3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat
Kuning ate o rg Carin Kameraus MRG 10a 2010 Mis s e e o n? · Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi As uko ht · Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niiluse jõe lähedal, üle jõe Luxorist Faktid · Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim
Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku? · Thutmosis III(15 saj. II poole algus eKr)-Vallutas Palestiina, Süüria,jõudis kuni Eufrati jõeni. Tema ajal oli Egiptuse välise võimsuse periood. · Ramses II(13.sajand)-Võitles Palestiina ja Süüria pärast hetiitidega. Sõlmis Rahu ja Liidulepingu(1250 eKr) hetiidide ja egiptlaste vahel, millega läks Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. 5
ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk
Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ehnatoni ajal muutus kunst vabamaks. Valitseja keha
küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile
tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata
Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm, papüürus, lootos) Karnak ja Luxor Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid.Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena. Teise grupi moodustavad lihtinimeste, teenijate figuurid. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamastimingit tööd tegevana.
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese
Thoth kirjakunst Sekhmet hävitus (emalõvi) Bastet kasside jumalanna Hathor muusika ja kunst (lehm) Sobek krokodill, sõi ära halvad hinged Vanemad jumalad on inimkehaga ja looma peaga, uuemad on üleni antropomorfsed. Vana Riik (püramiidid) Keskmine Riik Uus Riik Mastaba ühekordne, vaarao maeti maa alla. Astmimkpüramiid. Sile püramiid. Giza väli Cheops (143 m), Chefren, Mükerinos. Pärast püramiide hakatimatma kaljuhaudadesse. Ramses II (Abu Simbel). Hatsepsut (naisvaarao). Jumalate templid: ilma katuseta, sammaste read, väravaehitis koos obeliskiga. Kujutav kunst Egiptuse poos: näidata võimalikult suurt pinda inimkehast. Idealiseerimine: igavene noorus, jõud jne, isikupära pole oluline, vaid staatus. ERANDINA EHNATON Ehnaton oli naisvalitseja Nofretete abikaasa. Arvatakse, et Ehnaton kehtestas esimesena maailmas monoteismi, olles seega Moosese vahetu eelkäija. Vaarao Ehnaton oli äärmuslikult
Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, 'jumalate sõjas' taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased
lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas,
teemadel: nälg, korralagedus, kuningatele vastuhakk jne. Peetakse novellivormi leiutajateks, kuulsaim ,,Sinuhe jutustus": kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele.
kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47 meetri pikkune käik, mis viib peamisse hauakambrisse ehk nn. kuninga hauakambrisse, kus asub ka kivist sarkofaag. Keskmise riigi ajal lõpetati püramiidide ehitamine, sest need ei olnud eriti turvalised ja nende ehitustööd kurnasid rahvast ning hoolimata keerulistest käikudest leidsid hauarüüstajad hauakambrid siiski üles. Kaljuhauad Uue riigi ajal hakati vaaraosid matma peamiselt kaljuhaudadesse. Seestpoolt oli hauad uhekete reljeefide ja sammastega kaunistatud, kuid haudade sissekäigud olid väga hoolikalt kürbeliiva sisse peidetud, et hauarüüstajad neid üles ei leiaks. Kaljuhaudade ülesanne oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Teadaolevalt asub kõige rohkem kaljuhaudu Teeba lähedal Kuningate orus. Seal arvatkse olevat üle 15 haua. Kõige vanem haud, mis Kuningate orust leitud on kuulub vaarao Thutmosis I.
sfinksiga kuid nüüd on neid säilinud 300. · püloon- Templi väravaehitis mis asus templi kitsal küljel. Koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist,mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. · kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti hauarüüstajate eest kaljuhaudadesse. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega.( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud ) · antiikkunst Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst. · tempel Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas
Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.) Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Niiluse vastakalda kõrbes nn.Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud e. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, sest kuigi hauakambrite sissepääsu peideti hoolikalt, leiti ja rüüstati hauad juba antiikajal. 20. sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga
Rajati pealinn Memphis. Umbes selleks ajaks oli tekkinud ka hioroglüüfkiri. b) Vana riigi ajal Umbes 2650 eKr rajas vaarao Dzoser Memphise lähedale Sakkarasse esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279). e) Hilis-Egiptuse perioodil 11.-8. sajandil eKr oli egiptus enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid.Vaaraode hulgas oli ka Liibüa päritolu valitsejaid.750 eKr Ülem-Egiptus langes Nuubia valitseja võimu alla.671
Criosfinkside allee Karnaki templi ees. Püloon- Egiptuse templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks. Philae templi püloon. Karnaki templi esimene püloon. Kaljuhaud Egiptuses- Kuningate org, teisel pool Niilust. H. Carter avastas aastal 1922. Kaljuhaua, mis sisaldas Tutanhamonile kaasa pandud aardeid. Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr
Kolmas püramiid on Cheopsi pojapoja, vaarao Mykerinose püramiid Giza väljal. Aastaks 1500 e.Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Kuningate orus asub ka ainus 20. saj. puutumatuna säilinud vaarao Amenhotep IV järeltulija, varasurnud vaarao Tutanhamoni kaljuhaud. Tutanhamoni hauapanused. Tseremooniatool, kotkakrae, kaelaehe skarabeusidega, alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask. Haudehitiste vahetus läheduses asusid templid. Templi juurde viivat teed ääristasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet.
Kivid on tahutud välja ülimalt suure täpsusega Vuugivahed ei ole suuremad kui pool millimeetrit Küljed on asetatud täpselt nelja ilmakaare poole Kivid saadi karjääridest kätte äkk-jahutamise abil Samuti saadi kivid kätte nendesse aukude puurimisega ja sinna puidu asetamisega. Seejärel kasteti puu märjaks, ja siis lõhkus puu paisumisega kivi ära. Kuningate org, kuhu rajuti käigud. Selle seinad kaeti fasaadide ja skulptuuridega Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Filoon Sambad kujutavad Egiptuses kasvavaid taimi Kunstnikud pidid jälgima rangeid piiranguid valitsejaid piirates. Tüüpmotiivid olid sellest, kuidas noored inimesed hüppasid üle sõnni Arvatakse, et see tähendas rituaalses mõttes tagas viljakust ja elu jõudu Mükeene arhitektuur on väga jõuline ja raske. Tingitud on see sellest, et sõja hirm oli neil kogu aeg pea kohal. Kõigele kunstile pani aluse Vana Kreeka Antiik Kreeka kultuur on jaotatud väiksemateks aja lõikudeks
allee. 7) Püloon kreeka keeles ,,värav". Vanaegiptuse templi ees olev 2 nelinurkse torniga väravehitis. Nüüdisajal staadioni, silla vms värava ehistorn. Nt Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. 8) Kaljuhaud Egiptuses - peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. 9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a
valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. NÄIDE: Oinapeadega sfinkside allee, Karnaki templist Niiluse suunas . Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. NÄIDE: Edfu püloon, Egiptuses. Kaljuhaud Egiptuses - Valitsejaid maeti kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. NÄIDE: Tutanhamoni haud, Kuningate orus Teeba lähedal Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad
aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud
täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. 1922. avastati rüüstamisest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber
PÜLOON - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Edfu püloon Egiptuses Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. KALJUHAUD EGIPTUSES - Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale
müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas,
sammassaal, kuhu tohtisid siseneda aristokraadid, preestrid ja vaaraod. Selle taga olevates ruumides tohtisid käia ainult preestrid ja vaaraod. Kasutati sambaid, taimevormilisi ning ka 16-tahulisi. Suuremad templid: · Karnaki (Teeba lähedal) · Luksori (Teeba lähedal) · Ramses II matusetempel (Teeba lähedal) · Hatseptsuti matusetempel (Teeba lähedal) · Abu Simbeli kaljutempel (lastud ehitada Ramses II poolt) Uue riigi ajal loobuti püramiididest, matma hakati kaljuhaudadesse. Need on kogunenud Kuningate Orgu, kust on leitud ka rüüstamata Tutanhamoni haud. 6. teema Egiptuse kunst Seotud enamjaolt surmajärgse elu kujutamisega, nt loodi hingele asupaigaks portreesid ja skulptuure. Skulptuur: Vaaraosid kujutatakse ülirangelt, üldistatult, nt Sfinks (Chefreni näojoontega?). Nad on kindlas poosis (seismas, vasak jalg eespool, vahel üks käsi rinnal), pilk suunatud üle vaatajate pea. Vaaraode kujutamise traditsioon ei muutunud.
või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, 11 ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid.
