Kas sõda on inimkonnale kasulik? (0)

Kas sõda on inimkonnale kasulik?
Sõda. On raske ette kujutada midagi süngemat ja destruktiivsemat. Esmapilgul näib, et mingit kahtlust ei olegi - sõda on kahjulik. Kuid tegelikult ei ole teema sugugi nii mustvalge .
Ray Bradbury, Ameerika ulmekirjaniku jutustuses "Toolijalg" (A Piece of Wood ) tuleb kindrali juurde mees, kes väidab, et on leiutanud seadme, mis hävitab kogu relvastuse väga suurel maa-alal, kusjuures paari päevaga käib ta läbi kogu maailma ja on võimeline tooma kauaoodatud igavese rahu. Kindral peab teda hulluks ja saadab uksest välja. Hetk hiljem taipab ta aga, et kui mees siiski ei valetanud, võib ta vaenlase kätte langeda. Silmapilk annab ta korralduse mees kinni pidada. Kuid seda ei tehta . Kogu relvastus on pulbriks pudenenud. Kindral haarab püstoli järele, kuid kätte jääb vaid rauapuru . Siis murrab ta toolilt jala ning tormab välja, karjudes: "Ma talle veel näitan!"
Mida selline jutustus meile näitab? See näitab, et relvastuse hävimine ei tähenda sõja lõppu. Sõda on inimeste loomuses . Ja sealt on ta väga visa kaduma. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Rahu on inimestele psühholoogiliselt vastuvõetamatu. Alaline õnnetunne ja rahulolu ajab hulluks. Sõda on niisiis tasakaalustav faktor.
Inimene on peaaegu ainus loomaliik, kes on suuteline võitluses vaenlase vastu karjaks ühinema. Teised liigid kaklevad tavaliselt paarikaupa. Ja just see ühinemine on teinud sõjad nii laastavaks. Halvimal juhul sõdib pool maailma teise poole vastu. Täielik häving . Õnneks asjad veel nii kaugele arenenud ei ole. Samas, kui ühinemine suurendab hävitustöö ulatust, suurendab see ka ühtekuuluvustunnet, patriotismi, eneseohverdamist, kangelaslikkust ja muidki üllaid omadusi. Siit siis veel üks punkt sõja kasuks.
Sõjad kiirustavad tagant tehnika ja teaduse arengut. Ülekaalu saavutamiseks vajatakse järjest efektiivsemaid seireseadmeid ja võimsamaid lõhkekehi. Samuti  kiiremaid ja vastupidavamaid sõidukeid ning pika säilivusajaga toitu. Paljud nendest tehnilistest uuendustest on üle kantavad ka tsiviilellu. Nii on meil näiteks aatomienergiajaamad ja radarisüsteemid.
Sõjad on tavaliselt purustava toimega. Miljonid inimesed jäävad koduta, miljonid lapsed vanemateta, miljonid kultuurimälestised tulevikuta. Ja seda liialt sageli ka võitjapoolel. Kas saab seda kuidagi õigustada? Nii uskumatu kui see ka ei tundu - jah. Taasehitustöö võimaldab areneda, vahetada vana uue vastu, vabaneda mineviku painest. Sõda sunnib miljoneid inimesi otsast alustama; sõda annab neile teise võimaluse, võimaluse elada paremat elu. Liigne konservatiivsus, vanast kinni hoidmine, aeglustab inimkonna arengut. Progress aga peab jätkuma.
Loodus püüab hoida oma liikide arvukust kontrolli all. Selleks on tekkinud haigused ja "tugevama õigus". Kuid inimkond on looduse tahet eiranud ja liiga arvukaks muutunud. Peaaegu kõigile haigustele on leitud ravim. Looduse viimased katsed on olnud SARS ja AIDS. Samasugune arvukuse vähendaja on ka sõda. Sõda hoiab rahvaarvu veidigi kontrolli all. See on julm meetod, seda küll, kuid peaaegu ainuvõimalik.
Nüüd veidi põhjalikumalt eespool tõstatatud väitest, et sõjad ei kao iial. Vastupidist väita oleks väga utoopiline. Samas võib sõdade vorm aja möödudes tundmatuseni muutuda. Ei kasuta me ju praegugi enam vibusid ega kiviheitemasinaid. Tulevikus võivad aset leida mehitamata sõjad, kus inimesed osalevad vaid juhtpultide taga. Ehk siis nn. robotite sõda, masin masina vastu. Võitjaks jääks parema tehnikaga pool. Sõda oleks veretu, aga ikkagi sõda. Kas ja millisel määral on säärane idee teostatav, näitab aeg (halastamatu, nagu sõdagi).
Niisiis on sõdadel peale halbade külgede ka arvukalt positiivseid jooni. Siiski jäävad need negatiivsetele joontele alla. Aga sõjad on. Ja jäävad. Ütleb ju rahvatarkuski - ründa ise, või saa rünnatud. Seega - jälle sõtta! Ei saa ju "arenenud" USAgi sõjalise sekkumiseta, kuis siis meiegi, ülejäänud riigid. Sõja vastu ei saa isegi NATO ega ÜRO . Sõda on vältimatu , temaga tuleb arvestada. Ja lohutuseks mõelgem veelkord tema positiivsete joonte peale. Igas halvas on killuke päikest.
Sõjas on miinikilluke päikest ja asteroidikilluke hukatust.