Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti. Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit. Hiirekuningal oli veel üks rõõmus ja tark hiireke Raamatukoi, kes tegi öötööd. Õhtust
normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka senise kirjanduse
isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida
Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist
Tema ülessandeks saab jätka ta onu tööd, paljastada multimiljonäri salaplaan. Kuid ta teeb missioonil vigu ja satub ohtu. Õnneks õnnestub tal põgeneda. Saades teada täieliku saladuse ,et Arvutitesse on peidetud surmav rõugeviirus mis aktivverub kui peaminister vajutab nuppu mis temaarust peaks arvutid võrku lülitama. Tahetakse Alexit tappa kuid tal õnnestub ka siis põgeneda. Kuigi oli veel ainult mõned tunnid arvutite võrku lülitamiseni. Jõuab Alex seda takistada. Peale kangelastegusid sadetakse Alex tagasi kooli kuni järgmise ülesandeni. Teose kesksed tegelased. Alex Rider Vapper sportliku kehaehitusega,0 neljateistkümneaastane poiss Hr Irve Kunagine tsirkuseartis. Hästi koleda näoga ja õel. Herod Sayle halbade kavatsustega, kuri, halva lapsepõlvega mees Teose põhiteema. Põhiteemaks on siin koguda võimalikult palju infot kurjtegija vastu ja et kuidas pääseda järgmisest olukorrast eluga. Üldhinnang teosele.
ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite,
Petöfi kangelasteks on lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulurid. Võtles võõrmõjulise luulelaadi vastu, tuues sisse rahvusluikku eripära. Tema teostest leiab isamaalist luulet, võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Petöfi varase loomingu pikem teos, muinasjutuaineline poeem `'sangar janos''. on lugu orvuks jäänud külapoisist, kes soovib naida kodukülas ootavat neidu ning saadab selle nimel korda imelisi kangelastegusid. Armsam ei jõua teda ära oodata ja sureb, kui õnne leiavad armastajad viimaks haldjate riigis. Tema teoseid: Vaestest ja hõljatutest: `'kohtumine pustas'' Isamaateemalisi luuletusi, kus õigustab sõda, mida peetakse rahva vabaduse nimel: `'ma olen madjar'', `'vabadus, armastus'', `'sõda on...'', `'rahvuslaul''. Sügavaim armastusluuletus: `'septembri lõpul''.
ära jagada. Vürst Igor Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene rahval hädad. Teiste vürstide puhul märgib autor ära pigem positiivseid kui negatiivseid jooni. Autor toob esile nende kangelastegusid ja kujutab nende vägevust ja kuulsust. Vene vürstide kujudes on leitud autori soov kujutada tugevat riigivõimu. Ooper "Prints Igor" A. Borodin http://goo.gl/HrcEwN Idee Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Autor tahtis suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Tähtsus kultuuriloos Oli sel ajal teistest kirjutistest erinev- teised olid seotud kirikuga
saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitleti kui inimesest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Üks vanim lugu on Cornwalli kangelastest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest ja paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist. Rüütliromaanid ei olnud enamasti ühe inimese looming, vaid edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid
2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastest,kes on korda saatnud kangelastegusid (nt. Kalevipoeg) 3)Koha muistendidräägivad kindlast kohast,kus on kindlad loodusobjektid. Sageli on need ka tekkemuistendid. 4)Ajaloolised muistendidräägivad ajaloolistest sündmustest või isikutest. 5)Seletusmuistendidseletab nähtusi või olukordi,võivad kuuluda ka tekkemuistendite alla. 6)Usundilised muistendidjutud mis on ehitatud üles inimeste uskumuste põhjal. 7)Muinasjutulised muistendidjutud,kus osa on tõsi,kuid jutt on väga ülespaisutatud
sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea. Daami nimel sooritab ta mitmesuguseid kangelastegusid. Inglise renessansi põhiliigiks on näitekirjandus. Suurim autor enne Shakespeare'i oli Christopher Marlowe. Tema tuntuimad tragöödiad on ,,Tämerlan Suur", ,,Malta juut", ,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616) esimesse loomingperioodi kuuluvad põhiliselt komöödiad ja ajalookroonikad. Tuntuim tragöödia sellest ajast on ,,Romeo ja Julia" 1601-1607 on Shakespeare´i
Kui ajalugu läinuks teisiti... On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis
Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust. *arhitektuur: kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine. Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha, kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti. Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2
personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaiad rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone- austuse naise kui isiksuse vastu. Trubaduure võib nimetada Euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki. Tüüpiliselt ajastule oli nendegi teoste keskne teema saavutamatu armastuse jumaldamine. Armastuse tõeline olemus oli kaks teineteist igatsevat hinge ning armastuse kaitsmiseks
siis ollakse kangelane vaid teiste, mitte enda arvates. Tegu, mis sulle endale võib tunduda tühine ja , võib kellelegi teisele olla väga suure tähtsusega. Näiteks tuletõrjujale või politseinikule on inimeste päästmine tulesurmast või kurjategijate küüsist igapäevane töö, kuid päästetava jaoks on see eluliselt olulise tähtsusega ning tema silmis on päästetöötajad tõelised kangelased, kelle peale võib ka tulevikus loota. Igaüks meist on suuteline korda saatma kangelastegusid, sest iga pisemgi julgustükk ja heategu jätab sügava jälje nii teistesse inimestesse kui ka ajalukku, olenemata sellest, kas me ise enda tegu kangelaslikuks peame või ei. Olgu selleks siis kodutule loomale peavarju pakkumine, sõbra hädast välja aitamine rehvi purunemise korral või tüdruksõbrale jaki õlgadele panemine tuulisel sügisõhtul. Meie aja kangelased ümbritsevad meid kõikjal.
aga see ameerika sõdur või rahulik elanik, kes vigastada või surma saab ei pea teda kindlasti kangelaseks. Mina saan neist terroristidest aru, aga ma ei usu, et ma ise käituksin samamoodi kui mõni välisriigi lennuk minu koduküla hävitab ja minu perekonnaliikmed tapab. On ka riigijuhte, kes endale vägisi kleebivad külge kangelase silte. Nad püstitavad endale kullast ausambaid ja annavad linnadele ja tänavatele oma nime. Tihti omistavad nad endale ka olematuid kangelastegusid, et panna rahvast ennast armastama. Maailma silmis on kangelased ka sageli oma kodumaal kurjadegijateks tembeldatud teisitimõtlejad, nagu näiteks Dalai-lama. Dalai-lama, kes oma elu ja vabadusega riskides võitleb iseseisvumise eest ilma relvadetta. Ka mina pean seda kangelaslikkuseksk ja toimiksin täpselt sama moodi. Miks kujuneb ühest inimesest hädaolukorras kangelane ja teisest argpüks, kes oma nahka päästa üritab ja kumma alla mina kuulun
· Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD · Homeros pime laulik , keda kreeklased pidasid oma kõige tähtsamate kirjandusteoste, eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. · Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette.
