Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm
on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. M. Lermotov- Meie aja kangelane. Esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete pôhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel ôhtul kohtab Petsorin
aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood imelisest teost, mis leidis aset Kadrioru tiigis. Vee peale oli külmaga õrn jääkoor tekkinud. Kaks last olid petlikule jääle läinud ning sellest läbi kukkunud, olles uppumisele enam kui väga lähedal, ent nad ei saanud hukka, kuna üks naine juhuslik möödakäija, läks neile appi ja tõmbas mõlemad kaldale
Kirjandusteose analüüs Koostaja: 18.05.2011 ,,Meie aja kangelane" Mihhail Lermantov Tln 2006 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias.Too jutustas huvitavaid seiklusi. Maksim kohtas Petsoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitsi, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petsorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petsorin varastas hobuse. Kui Petsorn ja Maksim olid jahil, röövis Kaz...
Näiteks kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.
Meie aja kangelane Meie ajastu õppematerjali kangelane Paljud kriitikud Mihhail Lermontovi ajal tundusid, et loonud Pechorini, meie ajastu kangelase peategelase, tema enda sarnasuses. Vanuse ja okupatsiooni sarnasuste kõrval on Pechorini elu tegelased sarnased üksikisikutega Lermontovi elus. Kriitikud uskusid, et Werner põhineb Pyatigorski elanud doktoril Maieril ja Varvara Lopuhhinas Vera'il, kelle afäär Lermontoviga lõppes, kui ta abiellus mõne teise mehega. Lermontovi eakaaslased viitasid ka tema luuletustele oma argumentide toetuseks. Nad ühendasid Pechorini mõtteid paljude tundidega, mida Lermentov väljendas oma luuletades. Pechorin kajastab Lermontovi romantilisi Kaukaasia kirjeldusi ja tema vene ühiskonna kriitikat. Lermontovile ei meeldinud võrdlusi. Teises tema romaani väljaandes lisati eessõna neile ja teistele väidetele vastamiseks. Eessõna väidab ta, et Pechorin esindab pigem korrumpeerunud põlvkonda kui üksikisikut. Ta pöör...
Teises peatükis saab rändur Petšorini päevikud enda kätte ja liigub omapäid edasi. Kolmas peatükk on esimene kolmest peatükist, mille sisu räägitakse Petšorini vaatepilgu läbi. Raamatus olevad lood ei ole tegelikult kronoloogilises järjestuses, õige järjekord on “Tamanj”, “Vürstinna Mary”, “Fatalist”, “Bela” ja “Maksim Maksimõtš”. Mulle tundub, et loo põhisõnum on see, et Petšorin ei ole tegelikult kangelane, vastupidiselt raamatu pealkirjale. Mihhail Lermontov pani oma teosele sellise nime, et kritiseerida neid lugejaid, kellel on "kahetsusväärne usk sõnade sõnasõnalisse tähendusse". Petšorin on traagiline tegelane, kellel ei ole mingit kindlat eesmärki ega kedagi, keda armastada. Ta otsib mööduvaid naudinguid, mis ei täida tema hinge pikemas perspektiivis. Seda raamatut oli väga huvitav lugeda, sest ma pole varem sellise ülesehitusega teost näinud ega ka lugenud
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse iga...
Tõusen hommikul ning panen televiisori tööle,esimene asi,mis mulle sealt vastu vaatab on reklaam.Reklaam uuest filmist,mis peagi kinodes jooksma hakkab,- see on ,,Ämblikmees 3".Kohe meenub mulle aeg,mil olin alles 5-6 aastane ja uskusin tõesti superkangelastesse,tohututeks iidoliteks olid:ämblikmees,batman,mootorrattur hiired ning ninja kilpkonnad.Kuid kuhu jäävad naiskangelased? Kas tõesti peab suurte tegude tegemiseks olema meessoost?Ainus naissoost kangelane,kes hetkel meelde tuleb on pr.Imeline.Kas alati peab olema kangelane see,kes suudab mõne ,,kurja tegelase" plaanid nurjata või järjekordselt maailma päästa? Mina nimetaksin kangelasteks kõiki naisi,kes suudavad oma lapsed tublideks ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kangelastegu.Sel kohal,tuleks kangelasteks kroonida mitmed tublid
Kalevipoeg- kangelane või antikangelane? Eestlaste rahvuseepos ,,Kalevipoeg" räägib kange ja tugeva mehe Kalevipoja seiklustest.Oma teel puutub kokku erinevate katsumustega. Nende ületamiseks kasutab ta vägivalda ja jõudu. Alati ei tegutse Kalevipoeg arukalt ja jätab mulje, et on mühakas ning ükskõikne.Ta jättis sõbrad ja tuttavad lahinguväljale ja lahkus. Kas kalevipoeg on ikka kangelane? Kalevipoeg oli laisameelne ja magas palju. Läbi teose oli ta tihti väsinud ja pani nii mõneski kohas silma kinni. Puhkamine on inimestele loomulik tegevus, kuid kas on õige puhata,kui keegi on hädas ja tähtsad asjad vajavad lahendamist. Kui Kalevipoeg otsis oma ema Lindat, ujus ta Soome Tuuslarit otsima, et temalt ema kohta teada saada. Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed.
