Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi "Thank you for smoking" küsimused ja vastused. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on spin doctor?
  • Mis on lobby-töö?
  • Mis on product placement?
  • Millised on põhilised erinevused eetilisel ja ebaeetilisel suhtekorraldusel?
  • Kuidas jätta endast televisioonis head mulje?
  • Kuidas üritati filmis suitsetamisest head muljet jätta avalikkusele?
  • Mis oli filmi point?
1. Too välja 3 argumenti, et Nick Naylor oli positiivne kangelane ja 3 argumenti, et ta oli negatiivne kangelane.
Negatiivne:
  • Seetõttu, et ta sellist tööd tegi suri palju inimesi.
  • Ta valetas rahvale ja vihjas noortele ka suitsetajateks hakkama, kuna see on "lahe".
  • Ta ise ka suitsetas ning suitsu tõttu oleks ta peaaegu surnuma saanud.
Positiivne:
  • Tänu tema tööle ehk suhetekorraldajale said paljud inimesed tööd, kes hiljem jäid töötuks.
  • Ta oli paljudele eeskujuks, kuna ta suutis igast olukorrast välja pääseda.
  • Ta kasvatas oma poega samasuguseks, et ta peaks täiskasvanuna vastu pingetele samamoodi nagu tema.
2. Kes on spin doctor?
Suhetekorraldaja fimas
3. Mis on lobby-töö?
Lobby-töö on avalik suhtlemine , inimene esindab firmat .
4. Mis on product placement?
Tootepaigutus või varjatud turundus , kus filmides või muudes saadetes on kasutatud firma toodet ja firmamärk on näha.
5. Millised on põhilised erinevused eetilisel ja ebaeetilisel suhtekorraldusel?
Eetilise ja ebaeetilise suhtekorralduse erinevused on näiteks, et ebaeetiline oleks valetada rahvale, kuid võib aga midagi rääkimata jätta. Ka töötajate saamatusele rõhumine või kellegi konkreetse isiku kaela süü ajamine oleks ebaeetiline.
6. Kuidas jätta endast televisioonis head mulje?
Peab näitama, et inimene on tugev ja kindel, räägib korrektselt ning ei värise televisioonis kõigi ees. Head muljet saab jätta ka mingit head tehes, näiteks kedagi aidata jne
7. Kuidas üritati filmis suitsetamisest head muljet jätta avalikkusele?
Filmis rääkiti rahvale ainult häid omadusi suitsetamisest ning negatiivsem pool jäi rääkimata. Räägiti ka väikestele lastele, et nende vanemad ei ole eksperdid suitsetamise alal, et nad peaks ise järgi proovima.
8. Mis oli filmi point?
Filmi mõte oli näidata, kuidas üks suitsu tootev firma maksab inimesi kinni, et nad ei tunnistaks nende vastu ja see ka, et millest nende suhtekorraldajad avalikkusele räägivad ja millest mitte.
Filmi  Thank you for smoking-küsimused ja vastused #1 Filmi  Thank you for smoking-küsimused ja vastused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hguuso567 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Visuaalne antropoloogia
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu

Suhtekorraldus
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik

Visuaalne antropoloogia
Reklaamipsühholoogia
44
doc

Reklaamipsühholoogia

Väga tähtis on reklaami müümise juures ju ka teate omadused. Tegurid, millelel lõdvalt osutatakse, kui teate omadustele , käsitlevad seda, kuidas sõnumis sisalduvat informatsiooni struktueeritakse ja milline on selle sisu. 15 Teate teiseks aspektiks on tema emotsionaalne mõju. Janis ja Feshbach (1953) uurisid, kui tõhusaks on filmid suuõõne hügieeni kohta, näidates katseisikutele kolme filmi. Ühes rõhutati tugevasti valu ja ohtu, mida suuõõne hügieeni eiramine endaga kaasa toob. See oli ,,tugeva hirmu tingimus". Teises, ,,kerge hirmu tingimusega" filmis oli rõhk palju vähem valul ja palju rohkem tõelisel kasul, mis suuõõne heast hügieenist tuleneb. Kolmas tingimus oli kahe eelmise vahepealne, hambavalu mõninga, kuid mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad

Psühholoogia
Eesti kirjanduse ajalugu
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandus

Kirjandus
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
29
docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s

Psühholoogia
Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia
35
doc

Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia

W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e

Sotsiaalpsühholoogia
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun