Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning
tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalisi inimesi tavalises elus. James mõistis, et kujutles kangelaslikkust kui midagi erakordset. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest, vaid kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest.. (kõik erinevad töölised on omamoodi kangelased). Tavalised inimesed ongi meie kangelased. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? Sisemised ideaalid on teiste inimeste elus need saladused, milleni me peaaegu kunagi tungida ei
C Barokkmuusika muutused ◦ Muusikat hakati tegema ka ainult kuulamiseks ◦ Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid ◦ Polüfoonilise muusika asemele hakkas tulema monoodia. ◦ Instrumentaalmuusika ülekaal ◦ Esitamine väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Barokkmuusika ◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg
· Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459) · Kartongid Caesari triumfi kujutisega (14841494) · Saint Sebastian The St. Sebastian of Vienna (14561459) The St. Sebastian of the Louvre (1480) The St. Sebastian of Venice (1490) · Bacchanal with a wine vat (1470- 1490) Kasutatud kirjandus · https:// en.wikipedia
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikat muudeti aktiivseks motoorsusega (rütmiga), kõige rohkem armastati ooperit ja instrumentaalmuusikat. Barokkooper oli hiilgav lavateos, mida esitati õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750.
sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid dramaatiline ja koloratuurne meloodia. Eksisteerisid ka kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna hakati piiblimüütide asemel eelistama ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esindulikkust ja liikumishoogu. Minu jaoks on barokk suurte uuendustega igati mitmekülgne muusikastiil, sest just barokk-ajastul hakati muusikat edukalt esitama ka väljaspool kirikut ehk muusika jõudis avalikesse kontserdisaalidesse. Samuti hakati muusikat looma tellimise peale, tänu millele arenes muusikaelu suure kiiruse ja õhinaga. Muusikas jäi püsima palju vana, kuid tekkis juurde ka palju uut, mis tegi barokiajastu muusika mitmekülgseks.
Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides
Lõpuks selgub, et katuku karmi tõelust ei saa enam mahendada mingite avalike avaldustega, linn suletakse. Linn osutub omamoodi vanglaks, mida seestpoolt laastab surm. Camus rõhutab, et katku põhjused ei olene inimlikust tahtest, isegi mitte võitlusest, mida peavad Rieux ja tema kaaslased. Dr. Rieux - kehastab algusest peale vastutavat, südametunnistusega inimest, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumast. Ei sea eesmärke ja eitab töö kangelaslikkust. Ta ei usu jumalasse. Teab, et tema vabadus on tema endi kätes. Tarrou - asub organiseerima rühmi, kes arste abistavad. Temast saab katkuvastase võitluse märter Preester Paneloux - katkuvastase võitluse märter. Noorte ajakirjanik, Rambert - arvab, et kuna tema on linnas tegelikult võõras, siis pole tal linnaga ja selle õnnetusega midagi pistmist. Üritab põgeneda, unistab taaskohtumisest oma armsamaga.
Meie rahvaluulepärandis ei esine tegelikult seesuguseid laule, nagu eepose järgi arvata võiks. "Kalevipoja" sisu ja kangelased pärinevad mitmetest eesti rahvatraditsiooni muistenditest ja juttudest, kus tegelased ei pruugi sugugi positiivsed kangelased olla ning sündmustikulgi puudub seotus ja heroiline mõõde. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes arstiameti kõrval tegeles põhjalikult ka kirjandusega, vormis need rahvajutud regivärssi vastavalt oma võimetele, lisades nii kangelaslikkust kui ka kaunidust sinna, kus seda vajalikuks pidas. Kuid saadud tulemus saavutas kahtlemata oma eesmärgi - Kalevipoeg on rahva mällu kinnistunud pärimusliku rahvusliku kangelasena, kelle teod ja tegemised kajastavad meie rahva priiuseaegset kuldset minevikku. Tänasel päeval võib leida kaunis vähe neid, kes on tervet eepost lugenud, kuid peaaegu iga eestlane teab peast tuntud tundelisi ja paatoslikke värsse meie rahvuseeposest. Sageli regivärsi tundmine "Kalevipojaga" piirdubki
missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad
Nõrgemaks ehk suhteid naistega, ehkki ta oskas ka neid oma huvides ära kasutada. 16.Kes on teoses "kelmid", kes "pühakud"? Kelmid on isikud, kes on silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid või klassika austajad. Pühakuteks peab Stendhal üllaid inimesi, kelleks on patrioodid ning revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. 17.Miks lõpetab autor teose Julieni giljotineerimisega? Autor lõpetab teose Julieni hukkamisega, kuna see näitab peategelase kangelaslikkust ja kindlameelsust. Julienil oli võimalus armu paluda ja pääseda kergema karistusega, ent ta ei teinud seda. 18.Millise lahenduse pakud sina? Arvan, et Julien oleks võinud siiski oma tõelise armastusega, proua de Renaliga, suhte luua, kuigi toonases ühiskonnas oleks sellesse ilmselt taunivalt suhtutud, ent Julien oli kaval ja oleks suutnud sellest ilmselt välja vingerdada. Julieni viis hauda tema kangekaelsus. 19.Mille poolest on teos romantiline, mille poolest realistlik?