Lermontovi vöi siis teose peategelase Petsorini suhtumine naistesse... oli väga üleolev. Ta pidas naisi liialt ülespuhutud isksusteks, kellel puudusid tunded. Näiteks peategelane Petsorin vörgutas naisi niisama meelelahutuseks. Loomulikult ei suutnud naised panna vastu tema samrikale käitumisele ning armusid temasse otsekohe. Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal...
Tänapäeva kangelased tulevad inimeste juurde sageli läbi telekaekraani. Lugematud Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui Achilleus oli kangelane kreeklastele siis troojalastele polnud ta sugugi kangelane, vaid vaenlane. Samasugune on olukord ka tänapäeval: Osama Bin Laden oli Araabia maades paljude jaoks kangelane, olles samal ajal ameeriklaste suurim vaenlane. Niisiis valisid inimesed vanasti oma kangelased nende hulgast, kes nende endi maailmapildiga kokku sobisid
"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada. Olga tunnetest polnud tal sooja ega külma, tütarlaps oli tema käes nagu nukk. Lermontovi Petsorini üleolevus naistesse väljendub selles, kuidas ta nende tunnetega mängib. Ta paneb naised endasse armuma ja siis kasutab nende naiivsust julmalt ära. Peale selle võrdleb ta ka naiste ja meeste erinevat arusaa...
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi hilisema loomingu ideelised ja stilistilised suundumused on kõige mitmekülgsemalt väljendunud romaanis „Meie aja kangelane“ (1838-1840)
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemo...
Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ...
Kirjandusteose analüüs 03.03.2008 Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Petsorin ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad. Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada, et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petsorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga
Saue Gümnaasium Meie aja kangelane Heino Kalm Robert Kadak 6.e 2018 See on teemamapp meie aja kangelasest, kelleks on minu arvates Heino Kalm. 1 Pean Heinot kangelaseks, kuna ta on küll täiesti tavaline inimene aga aitab vaeseid inimesi, kes kardavad naeratada, sest neil pole raha hammaste korda tegemiseks.
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne
M. Lermotov- Meie aja kangelane. Sisu seletus. Meie aja kangelase- esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete põhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi...
Robespierre - kangelane, kurikael või läbikukkuja? Minu arvates oli Robespierre nii kangelane, kurikael kui ka läbikukkuja. Oma elu alguses oli ta kangelane, siis muutus kurikaelaks ning seejärel kukkus läbi. Teda võib pidada poliitikuks kellel oli mitu erinevat palet. Kangelaseks pean ma teda sellepärast, et ta suutis hakkama saada peale seda kui ta ema suri ja isa lahkus. Läbi raskuste sai ta Sorbonne'i ülikooli õigusteadust õppima. Robespierre oli usin õppima. Teda vaimustasid algul Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kangelased, aga tema maailmavaate ja poliitiliste tõekspidamiste kujunemisel sai määravaks Rousseau õpetus
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu ...
Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli nais...
Mõeldi ainult peaga. Tollaegses ühiskonnas oli inimestel ükskõik, kas and teevad teistele haiget või mitte, sest peeti ainult iseend tähtsaks. Kas neil oli üldse elul mõtet? Mõnes mõttes jah. Nad elasid nii nagu nad ise tahtsid, riskisid oma eludega, mängisid teiste tunnetega jne. Isegi kui neil polnud kindlat põhjust elada, teadsid kuidas elu oma meele järgi elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt?
