Kaneelipuu Mis kliima tingimustes kasvab , mitu saaki aastas ? Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvab , algne kodumaa? Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt. Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke,
TALLINNA TEENINDUSKOOL ................................................... ............................. KANEEL Referaat Juhendaja: ................................................... Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012........................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................
KANEEL Kasutatakse. Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid ja muud. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud putrude, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse. Suurem osa maailma kaaneelist saame Indoneesiast ja Hiinast, kuid vähesel määral ka Sri Lankast, Vietnamist ja muudest riikidest. Ajalugu. Kaneel on üks vanemaid maitsetaimi
................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel.........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................... 8 Sissejuhatus Maitseained on laiemas mõttes kõik ained, mida me lisame toidule, et anda sellele paremat maitset ja lõhna. Kitsamas mõttes on maitseained vürtsitaimede aromaatsed osad, mida tarvitatakse värskelt või kuivatatult. [kalev.ee] Vürtse kasutatakse
palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said
1.KLASSIKALISED MAITSEAINED Klassikalisteks maitseaineteks nimetatakse klassikalisi vürtse. Kokku tuntakse üle poolesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseaineid tarvitatakse kuivatatult, värskelt või siis nii üht kui teist moodivürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad, mida enne tarvitamist töödeldakse. Neil on tugev püsiv lõhn ning põletav maitse. Siia kuuluvad näiteks: ingver, kaneel, kardemon, loorberileht, muskaatpähkel, nelk, must pipar, rosmariin, safran, vanill. 1.1 PAPRIKA Santa Maria jahvatatud paprika on valmistatud maguspiprast. Maitse on mahe ja meeldiv, samuti annab see toidule kauni punase värvuse. Kuumuta paprikapulbrit enne lisamist tilgas õlis! Maheda üldmaitseainena sobib paprika paljudesse roogadesse ning on hakklihatoitude ning grillkastmete põhimaitseaineks. 1.2 INGVER :
Maitseained Ürdid: Basiilik Heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise
Fruktoosi on kergem muuta glükogeeniks kui glükoosi. Glükogeen varustab organismi energeetilise materjaliga. Inimese vastupidavus ja töövõime sõltuvad otseselt selle aine sisaldusest lihastes ja maksas. Fruktoos on sahharoosist kaks korda ja glükoosist kolm korda magusam, organism omastab seda paremini kui sahharoosi. Mida fruktoosirikkamad on marjad, seda magusamad nad on. Tänu marjade kõrgele fruktoosisisaldusele läheb mitmesugusest marjatoorainest toitude ja jookide valmistamiseks vaja vähem suhkurt. Viinamarjasuhkur ehk glükoos paikneb viljades vabas olekus. Organism kasutab glükoosi aktiivselt glükogeeni moodustamiseks, aju- ja lihaskudede, sealhulgas südamelihase toitmiseks, vajaliku suhkrutaseme hoidmiseks veres ja glükogeenivarude kogumiseks maksa. Sahharoosi sisaldavad marjad küllaltki vähe. See on tähtis argument marjade tarbimise kasuks, kuna teadusuuringute tulemused annavad tunnistust sellest, et suurtes kogustes
Kulinaarias kasutatakse papaia ensüüme ka lihapehmendajana. Papaiast saab teha püreed, kasutada puuviljasalatites jne. Papaiast tehakse veel ka komme, moosi, mahla ning teda kasutatakse isegi energiajookides. 7 Kasvatamine: Usutakse, et papaia on pärit Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka. Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Viljade valmimine: Toores papaia on roheline, valmib toatemperatuuril 5-7 päevaga, küps papaia säilib külmkapis kuni nädala. Kasulikkus: Papaia parandab enesetunnet erinevate seedetrakti haiguste korral, vähendab insuliinivajadust diabeedi puhul. Papaia leevendab maomahla ülihappelisust, eriti maohaavade korral. Melonipuu viljades sisaldub rohkesti A-vitamiini, mis mõjub tervendavalt nahale
Nende kahetubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Teepõõsas on igihaljas põõsas, mis kasvab1-3m kõrguseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Kasvatusriigid on India, Sri Lanka, Hiina ja Keenia. Suurimad kasvatajad Suurbritannia, Venemaa, Pakistan ja USA. Kasutatakse tee tegemiseks. 7 Nelgipuu on pärit väikestelt Malaka saarelt, ka kasvab teda looduslikult Filipiinide mõnel saarel. Ta kasvab ka aafrika idasaartel, suurel Madagaskaril, väikesel Sansibaril ja Pembal. Neil kolmel saarel asub umbes 75% maailma nelgi-istandustest. Madagaskar annab umbes 85% maailma