Hatšepsuti matusetempel, mis on osaliselt raiutud kaljuseina, mille metsikud vormid moodustavad kontrastse tausta geomeetriliselt täpsete ja selgete vormidega templile. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assurani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saetu kalju templi ja Ramsese kujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn Kuningate Org, mille kaljuseintes on paljude vaaraode hauakambrid. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki
docstxt/.txt
Kuulsamad on püstitatd Giza väljale vaaraode: Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele. Kõige kõrgem oli Cheopsi püramiid aga selle tipp on varisenud ning hetkel on kõrgeim Chefreni püramiid. Püramiidie ehitamisel on kaasatud väga palju inimesi. Püramiidide ehitamine lõpetati II a.t. ajal, sest need ei pakkunud vaaraode surnukehadele turvalisust ning nad olid riigile majanduslikult koormav. Ja kuna ei ehitatud enam püramiide, maeti vaaraod kaljuhaudadesse. Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua. Nendest on ainult üks puutumatu ja see on Tutanhamoni haud. Ben-ben monument püramiiditaoline ehitis, tipp oli kullatud ja sillerdas päikese käes. Nende sees puudusid käigud, hauakambrid ja olid ka väiksemad. Obelisk päikesejumala auks püstitatud nelinurkne terava tipuga ehitis. Tempel nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud muust maailmast. Templi väravaehitis oli püloon
a. meie) Peamine ruum oli aatrium, mis oli kõige olulisem. Selle ümber võisid koonduda väiksemad ruumid. Tagumises osas aatrium laienes alae. Peamiseks valgusallikaks oli laes olev avaus compluvium; all põrandas oli auk vihmavee jaoks impluvium. Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum tablinum. Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse. Corneto, Orvieto, Vulci. + rikkalikud hauapanused. Maalikunst seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt. Rooma ajaloo periodiseering. Periodiseeritakse järgmiselt:
5. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Religioon mõjutas kõiki kunstialasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: • kastikujuline mastaba • astmikpüramiid (Džoserile ehitatud 2650 aastat eKr) • püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast. Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul. Kirjutusmaterjaliks papüürus.
Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst: * Kujutav kunst - suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega.
· Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia. · Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam-Egiptusesse. · Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550-1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus. Alates Thutmosis I-st hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Peagi algas seal lähedal hoogne templite ehitus. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al- Bahris, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee. Thutmosis III (15.saj eKr) korraldas sõjaretki Aasiasse, vallutas Palestiina ja Süüria ning jõudis välja Eufrati jõeni
Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljusid hauakambreid. Need koosnevad pikkadest käikudest mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinadel on värviküllased maalinud ja tekstid. Vaaraode kirstud sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, säilinud on Tutanhamoni haud. 4.Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Egiptuse kunst arenes üsna omaette, aga kindlasti aitasid kaasta Mesopotaamia mõjud.
6)Mida tead Abu Simbeli templi kohta? Ramses II lasi ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ning ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad? Milline on tuntuim? Vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, sest need ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Tuntuim on Tutanhamoni haud. 8)Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Vaaraode skulptuurid on ranged, suursugused ja üldistatud. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane ja pisut üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse, mis rõhutab
Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev
vaaraode julgeoleku kindlustamiseks. Paljudeks muudeks vajadusteks raha aga nappis, mida on selgesti näha ka keskmise riigi ehituskunstis. Ehitustegevuses pöörati suurimat tähelepanu irrigatsioonisüsteemide korrashoiule. Vaaraode surmajärgne hingehoid oli pealtnäha küll oluline, selleks tegevuseks aga kulutati märksa vähem raha kui varem - püramiide ehitati toortellistest, nende kõrgus ulatus 40 - 70 m piirimaile, üha rohkem maeti vaaraosid kaljuhaudadesse, mis olid traditsioonoliselt olnud noomide valitsejate nomarhide viimseks puhkepaigaks. Nende vormistamisel jõuti omalaadse kompromissini - kaljuhaud ühendati püramiidi ja hauatempliga. Selliseks näiteks sai vaarao Mentuhotep I rajatud hauakompleks Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel. Hauakompleksi moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes
1550-1069. Teeba dünsatia jaoks oli teeba endiselt tähtis aj sellest kujunes pmst riigi tine pealinn. Uue riigi algfaasid kuningad likvideerisid suure osa linnast (veits jäi ikka alles ka, linn pmst ikkagi) ja rajasid sinna hiiglasliku templikompleksi ehk Karnak-i templi. 3 km sellest eemale rajati veidi väiksem Luxor-i tempel. Selles kompelksis toimus iga aasta Opet pidustused, mis siis kuninga võimu näitamiseks ja kindlustamiseks peeti. Ka muutusid matusetraditsioonid. Hakati matma kaljuhaudadesse Teeba jures. Tuntuim neis nn Kuningate org. Kaljude ette hakati egitama kuningate templeid väikseid, nendest oli terve rodu seal tehes nn "matusekompleksi". Teebast oli saanud hiiglaslik rituaalkeskus. Politiline keskus pidi aga olema Aasiale lähemal ja viidi tahasi Memphisesse, millest sai pealinn jälle. Võis öelda, et oli 2 pealinna samal ajal. Nendele templtele hakati annetama maavaldusi ning nendest said suured maavalduste haldajad. Maad jäid sisuliselt endiselt kuninale
annaabi.ee 