1. Too välja 3 argumenti, et Nick Naylor oli positiivne kangelane ja 3 argumenti, et ta oli negatiivne kangelane. Negatiivne: · Seetõttu, et ta sellist tööd tegi suri palju inimesi. · Ta valetas rahvale ja vihjas noortele ka suitsetajateks hakkama, kuna see on "lahe". · Ta ise ka suitsetas ning suitsu tõttu oleks ta peaaegu surnuma saanud. Positiivne: · Tänu tema tööle ehk suhetekorraldajale said paljud inimesed tööd, kes hiljem jäid töötuks. · Ta oli paljudele eeskujuks, kuna ta suutis igast olukorrast välja pääseda.
inimene on samal ajal julge ja mõtlematu, siis ei pruugi ta anda endale oma tegudest aru. Kalevipoeg oli mees, kellel oli väga palju vastandlike iseloomujooni. Ta võis olla samal hetkel nii töökas kuid ka jonnakas, hooliv ja valelik, tugeva iseloomuga kuid samas väga äkiline. Ja tegelikult oleme me kõik sellised. Sellised on ka meie kangelased, sest me kõik oleme inimesed ja ka halvad iseloomujooned käivad meiega tahest-tahtmata kaasas. Igalühel on oma kangelane. Ma usun, et kindlasti on kellegi kangelaseks ka Kalevipoeg. Kalevipoeg oli mees, kes võitles meie rahvuse ja meie rahva eest. Ta oli julge ja tugev mees, kes hoidis meie maa meile ühes tükis ning ei jaganud seda jupiteks. Kuigi ta võis vahel käituda valesti, on ta siiski meie rahvuskangelane. Kõik inimesed eksivad vahepeal ja sinna ei ole midagi parata. Kui me kõik käituks täiesti ideaalselt, siis oleks maailma minu arvates päris igav koht. Ja kui inimestel oleksid
Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane? Olen kindel, et igas maailma nurgas võib leida kuhjaga positiivsust, kuid mida tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks.
Kas hädaolukorras saaks minust kangelane või argpüks Arvan, et igas inimeses on peidus kaks poolust – kangelane ja argpüks. See kumb võidule pääseb, sõltub paljudest asjaoludest: geenidest, kasvukeskonnast, ühiskonnakorrast jne. Kangelase ja argpüksi sümbolite vastandamist võib pidada sama vanaks, kui elu Maal. Loomariigis peetakse kangelaeks lõvi, kes on jõu, õigluse ja vapruse sümboliks. On ju rahvasuuski „lõvisüda” tihti kasutusel vapra ja kangelasliku inimese iseloomustamisel. Muinasjuttudes on arguse sümboliks jänes. Eks ta nii on, sest ka pärselus jänest kohates
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2.Arhailine eepos.................................................................................................................... 4 3.Jumalik sekkumine............................................................................................................... 5 4.Kangelane eeposes.............................................................................................................. 6 4.Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Töö põhineb kolmel raamatul. Nendeks raamatuteks on 10. klassi kirjandusõpetuse õpik ,,Maailmakirjandus" I ...
Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks
Peterburis, mõlemad pagesid, hukkusid duellil, sündisid Moskvas, poeedid, saadeti sõtta tsaari käsul, emad rikkast suguvõsast, mõlemad Kaukaasias, alustasid luulega (poeemid). Erinevused: Lermatovil puudusid vanemad (hoolises vanaema), Puskinil olemas mõlemad, kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed Puskin: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski'', Ruslan ja Ljudmilla, "Jutustus Tsaar Saltaanist", Lermatov: "Puri", "Meie aja kangelane" , "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ...", "Deemon" Gogol: "Hans Küchelgarten", "Õhtud külas Dikanka lähedal" , "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod".