galeeriorjad, tahtis ta, et nad läheksid räägiksid Dulcineale, mida mees tema pärast kõike korda saadab. Peale selle oli mees veel vaeste ja nõrkade kaitsja. Don Quijotet tembeldati hulluks ja naerdi tema rumaluste üle, kuigi tegelikkuses don Quijote käituski narrilt rüütliromaanide pärast, mida ta lugenud oli. Mõlemad raamatud kujutavad erinevat liiki kangelaslikust – kas siis kättemaks või daamikultus. Minu arvates mõlemad tegelased näitavad küll välja oma kangelaslikkust mingil määral, kuid nad pole mingid kangelased. Võib olla on asi selles, et ühe raamatu olen läbi lugenud ja teise mitte ja seetõttu pole väga don Quijotest aru saanud, kuid võiksin öelda, et Hamlet jääb mu jaoks kangelaslikumaks kui don Quijote. Põhjenduseks tooksin selle, et Hamlet reaalselt võitles iseendaga ja tegelikult ka kõigi teistega. Ta alguses poleks elu sees uskunud, et inimesed on valelikud, sest ise oli ta aus ja väärikas
Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed seadused ( duce ). · Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust. Vallutati Abessiinia, Albaania jne. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa 1919 a Saksamaal loodi partei NSDAD Saksa Natsionaalsotsialistlik töölispartei. Juhiks sai Adolf Hitler. 1923 a pandi Hitler vangi riigipöörde sooritamise eest. Vangis kirjutas ta raamatu Mein Kampf, mille ideed olid: · Tuleb taastada suur Saksamaa · Tuleb tühistada Versaille's rahuleping · Aaria rassi idée · Eriline juudivastasus
inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust. *arhitektuur: kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine. Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha, kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti. Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik.
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest
palju liikuda, joosta, vibu heita, õpetati hobuseid tundma Fifth level ja armastama, ka ratsutamise ja vehklemise algeid arendamaks poiste lihaseid. · Last ei tohtinud hellitada,sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. · Maast-madalast sisendati seisuse uhkust ja tulevase elu kangelaslikkust, rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. · Jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks poiss pidi saama ja kellest eeskuju võtma. · Range kontrolli all kehalised ja relva-harjutused · Aluseks rüütli põhioskustele ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele. · Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Kaupmehe kasvatamine
Novellide sisu on seiklused ja vingerpussid, pettused ja inimeste kirjeldus erinevaates olukordades. Pea igas loos on mängus kavalus. Boccacio näitab seda ühest küljest südametunnistust mitte koormava kasuliku omadusena, kuidas see annab võimu vähem nutikate üle, isegi tegelikele süüdlastele. Kaval inimene suudab igast olukorrast võitjana väljuda. Näiteks naine, kes peitis armukese oma mehe eest tünni ja suutis olukorrast täiesti teise mulje luua. Lugudes väärtustatakse kangelaslikkust ja truudust, puhtaid emotsioone. Hinnatud on võitlus pere, armastuse, tõekspidamiste ja kurjuse vastu. Inimesi ei krooni nende näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest
Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Sõda on niisiis tasakaalustav faktor. Inimene on peaaegu ainus loomaliik, kes on suuteline võitluses vaenlase vastu karjaks ühinema. Teised liigid kaklevad tavaliselt paarikaupa. Ja just see ühinemine on teinud sõjad nii laastavaks. Halvimal juhul sõdib pool maailma teise poole vastu. Täielik häving. Õnneks asjad veel nii kaugele arenenud ei ole. Samas, kui ühinemine suurendab hävitustöö ulatust, suurendab see ka ühtekuuluvustunnet, patriotismi, eneseohverdamist, kangelaslikkust ja muidki üllaid omadusi. Siit siis veel üks punkt sõja kasuks. Sõjad kiirustavad tagant tehnika ja teaduse arengut. Ülekaalu saavutamiseks vajatakse järjest efektiivsemaid seireseadmeid ja võimsamaid lõhkekehi. Samuti kiiremaid ja vastupidavamaid sõidukeid ning pika säilivusajaga toitu. Paljud nendest tehnilistest uuendustest on üle kantavad ka tsiviilellu. Nii on meil näiteks aatomienergiajaamad ja radarisüsteemid. Sõjad on tavaliselt purustava toimega
mänguasjadeks väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, õpetati hobuseid tundma ja armastama, ratsutamise ja vehklemise algeid, ujumist, jahipidamist, malemängu ja värsi sepitsemist. Last ei tohtinud hellitada, sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja
vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena. Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju 3. Tema esimene töö, mis on nüüdseks kadunud, oli altarimaal Santa Sofia kirikule.
Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus.
Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200- aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. ,,Nibelungide laulus" tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid
Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust (laulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel), vaid ka eetilist ideaali. Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid.
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides
Tähtsamad kangelaseeposed. 1. "Rolandi laul." Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist. 2. "Laul minu Cidist." Hispaania. Peegeldab ajalugu tõesemalt kui"Rolandi laul".Enamik eepose seiku on leidnud kinnituse ajaloos.Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine.Cidis ei rõhutata mitte niivõrd tema kangelaslikkust kui hoopis inimlikkust..Rahva armastusegi pälvib kui sõbralik,lihtne ja suuremeelne mees. 3. "Nibelungide laul."Euroopa kangelaseepostest kõige traagilie ja süngem.Kasutab tollaste rüütliromaanidele omast paarisriimi.Tähtsaim tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.On olemas ka juhtiv kangelanna,kelle mandumist võib vaadelda tema rahva allakäigu sümbolina. 4. "Laul Igori sõjaretkest."Tähtsal kohal on rüütliau, patriotsmi ülistamine,
1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond Mali riigi- ja rahvuslipu eeskujuks on võetud Prantsusmaa lipp, mis on kujundatudpanaafrika värvides. Lipp võeti ametlikult kasutusele 1.märtsil 1961. Rohe- kolla-punane trikoloor väljendab Aafrika ühtsust.Roheline kujutab lootust ja loodust, kollane päikest ja maavaraderikkust ning punane kangelaslikkust ja revolutsioonilist minevikku. Rahvuslik nimi: Republique de Mali Riigikeel: prantsuse(ametlik), Bambara 80%, arvukalt aafrika keeli Pealinn: Bamako(1 milj elanikku) Muud linnad: Segou(200,000 elanikku), Sikasso(120,00 elanikku), Mopti(90,000 elanikku), Gao(65,000 elanikku), Kayes(65,000 elanikku), Timbuktu(38,000 elanikku) Maastik: savannid ja kõrbed President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219
aastatel oma parteikaaslastest ja kinnitas ainuvõimu Kremlis. Sõjaeelsel kümnendil kogunes tema, keskkomitee ja NKVD (Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) arvele ligi poolteist miljonit arreteerimist, kellest pooled hukati. Ligi kuus miljonit ukrainlast suri Golodomori näljahäda tõttu. Terasmees aga jätkas oma metsikut teguviisi sõja ajal ja pärast, küüditades ligi viis miljonit Nõukogude Liidu elanikku. Ükski neist kuritegudest ei toeta Stalini kui valitseja kangelaslikkust ega anna põhjust Leninismist tekkinud isikukultuseks. Stalini kinnismõtte ülistamisest leidis esmalt rahuldust Lenini isikukultuse rajamisega pärast tema surma 1924. aastal. Sellest aga ei piisanud ning aegamööda rõhus peasekretär aina enam enda positsioonile kommunistliku ideoloogia arendaja ning Nõukogude Liidu edasiviijana. Stalini isikukultus, kasvas välja Venemaa tegeliku ajaloo eitamisest ja kommunistlikust õpetusest
milline tüdruk , samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid. Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud. Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste
Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I msst sõjatüdimus ja majanduslik kriis. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Väga hea näide minu arvates siinkohal on 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahing Julius Kuperjanovi juhtimisel, mis näitab kangelaslikkust. Kuni maini käisid ägedad lahingud LõunaEestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused olid: soomusrongide efektiivne kasutamine, Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine( vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner ), välisabi saabumine. Mina aga arvan, et siin mängis suurt rolli see, et eestlastel tekkis motivastioon sõdida oma maa eest ja kindalsti ka koolipoiste osalemine sõjas