Sellest seilusest said õukonna rüütlid ja daamid rohelise paela,kuhu oli kirjutatud : Häbi olgu sellel , kes halvasti mõtleb, mida nad kandma pidid.Varsti oli aeg lahkuda Merlinil.Enne saatis ta veel sir Lanceloti ,kellele oli mõeldud üks istmetest.Selle rüütli ja Elaine poeg oli see kellele oli mõeldud Hukatuslik Iste , ta saigi Elainega poja , kuid armastas ikkagi Arthuri naist Guenevere´i ja tegi oma kangelastegusid tema nimel. Sir Galahad sai parimaks rüütliks kui tõmbas mõõga välja kivist kuhu oli kirjutatud ,et Mind saab siit välja tõmmata ainult maailma parim rüütel. Hiljem pidid kõik rüütlid minema otsima Püha Graali . Kuid sellel rännakul oli määratud edu soosima ainult ühele , seda anumat said näha koopas kolm , aga üks oli see õige.Need neli rüütlit , kes said näha Püha Graali oli sir Lancelot ,kuid kes polnud selle vääriline,sir Percival , sir Galahad ja sir Bors de
Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger. Rüütliluule väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust
Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. 50 aasta pärast asub rüüsteretkele lohe, kelle kuningas ära tapab. Ta saab kätte ka lohe varanduse, kuid hukkub haavadesse. RÜÜTLIROMAAN Enamasti värvivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. 13-14.sajandil olid rüütliromaanide põhilised teemad armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim
vahel ära jagada nende au. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja Oleg sepistanud oma tülisid mõõgaga ja külvas kõikjale nooli. Tema ajal arenesid sisetülid. Autor annab Olegile iroonilise isanime "Gosilavit", pidades silmas muidugi mitte ta isikliku häda, vaid kogu vene rahva hädasid, mille põhjustasid Olegi tülid. Teiste vürstide puhul märgib autor ära pigem positiivseid kui negatiivseid jooni. Autor toob esile nende kangelastegusid ja kujutab nende vägevust ja kuulsust. Vene vürstide kujudes on leitud autori soov kujutada tugevat riigivõimu. 4 Probleemistik Probleem raamatus "Lugu Igori sõjaretkest" seisnes selles, et Igor koos oma venna Vsevolodiga läks, aetuna soovist kuulsaks või rikkaks saada sõjaretkele ohtliku ja sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor
Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul. · Kangelaseepos: Eepiline teos, kus kangelane elab läbi raskeid katsumusi oma rahva ja riigi nime. · Müsteerium: Piibli lugudel põhinev näitemäng. · Miraakel: Apostlite, jumalaema imeteod. · Moralitee: Õpetlik näidend. · Keskaja inimene ei olnud kunagi üksi, alati oli jumal temaga. · Tähtis oli teada, et nädalas on 7 päeva ja viimane on pühapäev. · Memento mori pea meeles, et sa sured.
3. A. Selgita, milline oli arhailine eepos vanakreeka kirjanduses? Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormis teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilisest või tegelikust ajaloosündmusest. B. Milline on tüüpiline arhailise eepose peategelane? Peategelane on heeros (rahva suurkuju), keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris,
Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida
Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid
11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13. ,,Vanem Edda" kangelaslugude aines on suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt ning ,,Nibelungide laul" on saksa kuulsaim kangelaseepos. 14. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. 15. Eepos ,,Beowulf" loodi VII sajandi lõpus või VIII sajandi alguses 16. Eepos pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis 17. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. 18. Tähtsamateks tegelasteks on Hrothgar, Beowulf ja lohe 19. Saagad on proosa vormis kirjutatud sugukonnakroonikad 20
Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja kuulsuse nimel. Mugandati ka antiikirjanduse teoseid. Bütsantsi romaanid - Kasutasid bütsantsi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka kirjanduse süzeid. Jutustati tavaliselt kahe truu armastaja seiklustest. Kuulsain neist "Aucassin ja Nicolette", milles armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest. Kõike rikkalikumat ainet pakkusid keldi müüdid, mille peategelased oli Artur ja tema kaksteist ümarlaua rüütlit. Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju.
Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral poeg vanemas eas sinna tuua. Vanemaks saades ema tõigi poja kivi juurde, mille Theseus ilma suurema vaevata eest ära tõstis ja tunnusmärgid ära võttis. Sandaalid jalas ja mõõk käes hakkas Theseus mööda ohtliku maismaateed Ateena poole liikuma. Teel Ateenasse tegi ta palju kangelastegusid: tappis Hephaistose lombaka poja Perisphetese,kellel meeldis teekäijaid oma suure pronksist nuiaga rünnata. Järgmisena kohtas ta Poseidoni poega Sinist, kellel meeldis teekäijaid painutatud mändide vahel lõhki kiskuda. Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed
: Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed on hilisemad, kirjanike poolt rahvaeeposte eeskujul loodud (vanim Vergiliuise "Aeneis Rahuvseepos on rahva teaduses ja ajaloolises arenemises olulist rolli mänginud eepos, mis ühendab nii
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust
Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste, kunsti ja teaduste sümboleid, mille eesmärk oli Berliini rahu ja õitsenguni juhtimine. Brandenburgi värava tipus on kvadriiga, mis on vanarooma neljahobuserakend, triumfivanker koos võidujumalannaga. (pilt!) Napoleon käskis omal ajal kuju Pariisi toimetada ning lõpuks sai ka tema lüüa, seega 1814
Isegi kirjutada oli heategudest raskem. Filmid, telesarjad ja isegi multifilmid väikestele lastele on täis vägivalda ja isegi ropendamist. Ei tea miks see nii on aga kurjus ja halvad asjad müüvad hoopis rohkem ja lähevad rahvale paremini peale. Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega halba inimest vist siin maailmas ei eksisteerigi. Igal asjal ju on oma kindlad plussid ja
Romaan põhineb rüütliromaanižanril. Teoses on mitmeid kordi juttu rüütliromaanidest, kuid „Don Quijote“ ise seda ei ole. Rüütliromaani kirjutamine sai alguse ning kogus populaarsust 12. ja 13. sajandil Prantsusmaal. Algselt kirjutati neid värsivormis, hiljem hakati kirjutama ka proosat. Nendel teostel on kindel süžee. Rüütliromaanide peateemaks on kangelane, kes on valmis tegema daami tähelepanu võitmise nimel erinevaid kangelastegusid. Teos lõppeb peale kõiki katsumusi enamasti õnnelikult, rüütel pälvib armastuse, vahel ka abielu. Rüütlikirjandus peegeldab rüütlite ja daamide vahelisi suhteid, sellega seoses sai teostes oluliseks ka eraelulisus. Varasemalt kirjeldatud sõjaväljateemad kaotasid oma tähtsuse ning oluliseks sai rüütel ja tema armastus südamedaami vastu. Rüütlikultuur on loodud lossides, kus kujunes õukonnaelu, mis oli vaieldamatult lahutamatu ka daamidest
Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Miraakel draama pühakute elust. Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast. Ta saadab korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused. Linnakirjandus - Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu.
kui need välja kujunesid. Hetkeni kui need kirja pandi levisid ja püsisid eeposed rahvapärimusena. Paljud Euroopa eeposed pärinevad esimestest sajanditest. (Saitanov. 2004: 28) Esimesteks säilinud eeposteks olid Iiri ja Islandi saagad. Kristlus ei soosinud rahvaloomingut, mis enamuses põhines paganlikel kangelaslugudel, seega avanes võimalus seda tüüpi lugude säilimiseks ainult Euroopa ääremaadel. Need eeposed kajastasid sõjaretki, kangelastegusid, ulmelisi tegelasi ja tegevusi ning isegi mingil määral kohalikku ajalugu. (Talvet, 1995 : 29-36) 4.1.1. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid 2. ja 7. sajandi vahel ning kirja pandi 11.-12. sajandil. Algseteks jäädvustajateks olid bardid, kes olid põhimõtteliselt laulikutest ajaloolased. Need teosed loodi segavormis ehk neil oli üldiselt proosavorm, aga neil oli ka poeetiline rütm. Nendele lugudele olid omased tunded, imed, maagia ning kuningad ja ka jumalad
Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan') mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal
tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid
Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj kurtuaasne - prantsuskeelest cour `õu õukond. Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte
o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad:
armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia galantsetele seiklustele. 8. Kogu seiklusjutu põnevus on sõltuv vaprate musketäride tegevusest, kes küll teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. Kuigi autor kasutab üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Need intriigid selle raamatu nii
hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda
Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. 50 aasta pärast asub rüüsteretkele lohe, kelle kuningas ära tapab. Ta saab kätte ka lohe varanduse, kuid hukkub haavadesse. RÜÜTLIROMAAN Enamasti värvivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. 13-14.sajandil olid rüütliromaanide põhilised teemad armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim.