loodusvaimud ja jõud. Kasvatamise ja õpetamise aluseks olid Homerose eeposed. Homerose loodu oli suulise õpetuse alus. Ta oli see, kellele toetusid klassikalise Kreeka hariduse traditsioonid. Homeros lõi ideaalse inimese-kangelase mudeli (sõdalane aristokraat). Kangelased olid samal ajal veel väga tihedasti seotud loodusega, elasid selles ja jälgisid loodusseadusi e. maaviljelejate elustiili. Kangelased peavad olema füüsiliselt ilusad ja kauni näoga. Kangelane on kombekas. Ta pidi silma paistma oma heldusega. Muistsed kreeklased panid väga pahaks tänamatust. 6 Füüsiline kultuur muutus kreeklastel üheks olulisemaks tsivilisatsiooni teljeks. Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16
Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a
Kangelased Elas kord meie maal kaks kangelast. Üks oli positiivne, teine negatiivne kangelane. Negatiivne kangelane vegeteeris oma aiamaal. Ta rassis aiamaal hommikust õhtuni kuni oli väga väsinud. Ta kasvatas seal tomateid, kurke ja lilli. Hiljem müüs turu peal maha. Saadud rahast elas õnnelikult edasi. Vahest käis negatiivne kangelane ka naabrinaise moraalikoodeksit rikkumas. Ennäe hunt oli mööda minemas ja nägi-alasti moraal ilma koodeksita vedelemas. Kahmas moraali lõugade vahele ja pani ajama. Õhtuti luges seda oma poegadele. Ja nii sai alguse hundimoraal. Positiivne kangelane elas ühiselamus. Ta oli kogu rajoonile hiilgavaks eeskujuks ja innustajaks. Haritud inimesena puhastas ta oma mõtteid negatiivsetest joontest, mis päeval külge jäänud
Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume _ Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); _ Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi _ Sotsiaalne seisus erinev; _ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel.
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu.
mitmeid kümneid ülla ja omakasupüüdmatu teo kordasaatjaid ning kõik nad said ka autasustatud: arst, kes tegeleb erivajadustega lastega; bussijuht, kes päästis autoõnnetusse sattunu elu; ujumistreener, kes on enda ülesandeks võtnud ka puuetega inimeste treenimise. Seega võib kangelaseks osutuda isegi kõrvalmajas elav naaber. Vastates küsimusele, milline on suurim kangelastegu, mille oma elus korda oled saatnud, on Pärnu Endla teatri näitleja Veljo Reinik öelnud, et kangelane on tiitel, mida annavad teised, siis ollakse kangelane vaid teiste, mitte enda arvates. Tegu, mis sulle endale võib tunduda tühine ja , võib kellelegi teisele olla väga suure tähtsusega. Näiteks tuletõrjujale või politseinikule on inimeste päästmine tulesurmast või kurjategijate küüsist igapäevane töö, kuid päästetava jaoks on see eluliselt olulise tähtsusega ning tema silmis on päästetöötajad tõelised kangelased, kelle peale võib ka tulevikus loota.
Tema kaasmaalased imetlesid ja austasid teda. Tema ideed ja vaatepunktid, mis seostusid Sitsiiliaga olid inspireerivad ja patriootilised. Siiski tema reputatsioon jääb üpriski vaieldavaks: Ühest küljest Salvatore andis raha ja sööki vaestele, abistas oma kaasmaalasi karmidel aegadel. Teisest küljest ta röövis rikkaid, selle jaoks, et aidata teisi; tapis süütu inimesi. Inimeste jaoks ta on nii mõrvar ja röövija, kui ka Robin Hood ja kangelane. Milline ikkagi oli Salvatore? Miks teda kutsutakse Robin Hoodi'ks? Milliste tegude eest teda kutsutakse mõrvariks ja röövijaks? Kas tohib tema tegevusi õigustada? Kuidas teda kujutatakse ajaloolistes allikates? Ning kuidas teda kujutatakse kirjandus allikates ja filmides? Nende küsimustele on mõistlik otsida vastust juhul kui me tahame aru saada Giuliano iseloomust ja tema tegevustest. Analüüsides erinevad allikad ja süvenedes Salvatore Giuliano
Achilleus Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Peleuse ja Thetise poeg. Achilleus oli ka Homerose ,,Iliase" kangelane, kuna ta oli vapraim kreeklane Trooja sõjas. Achilleusi oli haavatav vaid ühest kohast, kannast. Kui Achilleus veel väike oli, siis tema ema kastis ta Styxi jõkke, kuid hoidis samal ajal kinni poisi kannast, mis
mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käest. Odysseus Sisyphose või Ithaka kuninga Kõige kavalam Trooja hobuse Laertese (ja Antikleia) poeg. kangelane, sõnaosav, väljamõtleja, eksles Odysseust kutsutakse ka vapper, nupukas, pärast sõda 20 aastat. laertiidiks. seiklushimuline Torkas kükloobi Polyphemese silma välja, käis allilmas, võttis osa
järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees
Tere, austatud õpetaja ja kallid klassikaaslased. Täna sooviksin ma Teile rääkida teemal, mis puudutab praeguse aja kangelasi. Kas tänapäeva kangelane peab olema eneseohverduslik või hoopis milleski erakordne? Kas kangelane peab olema kuulus ning tal peab olema palju raha? Või, mis kõige olulisem, kas tõelisi kangelasi on üldse olemas? Ilmselt on igal inimesel oma ettekujutus kangelasest ning see ei peagi teiste arvamusega kattuma. Tsiteerides Bob Dylanit: " Kangelane on see, kes mõistab vastutust, mis kaasneb vabadusega.", võib kangelaseks osutuda igaüks meie hulgast. Seoses maailma ja ühiskonna kiire muutumisega on muutunud ka inimesed, keda toome endale eeskujuks ning nimetame kangelasteks. Suurimateks erinevuseks võrreldes muistsete kangelastega on inimeste vanus, haridustee ja elukogemus ning see, kuidas kangelasi luuakse. Tuues näiteks Lydia Koidula, kes sai oma alghariduse õpetlasest isa J.V.Jannseni
Draakon röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib võõramaa kuninga tütre. Nõid röövib talumehe tütre. Nõid röövib talumehe noore naise. (s.o. keegi, kes on paha, teeb midagi halba kellegile, kes on hea, röövides talle kalli inimese) Muinasjutus on 31 funktsiooni (ühe osalise poolt läbiviidav tegevus, mille tähendus mõjutab muinasjutu tegevust tervikuna); nt ,,võitlus kurja vastu", ,,kangelase päästmine"; ,,raske ülesande täitmine". 7 rolli e. 7 aktanti: Kangelane, kangelase vastaline, ohver (ja tema isa), vale kangelane, võluvahendi kinkija, abistaja, kangelase teelesaatja. Konkreetse osalise funktsioon tuleneb tema positsioonist struktuuris. Kangelane kolmas poeg Vastaline vanemad vennad; nõid Ohver kuningatütar (+ isa) Vale kangelane valelik prints Võluvahendi kinkija haldjas Abistaja võõramaa tark Teelesaatja poegade isa
Rooma kangelased Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus
mehi, kes oleksid valmis riskima oma eluga. 4.Miks teose pealkiri on ,,Meie aja kangelane", mida kirjanik sinu meelest sellega võis silmas pidada? Raamatu autor Lermontov kirjeldas kogu raamatu jooksul vana-aja ühiskonda, ainult ühe inimese kaudu, kelleks oli Petsorin. Kuigi raamatus oli palju tegelasi,siis peategelane oli ikka Petsorin. Arvan,et Lermontov, seda raamatut kirjutades võis olla ka, kuidagi selle aja kangelane. Või kuidagi seotud sellega. Varjante võib palju olla.
Mariliis Tisler 10.B 28.03.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord on järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Järgmiseks olid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Petsorin oli veidi imelik noormees, sest vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, kus käis tu...
"LĀČPLĒSES" KARUTAPJA G1D Claudia Smirnov Karl-Erik Vohu AUTOR JA ILMUMINE Eepose autoriks on Andrejs Pumprus Karutapja on Andrejs Pumprusi vaba looming, mis pärin eb Kuramaa kandist Raamat ilmus Riias 1888 a Eepos koosneb 6 loost Kirjutatud värsivormis KANGELANE Eepose kangelane on Lāčplēses Lāčplēses oli emotsionaalne, armastav, õiglane ja sõbralik KARUTAPJA 6 LUGU Esimene lugu - "Saatuse-isa kutsub jumalad nõu pida ma" Teine lugu - "Karutapja kohtub Spīdalaga ja Staburad ze tütre Laimdotaga" Kolmas lugu - "Mida õppis Karutapja Burtnieki linn uses" Neljas lugu - "Karutapja rännakud mööda maailma" Viies lugu - "Karutapja nõiutud saarel" Kuues lugu - "Karutapja võitlus musta rüütliga"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