Vürtsid Pipar on kõige tähtsam ja enim Nelk on tugeva aroomiga õienupp, mis kasutatav vürts. Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja arenevad marjasarnased viljad, mille sealihaga, samuti äädikamarinaadide värvus küpsemise jooksul muutub koostisesse; toimib ka hambavalu rohelisest punaseks, mustaks ja leevendajana. kollakasvalgeks. Pipar on väga
Siirup kurnatakse ja valatakse peale kuumalt. Keedetud kompotid- kasutatakse nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud puuvilju ja marju. Magusamaitselistele marjadele keedetakse siirup 1l veest ja 200g suhkrust. Hapumatele kasutatakse siirupit mis on keedetud 1 l veest ja 500g suhkrust. Kompotist natuke tihedam on kissell mida võib valmistada nii marjadest ja puuviljadest kui ka siirupitest, mehudest, mahladest, veinist ja piimast. Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, karemellsuhkrut, veini ,likööre. Magustamiseks sobivad nii suhkur kui mesi ning paksendamiseks kasutatakse tärklist. Konsistentsilt jagatakse kissellid: Vedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist Poolvedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist Paksud kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Magusad supid- valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest,
Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili Gnocchetti - alguse sai kartulipastast, nüüd tehakse ka nisupastat. Garam masala - india päritolu laialdaselt kasutatav üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud kardemoni, muskaatpähklit, musta pipart, ingverit, Cayenne'i pipart, nelki, kaneeli, loorberilehti, apteegitilli- ja koriandriseemneid ja vürtskööment (eri tootjatel on erinevad retseptid). Garganelli pastasort Garhamjahu - täisteranisujahu sisaldab nii kooreosa, tuuma kui ka idu ning on seega vitamiini-, kiudaine- ja mineraalaineterikas Sobib hästi sepikute ja täisterakuklite küpsetamiseks. Gratineerimine - roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Glükoos viinamarjasuhkur Gratään üleküpsetatud roog
1 Piprad (must, roheline, valge) Must pipar on pipraliste sugukonda pipra perekonda kuuluv mitmeaastane liaan.Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud vürtsi. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et valge pipar on kuivatatud küpsed seemned, roheline pipar on kuivatatud pooltoored seemned ning must pipar on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Pipart kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Sri - Lankal, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibimere saartel, Lõuna - Ameerikas. See vajab kasvamiseks parasniisket pinnast. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju orgaanilist ainet. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 40–50 cm pikkuste pistikutega. Mustal pipral on mitmeid kultivare, mis on välja valitud saagikuse ja viljade kvaliteedi põhjal. Noored taimed seotakse puutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele
Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta. Kasutamine maitsetaimena ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning kergesti seeduvad. Lisatakse aedviljade hapendamisel, seentele, salatitele ja suppidele. Marinaadidele, grillkastmetele, maitseäädikale ja likööridele annab suurepärase aroomi ja maitse. Kasutamine ravimtaimena Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamiseks
rääsuvad õlirikkad seemned ebameeldivalt „seebiseks.“ Hinnatakse eelkõige nende seleenisisalduse tõttu. Seleen on looduslik antioksüdant – raku vananemist pidurdav aine. 100g – ligi 1500 mikrogrammi seleeni. Inimene vajab ööpäevas 300-55 mikrogrammi seleeni. 50-70% väärtuslikke rasvu ja palju mineraalaineid – K, Mg, Ca, P. Kookospähkel Kasvab Lääne-Indias, Sri Lankal, Filipiinidel, Malaisias, Brasiilias, Indoneesias. Kookospalm 20-30m puul kasvab 60 lapsepea suurust pähklit, kuni 2-2,5kg raskused viljad. Koosneb mitmest kihist: o Rohekas või helepruun nahkjas ja veekindel koor, mis kohe pärast koristamist eemaldatakse. o 4-6cm paks tugev kiudkest – nöör, matid, kotid, punutised – tööstuslikuks otstarbeks.
