Meie aja kangelased (1)

Meie aja kangelased
Ühiskond ihkab kangelasi enda keskel, keda imetleda, ülistada ja eeskujuks võtta. Läbi aegade on kangelase tiitel omistatud printsidele, kes päästsid printsesse; sõjapealikele, kes vallutasid mitmeid maid; ning teistele inimestele, kes paistsid silma suursuguste tegudega. Selline auväärne tiitel omistatakse õilsate tegude põhjal- see on olnud kuldne reegel kuni tänase päevani.
Mart Kivastiku kirjutatud ajaloolistel prototüüpidel põhinev näidend „Kangelane“ räägib soomepoistest, kes Teise maailmasõja ajal läksid Soome Eesti vabaduse eest võitlema. Autor nägi kangelasi lihtsates sõduripoistes, kes enam-jaolt olid alles koolipoisi eas, ent nende kangelaslikkus peitus selles, et ohtlikes olukordades lahinguväljal ei kaotanud nad kainet mõistust, vaid astusid julgelt oma isamaa eest välja. Kreeka mütoloogias tähistabki „hero“ (tõlkes: kangelane) ajaloolist või väljamõeldud tegelast, kes kohates ohtu ja vastasseisu , näitab üles julgust ja tahet eneseohverdamisele. Tol ajal võis nii öelda soomepoisse ja teisi Eestimaa vabaduse eest võitlejaid tõesti nimetada kangelasteks. Kivastiku näidendi õige kangelane on hoopis Karl, kellel venelased on kõigepealt pool pead otsast ära lasknud ning hiljem teise kuuli ühest põsest sisse teisest välja, nii et ta enam ei räägi ka- õiged kangelased ju ikka räägivad vähe ja tegutsevad seda rohkem. Kuid kuna ilma hulljulgete ja vaprate sõduriteta meil võib-olla polekski oma vabariiki, mida me kutsume isamaaks, siis see teeb neist ka meie aja kangelased, sest nende tegude tagajärjed ulatuvad tänapäeva.
Tänavu juba neljandat aastat toimuv projekt „Eestimaa uhkus“ on suurejooneline projekt, mis tunnustab lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud rohkem, kui ühiskond neilt oodanud- meie aja kangelasi. Selle heategevusprojekti valgusvihku astuvad just täiesti harilikud inimesed, kes on korda saatnud midagi suurt ja sellega teinud suure heateo mitte endale, vaid kellelegi teisele. Eelmisest aastast jäi meelde südantliigutav lugu koolipoisist Gert Kariverest, kes ei pidanud paljuks pääasta enda noorem vend uppumissurmast jääkülmas vees. Märkimisväärne on juba asjaolu, et niivõrd noor poiss suutis sellises olukorras ratsionaalselt mõelda ja üldse midagi ette võtta- see on tõeline kangelastegu. Selle projekti raames toodi avalikkuse ette veel mitmeid kümneid ülla ja omakasupüüdmatu teo kordasaatjaid ning kõik nad said ka autasustatud: arst, kes tegeleb erivajadustega lastega; bussijuht, kes päästis autoõnnetusse sattunu elu; ujumistreener, kes on enda ülesandeks võtnud ka puuetega inimeste treenimise. Seega võib kangelaseks osutuda isegi kõrvalmajas elav naaber.
Vastates küsimusele, milline on suurim kangelastegu, mille oma elus korda oled saatnud, on Pärnu Endla teatri näitleja Veljo Reinik öelnud, et kangelane on tiitel, mida annavad teised, siis ollakse kangelane vaid teiste, mitte enda arvates. Tegu, mis sulle endale võib tunduda tühine ja , võib kellelegi teisele olla väga suure tähtsusega. Näiteks tuletõrjujale või politseinikule on inimeste päästmine tulesurmast või kurjategijate küüsist igapäevane töö, kuid päästetava jaoks on see eluliselt olulise tähtsusega ning tema silmis on päästetöötajad tõelised kangelased, kelle peale võib ka tulevikus loota .
Igaüks meist on suuteline korda saatma kangelastegusid, sest iga pisemgi julgustükk ja heategu jätab sügava jälje nii teistesse inimestesse kui ka ajalukku, olenemata sellest, kas me ise enda tegu kangelaslikuks peame või ei. Olgu selleks siis kodutule loomale peavarju pakkumine, sõbra hädast välja aitamine rehvi purunemise korral või tüdruksõbrale jaki õlgadele panemine tuulisel sügisõhtul. Meie aja kangelased ümbritsevad meid kõikjal.