"Laul minu Cidist" (Hispaania) "Rolandi laul" (prantsuse) "Lugu Igori sõjaretkest" (vene) Tristan Ja Isolde 1. Sain teada, et rüütlikirjanduses lähtub rüütel daami soovidest. Kirjutati rüütlite peenetundelisusest, hellusest, viisakusest jne. Sellise kirjanduse tingis tolleaegse rüütelliku ühiskonna klassi tekkimine, kes olid rohkem ühiskonnas eeskujuks. 2. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka varasem anonüümsus. 3. Tristan ja Isolde räägib igavesest armastusest, armukadedusest ja vaprusest. 4. Allegoorilisus tähendas personifikatsiooni, kadunud armastuse otsimist ja üleloomulike paikade külastamist unes. 5. Keskaegse kultuuri õitseaeg oli lühike. 14.-16. sajand. Renessans 1
hakkas levima eelkõige PõhjaPrantsusmaal truvääride suu läbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Esimesed truväärid lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitati kui inimest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Tihti jutustati kahe suure armastaja seiklustest, kus nad pidid taluma kõikvõimalikke vintsutusi, kuid mis enamasti ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad (õpikust juurde lk 99 100). Seda ainet on hiljem käsitlenud prantsuse, saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud
Tallinn 1992, lk. 159. 30 Duby 1997, lk. 49. 31 Samas, lk. 124-125. 13 rüütlist naise vara täieõiguslik haldaja. Peale abiellumist sai otsa ka meeste rüütliks olemise karjäär. 14 Kokkuvõte Keskajal ümbritses rüütleid au ning kuulsus. See omakorda aitas neil korda saata julgeid ning vapraid kangelastegusid, millest räägivad tänapäevani säilinud lugulaulud. Kindlasti tasub silmaspidada seda, et läbi keskaja rüütlite osatähtsus ühiskonnas hakkab järk-järgult vähenema ning algsetest jäikadest tõekspidamistest saavad hiljem vaid reeglid mida küll teatakse, kuid millest kinnipidada on peaaegu võimatu. Oma referaadis püüdsin välja tuua ühe keskaegse rüütli kõige olulisemad tunnused ja omadused, mis aitaksid luua keskaegse rüütli koondportreed.
Kalevipoeg aineseks on rahvaluule,muistend ja legenid toompeale on metud Kalevipoja isa ja Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest RÜÜTLIKIRJANDUS -saabunud aeg muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks -rüütel kui õukonna liige temalt eeldati laitmatut käitumist,viisakust ja kõlbelisi põhimõtteid -rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks -kogu rüütlikultuurikeskne teema ongi daamikultus -rüütlikirjandus on pigem ilmalik -ROMAAN kujutab seiklusi ja kangelastegusid -olid aineseks muistend keldi müüdid -aluseks olid ka Tristanist ja Isoldest -kirjanduse iseloomulik joon oli allegoorilisus -kultuuri õitseaeg oli lühike TRUBATUURILÜÜRIKA -soodustati haridust ja elutoredust -trubatuure võib nimetada euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki -teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine -rüütliarmastusel polnud midagi ühist abieluga ja see õukondlik armastusmäng sobis suurepäraselt luule inspireerimiseks
sajandil Itaalias tekkinud novellizanrile. Seepärast nimetatakse mõnes keeles tänini "romaani" "novelliks" - võrdle inglise keel novel, hispaania keel - novela. Hispaanias muutus rüütliromaan 15.-16. sajandil rahvakirjanduseks ja pikapeale väga elukaugeks. Cervantes oli esimene kirjanik, kes tegi rüütliromaanist paroodia. Peamiseks teemaks oli muutunud armastus ja seda käsitleti kui inimest õilistavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ja oldi valmis surema. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid
annaabi.ee 