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolm
Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 11 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad. Valge pipar on valminud, korjatud ja kooritud pipra vili. Must pipar on on poolvalminult korjatud ja kuivatatud vili. (kõige enam levinud maitseaine) Roheline pipar on toorelt korjatud vili, teistega võrreldes kõige mahedama maitsega. Vanill- liaantaim orhideeliste sugukonnast
küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 12 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad. Valge pipar on valminud, korjatud ja kooritud pipra vili. Must pipar on on poolvalminult korjatud ja kuivatatud vili. (kõige enam levinud maitseaine) Roheline pipar on toorelt korjatud vili, teistega võrreldes kõige mahedama maitsega. Vanill- liaantaim orhideeliste sugukonnast
jahvatatult. Lõhnavad imeliselt! Karriks nimetatakse ka maitseainete segu ja nn kohustuslikuks karri osaks on alati kurkum. Karrit on nii teravat kui mahedat, oleneb, millised koostisosad ja millises vahekorras on. Olenevalt karrist on selle koostsiaineteks vürtsköömen, kardemon, tšillipipar, kaneel, vürtsnelk, koriander, sinepiseemned, lambalääts ja pipar. Eelistatakse poes purkides müüdavat karripastat, sest maitseomadused säilivad pastana paremini kui kuivatatud pulbrina. Pastat võta kuiva lusikaga ja säilitamisel kata õhukese toiduõli kihiga. Ja karriks nimetakase india toitu, kastet, mis on tehtud maitseainete seguga. Näiteks kanakarri. 1 Kasutamine: Tsitruseliste perekonda kuuluva karripuu lehti kasutatakse eriti palju Kagu-Aasia
Inimesed on mürrivaiku kogunud ning haavu parandava ja antiseptilise ravimina kasutanud juba antiikajast saadik. Mürri kasutati palsameerimisel, kosmeetikatoode- tes, haavade tervendamiseks juba iidses Egiptuses. Mürril on fungitsiidne, antisepti- line, kootav, haavu parandav toime. Mükoosi korral lisada 2 tilka mürri aroomiõli ja teelusikatäis soola kausitäiele soojale veele. Soovitav teha sellist jalavanni kaks korda päevas ( vt joonis 7 ). Tseiloni kaneelipuu ( CinnamonumZeylanicum ) Kaneelipuud pärinevad Sri Lankal ja Malaisiast, nad saavad kasvada vaid troopilises kliimas. Kaneel on olnud eluliselt oluline ravim, viirukimaterjal ja maitseaine juba piibliaegadest saadik. Ravimina kasutatakse koore sisekihti ja lehti. Neil on kootav, fungitsiidne, reumavastane, vereringet stimuleeriv, seedimist soodustav toime. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino
päeva. NB! Madalamal temperatuuril kui +7 halveneb ananassi maitse tunduvalt. Pooltoores ananass pange lahtiselt toatemperatuurile, eemale küttekoldest ja otsest päikesevalguset, kus ta küpseb 3-5 päeva jooksul. Lahtilõigatud viile säilitage külmkapis õhukindlas karbis kuni 3 päeva. Kasutamine Ananass on väga dekoratiivne puuviljavaagnal ning oma värske maitse tõttu sama hea salatites ja joogisegudes. Kasutatakse laialdaselt vürtsistatud eksootiliste toitude nii soojade roogade kui ka magustoitude valmistamisel. Kuna ananass sisaldab seedimistegevust soodustavat ensüümi bromeliini, on sellega sobiv lõpetada söögikord. Oluline Ärge kasutage värsket vilja koos elatiiniga, samas on konservid tarretamiseks igati sobivad. 4. Mango ingl mango fruit, ladina Mangifera indica, soome mango, vene Kirjeldus Kõik mangot eksportivad maad asuvad meist väga kaugel: Kagu-Aasias, Aafrikas, Kesk- või Lõuna-Ameerikas
saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilitab ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi. Oksi saab õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib kasutada igasuguste soolaste toitude maitsestamisel ja konserveerimisel. Tingimata lisatakse oregaanot peenestatult ka pitsale. Teena on meeldivalt aromaatne ning sobib kasutada igapäevaselt ja õhtul meega uneteeks. Kasutamine ravimtaimena köha leevendav, seedimist soodustav, leebelt rahustav, tõstab emaka toonust. Muud kasutusalad eeterlikud õlid kosmeetikas Kasutamine haljastuses Ilutaimena püsilillepeenrasse. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon Rasedatel kasutada ettevaatlikult.