Rajati võimaldama teha Itaalia tuhandete edukalt sisemereks, kilomeetrite kaupa maailmarevolutsioo ülistati Vana- kiirteid. ni Rooma vallutajate kangelaslikkust ja teotahet. 7) väljaspool Oli GULAG ja Loodi Oli Gestapo, toimus avalikkuse kontrolli NKVD. Toimus salapolitsei ja suurearvuline tegutsevad sala-ja inimeste rajati inimeste vahistamine julgeolekuteenistuse vahistamine, koonduslaagrei ja mõrvamine ning d mõrvamisi ja d
muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et valgus võidab pimedust. Ajalugu Traditsioonilist poeemi muinasjutulisust, fantastilisust, maagilist transformatsiooni Glinka kasutab,et näidata erinevaid iseloome, keerukaid suhteid inimeste vahel, luues galerii inimeste puhul. Nende seas ruutellik ja julge Ruslan,
tema poolteist aastat vanemat õde, kasvatas Ernestit nagu tüdrukuna. Ernest ei tahtnud näida nannipunnina, vaid tahtis maailmale tõestada, et on teraskõva sell. Põgenemine meeste maailma. Tahtis saada kirjanikuks. Isa sooritas enesetapu. Sellest tulenevalt on kohtumine surmaga Hemingway jutustustes ja romaanides üks kesksetest teemadest. Ta teosed läbi imbunud enamasti autobiograafiliselt tõlgendatavate tegelaskujude enesetapukavatsustest ja selleteemalistest vestlustest. Armastas kangelaslikkust ja seiklemist. Osales paljudes sõdades, sai tihti haavata, tundis inimelu haprust. Tegi hiljem kaduvikust oma elu ja loomingu keskse teema. Nautis kuulsust ja populaarsust, kuigi sündmusterohke eluviisi tõttu esines tal aeg-ajalt terviseprobleeme ja teda valdas depressiivne meeleolu. Masendus oli peres pärilik: ka õde ja vend tegid enesetapu. Hemingway ise võitleb kiusatusega sama teha. Oli neli korda abielus, pettis kuna tüdines kiiresti naistest
oranzikas erepunane ja naisi tumedam lillakaspunane. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust nii mõnigi meeshing on unistanud punasest sportautost. Läänemaailmas seondub punane eelkõige armastuse ja kirega, tähistades samuti ka keeldu ning vägivalda. Punasega seondub vitaalsus ja võim. Goethe värvusõpetuses on punasel värvil kõrge energeetika, mis loob piduliku tunde, punane oli kangelase värv. Punase värvi taltsutamiseks lõuendil või paberil oli vaja kangelaslikkust ja julgust. Süvapsühholoogias on punane hoopis alistumise ja kannatuse värv. See, et punast peetakse vere värviks, seostub tänapäeva inimeste mõtteis vägivallaga. Varem see nii ei olnud. Punane oli elujõud ja energia. Punasega seostati maagilisi jõude ja võimeid. Punase villaga parandati vanas Iraanis valutavat kurku ja punase tindiga kirjutatud värssidel oli eriline jõud.
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides.
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k?vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal.
Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad Vasall- alamfeodaal Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma,
Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva
rahuldust, sest kõik oli hästi ja ta harjus sellega. "Paradiisist" puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: "paradiisis" oli aga kõik juba olemas. · Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalisi inimesi tavalises elus. James mõistis, et kujutles kangelaslikkust kui midagi erakordset. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest, vaid kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest.. (kõik erinevad töölised on omamoodi kangelased). Ta mõistis, et kangelaselu ei peaks idealiseerima. Ühtäkki tundis ta suurt sümpaatiat tavaliste inimeste tavalise elu vastu: pidas vooruseks töökust. Ükski teine voorus ei ole nii ehtne. Tavalised inimesed ongi meie kangelased.
