nad hakkavad oma töös eelistama vähem riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid. 3. Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda. Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut.
............................................................................. 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17 0 ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik! Päästeahel
kuritööks. Hädakaitse on soov kaitsta ennast, firmat või riiki, eeldab õigusvastast rünnet. Esineb ka näiline hädakaitse (hädakaitse seisund tuleneb valedest faktidest; näiteks mängupüstoliga ähvardamine). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo sooritamine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul, süüteo sooritamine rasedana või kõrges eas, süüteo sooritamine hädakaitse piiride ületamisel, kahjulike tagajärgede ära hoidmine, kannatanule abi andmine, kahju vabatahtlik hüvitamine, süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni mõjul. Karistust raskendavad asjaolud on omakohus või kättemaks, eriline julmus või kannatanu alandamine, süüteo sooritamine noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis (ka raske psüühikahäirega) isiku suhtes
rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks oksendama; 6. Katta kannatanu tekiga. Eriti ohtlik on hammustus suhu või keelde, mille puhul kannatanul paistetab kiiresti üles kurk, mis võib aga sulgeda hingamisteed. Esmaabi: 1. Anda kannatanule imeda tükike jääd; 2. Kui kannatanu kaotab teadvuse ja hingamine peatub, alustada kunstliku hingamisega. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 51) MAOHAMMUSTUS Mürk võib levida kiiresti kogu organismis, kui ei anta esmaabi või tehakse seda valesti. Mürgistuse tunnused: Hammustuse koht hakkab kiirelt tursuma. Paistetus võib enda kätte haarata terve jäseme ning levida üle kogu keha;
Kuid seda ei oodanud keegi, et ohteses sõnajalas on toimeaineid kolmandiku võrra rohkem, kui nii laialt kasutusel olnud maarja-sõnajalas. Tore, sest nii peab neid väikesi risoome koguma vähem. Nüüd on paelussidevastase ravimi kogumine lihtsam, kuna ohtene sõnajalg on meil tavalisem. Kuid arvestama peab ka seda, et rohtu tuleb võtta väiksemas koguses, sest suuremast kogusest tekib mürgistus. Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim.
ELEKTRIÕNNETUSEL, KUI VOOLU TUGEVUS ÜLETAB 50mA SOKI TUNNUSED ON JÄRGMISED: · KIIRE JA NÕRK PULSS · KAHVATU JA KÜLMHIGINE NAHK · SAGE HINGAMINE · RAHUTUS, HILJEM MEELTESEGADUS · JANU JA IIVELDUS · TEADVUSEKADU ILMA ESMAABITA KAOTAB SOKIS INIMENE VÕGA KIIRESTI TEADVUSE · PANE KANNATANU LAMAMA JA TÕSTA JALAD 25-30 KÕRGEMALE · PEATA VÄLINE VEREJOOKS · VÄLDI VALU PÕHJUSTAMIST · KAITSE KANNATANUT KÜLMA EEST · ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA · RAHUSTA KANNATANUT · ÄRA JÄTA KANNATANUT ÜKSINDA · HELLISTA NUMBRIL 112 JA KUTSU ABI Kasutatud materjal : Koostatud: http://www.tenteam.ee/sisukorrad/Elektri_esma.pdf http://www.redcross.ee/pdf/EA_voldik.pdf http://www.energia.ee/index.php?id=194 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/2.htm http://www.rkelu.ee/ "Eesmaabi käsiraamat", Pegasus OÜ, Tallinn 2006, lk 18-19 Oska anda esmaabi, sest sellest võib sõltuda inimese elu!
Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. Tema puit on pruunikaspunane nagu lõunamaa väärispuudel, läikiv, tihe ja hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Temast on valmistatud rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. Jugapuud saab väga hästi pügada ja enda tahtmise järgi kohandada, samuti pole ta tundlik linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes
Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma. Kerge mürgistuse tunnusteks on üldine nõrkus, peavalu ja -pööritus, oksendamine ning krambid. Tugev mürgistus võib arstiabi puudumise korral lõppeda surmaga. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu soojalt katta, tähtis on rahu säilitamine. Õnnetusest peab viivitamatult teatama kiirabisse. Kui mürgistus on tekkinud mürktaime söömisest, on kannatanule vaja anda juua sooja vett ja kutsuda esile oksendamine. Hingamishäirete puhul tuleb teha kunstlikku hingamist. Mürgi kokkupuutel nahaga tuleb vastavat kehaosa pesta rohke veega. Arstile on vaja selgitada, millisest taimeliigist ja kuidas mürgistus võis tekkida. Patsiendi haiglasse viimisel tuleks kaasa anda mürgine taim või selle osad nii saadakse kõige kindlamalt selgeks mürgistuse põhjus ja osatakse efektiivsemalt vastumürki leida.
teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga. o Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule) o Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel) o Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu)
• Tugevalt joobes täiskasvanutel ja noorukitel proovi esile kutsuda oksendamist. • Anna võimalikult palju juua. NB! Ära ürita teha maoloputust teadvuseta inimesele. Ära anna piima tugevalt joobes isikule. Ravimmürgistus • Teadvuseta kannatanu keera kindlasti stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 • Anna vett juua. • Jälgi pidevalt hingamist ja pulssi. • Ole valmis elustamiseks NB! Ära anna kannatanule piima. Olmekeemia • Helista 112 • Anna rohkelt juua, proovi esile kutsudaa oksendamist. • Loputada ei tohi teadusehäirete korral, samuti kui okses on veri. • Teadvuseta haige pane külili. • Krambid NB! Ära anna haigele piima. Ära ürita allaneelatud hapet neutraliseerida alusega ja vastupidi. Ära elusta mürgitatud haiget ilma spetsiaalse elustamiskileta. 14 Vingumürgistus • Vii kannatanu värske õhu kätte.
Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi Abi kutsumine Ära karda kutsuda abi Tea kust ja keda appi kutsuda Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees
Kõige rohkem värvainet vanades seentes. Kaneelvöödik (helepruun, kollane), kaneelpruunik (lilla), sametvahelik (hallid, rohekad ja lillad toonid), harilik põdramokk (sinine). Seentega lõnga värvimine Allikas: Helle Väärsi Seenelise meelespea! Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned! Kupatamist vajavad seened kupata kindlasti (kui vaja, siis mitu korda). Seenemürgistuse korral kutsu kiirabi ja anna kannatanule juua rohkesti leiget vett. Piima ega alkohoolseid jooke ei tohi anda. Ära jäta prügi metsa maha! Kasutatud kirjandus Korhonen M. (2007). Tunne seeni. Tallinn. Jaederfeldt K. (2009). Seenelise käsiraamat. Tallinn: Sinisukk Kalamees-Pani K. & Kalamees K. (2013). Seened õppekogumik. Tartu. Evans S. & Kibby G. (2004). Seened. Kirjastus Varrak Väärsi H. Seenemaagia ehk värv ja paber seentest Seentega värvimise töötuba URL=https://www
Jäätmete j a tolmu eemaldamine töölauast saelindi läheduses, tolmu koristamine võib toimuda, kui tööpink on välja lülitatud ja täielikult seiskunud. 3.6. Juhul kui saelint läheb nüriks, tööpingi töös esinevad häired, tekib vibratsioon, ei ole korras lindipöördur — lülitage lintsaag välja kuni rikete kõrvaldamiseni.Ühendage lahti vooluvõrgust. 4. AVARIIOLUKORRAS. 4.1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 4.2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi,vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoivasutusse.Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatunu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale. 4.3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist.Kui voolu pole võimalik kohe katkestada,tuleb kannatanu vabastada
tööandja nimetama abinõud, mida kavatsetakse rakendada samalaadsete tööõnnetuste ennetamiseks. Raporti koostamise käigus saadud infost teavitatakse ka töötajaid või nende esindajaid ning töökeskkonna nõukogu.. Juhul kui tegemist oli raske või surmaga lõppenud tööõnnetusega, tegeleb selle uurimisega Tööinspektsioon tööandjast sõltumatult. 12 Kui on juhtunud tööõnnetus siis: 1. Anna koheselt kannatanule esmaabi. Kui sul puuduvad esmaabi andmiseks oskused, siis pöördu ettevõtte esmaabiandja poole. Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus, siis helista kohe hädaabinumbrile 112. 2. Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil, siis võib ta viia lähima meditsiiniasutuse erakorralise meditsiini osakonda ka oma transpordiga. Kindlasti tuleb raviarsti teavitada, et toimus tööõnnetus. 3
tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Õnnetusjuhtumite kordumisel koostatakse ka statistika, mis käsitleb õnnetuse toimumist ja selle põhjuseid ning selgitatakse selle abil välja kõige ohtlikumad kohad ettevõttes. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks (tööõnnetuste raportid on kõik originaalid) Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist
kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumetide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist.
annaabi.ee 