Laim Kodumaa on Lõuna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia. Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid. Kasutamine: laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist.
Laim Kodumaa on Lõuna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia. Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid. Kasutamine: laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist.
Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador · Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena Teepõõsas · üle 2000 teepõõsasordi · pärit Indiast, Hiinast · Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia jt. Looduslik kautsuk · hevea e. kautsukipuu · kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine · pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest · suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai, Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria Istanduskultuurid Datlipalm · üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi · tähtis kultuurtaim oaasides
Ladina-Ameerikas; kasvatatakse Brasiilias, Kolumias, Elevandiluurannikul, Mehhikos, Ugandas, Etioopias, Indoneesias.) 51. KAKAOPUU - pärit, kasvatajad, kasvatuspiirkond, (pärit Amazonase vihmametsadest, kasvatajad Ghana, Cote d'Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Camerun, Ecuador; tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika.) 52. TEEPÕÕSAS - pärit, kasvatajad, iseloomustus? (pärit Indiast, Hiinast; kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia; üle 2000 sordi.) 53. Too välja vähemalt kaks istanduskultuuri! (datli- ja kookospalm, banaan) 54. KOOKOSPALM - pärit, milleks kasutatakse, eksportija? (pärit Okeaaniast Polüneesia saarelt ja on tüüpiline kultuurtaime vaikse ookeani saartele; kondiitri- ja kosmeetikatööstuses; suurim eksportija Filipiinid.) 55. DATLIPALM - iseloomustus, tootjad? (üks vanimaid kultuurtaimi ja tähis oaasides; Iraak, Iraan, Egiptus, Saudi- Araabia.) 56
5 1.3 Omapäraseid taimi Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. (joonis1.3) (joonis1.4) Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. , vaid neid võib leida ka tüve keskel . (joonis1.4)
.....7 1.8 AMEERIKA SISENEB TEE KAUBANDUSSE ..............................................8 1.9 GLOBAALNE TEEISTANDUSTE ARENG ...............................................................8 1.10 TEELEIUTISED AMEERIKAS JÄÄTEE JA TEEKOTID................................8 2. MUST TEE.............................................................................................10 2.1 INDIA MUSTAD TEED ......................................................................11 2.2 SRI LANKA MUSTAD TEED....................................................................12 2.3 HIINA MUST TEE .................................................................................13 2.4 AAFRIKA MUSTAD TEED......................................................................14 3. ROHELINE TEE .....................................................................................15 3.1 HIINA ROHELINE TEE ...........................................................................16 3
23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4. Millised on kodumaised klassikalised vürtsid? Kadakamarjad, köömned ja aniis. 5. Mis on maitsetaimed? Võib kasutada kogu maapealset osa, mida nim. Maitseürdiks, kas värskelt või kuivatatult,
Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse küüslauku ka USA-s, Egiptuses ja Türgis. Euroopas
Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja iminõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele,
Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta. Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