poeemi sündmustele. Teose erakordus seisneb selles, et ta tõi sellesse oma kaasaja ühiskondlik- poliitlised sündmused ja probleemid. Ükski teine ei olnud teinud seda seni. Byron püüdis üldistada kohe oma kaasaja probleeme üldistada ja oma loomingusse lisada. Poeemis on põimitud iseenda läbielamised, sündmused ja isikliku elu intiimseid seiku ja armuelamusi. Poeemis ülistab ta hispaania talupoegade kangelaslikkust ja uhket mehisust sõjas Prantsuse vägede vastu. Samas vahelduvad lahingu kirjeldused piltidega hispaania naiste välimuse ja vaimu kauniduse kiitmisega. Byroni paelub hispaania juures see, et seal ta tunnetas vabaduse iha. Poeema Kreeka peatükki läbiv motiiv on kaasaelamine Kreeka rahvale kes oli Türgi ülemvõimu all. Poeet meenutab Kreeklaste minevikku, iidset kultuuri ja samas seostab ta oma isiklikud mälestused külastatud paikade näol muistsete müütide näol. Selles peatükis
või prints valgel hobusel, kes teda südamest armastab (pigem küll platooniliselt) ja teda ülistab. Tatjana tunnete kirjeldamisel on kasutatud romatistlikult hiiglaslikku kogust looduskirjeldusi. Onegin ei ole üldsegi niivõrd unistav ja tundeküllane kui Tatjana ja kõik sellise loomusega seotud romantismile iseloomulikud tunnused langevad tema puhul ära. Sellest hoolimata võib temas täheldada rüütellikku kangelaslikkust (kõhklematu nõusolek duelli puhul) ja kombekust. Tegelaskuju on üsna nõrgalt seotud religiooniga, fantaasiaga, melanhooliaga. Tema temperamentne karakter näitab ta asjalikkust, ratsionaalsust. Vastupidiselt põgenemisele olevikust on Onegin just selline mees, kes elab hetkes ja võtab igast seiklusest või sündmusest, mis võtta annab. Oma mõtetes ta ajarände tegema ei kipu. Onegini ja Tatjana karakterite erinevused tulevad välja juba süzee põhjal nad on liialt
naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel
Vastsündinud Paris oli jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku. Kuid poiss oli pääsenud surmast: algul toitis teda emakaru, seejärel võtsid ta kasvatada karjased. Noormehel oli raske kolme ilusa jumalanna vahel valida ja nii lubas igaüks talle kingituse teha. Hera pakkus talle võimu Euroopa ja Aasia üle, Athena võite ja kangelaslikkust, Aphrodite aga abielu maailma kauneima naise Helenaga. Helena oli Menelaose, Sparta kuninga abikaasa. Armastusjumalanna ettepanek oli sündsusetu, sest ta lubas Parisele teise mehe naist. Kuid Paris valis just Aphrodite tema kingituse pärast, ja põhjustas seega kahe teise jumalanna pahameele. Hera ja Athena vandusid kättemaksu. Mõne aja pärast, kui Paris oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta
,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust. 3
maailmavaate tähtsim imperatiiv: Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele; rahvus on prioriteet number üks. Mussolini tegi ühiskonnas mitmeid muudatusi. Tema võimule tuleku aastt hakati lugema aastaks number 1. Ajakirjandus oli range tsensuuri all ja haridust jälgiti lähedalt. Ajalooõpikud kirjutati ümber nii, et need rõhutaks vaid Itaalia kunagiste suurtegelaste kangelaslikkust. Poistest pidid kasvama sõdurid ja mehed pidid riiki teenima. Majanduse edendamiseks võttis Mussolini ette suurejoonelised meetmed, mida ta kõlavalt nimetas "lahinguteks", sealjuures oli tema peamiseks eesmärgiks muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustustamisel. Põllumehi kutsuti üles rohkem nisu kasvatama ja naistel soovitati jääda koju ning sünnitada ja kasvatada nii palju lapsi, kui võimalik. Tugev rahvus ei tohi sõltuda teistest.
2. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? 18.saj viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. 1764. a. andis Saksa kunstiteadlane Winckelman välja raamatu antiikkunstiajaloost, kus ta ülistas antiikkunsti lihtust, selgust, loogilisust. Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus .
Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi.Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit". See levis katoliku usuga maades, ka üle Euroopa ja isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando. Keeruliseks läks vokaalmuusika. Heliloojad hakkasid kirjutama uusi vorme, ehk zanre. Kunst armastas välist hiilgust, suuri mõõtmeid ning hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. 4
Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.) Muusikas sai barokkstiil alguse Itaalias, seal kujunes enamik uusi muusikažanreid ja itaalia muusikud andsid tooni igal pool Euroopas. Barokkmuusika üldiseloomustus
annaabi.ee 
