EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
trahvi ära. Et tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, siis vajalik tasuda tulumaksu. Juhul kui juhtkond hüvitab trahvi ettevõttele, kas siis peaks seda üldse deklareerima? Mis dokumente peaks ettevõtte poolt selleks koostama (käskkiri? korraldus?) VASTUS: (õppejõu oma) Trahv, mida ettevõte maksab seaduse alusel on tulumaksuobjektina määratletud. Kui trahvi tasumine ja juhtkonna poolt selle hüvitamine ettevõttele toimuvad ühel maksustamisperioodil (kalendrikuus), siis dekalreerimiskohutus tei teki. Kui hüvitamine toimub nt trahvi tasumise kuule järgnevas kuus, siis on trahvi tasumise kuus vaja maksuobhekt deklareerida, maks tasuda ja alles selles kalendrikuus, mil juhtkonna poolt toimub hüvitamine, saab teha makstud maksu tagasinõude.
Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed Väljas söömine Peotarbed Pidulik rõivastus (ost, rent) Reisikulud Meelelahutus (piletid jms) Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT ERAISIKU EELARVE Kalendrikuu: Eelarvestatud Tegelikult kalendrikuus kalendrikuus Muutus +/- Mida teha? Sissetulekud Sissetulekud kokku Väljaminekud Väljaminekud kokku Ülejääk (+), defitsiit (-) Ülejäägi kasutamine: Defitsiidi katmine:
NT. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinu erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300* 0,30= 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustusi ei ole. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine:1. Ilma arvestust pidamata- või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite. 2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele. Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010). Vastuvõtukulusi ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus(toitlustamine, majutus,transport, kultuuriline teenindamine). Töötajalew makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt
82 34.1 219.44 284.84 1358.78 36.18 161.67 316.44 1427.44 180.36 1574.02 7119.34 Palgatabeli koostamine 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - J keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade suuruseks 16 pt. 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleksid nähtaval. 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja igaühe kohta amet, tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (Tunde). 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 7. Arvutada valemiga kogumispension (2f brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 8. Arvutada valemiga maksuvaba summa. Valemi koostamisel kasutada funktsiooni IF. Maksuvaba on: a) 500 EUR, kui brutopalk on <= 1200 EUR
Paigutada üldpealkiri veergude A - I keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade s 12.67 € 91.34 € 542.16 € 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507.86 € tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (T 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 13.67 € 100.96 € 582.44 € 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast 11.70 € 82.03 € 503.16 € ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 12.29 € 87.66 € 526.74 € 7. Arvutada valemiga kogumispension (2% brutopalgast)
· Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50
hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus
[s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida
14 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine (1) Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused: 1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa. 2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro
... tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 3.2 Tööajale vastav õppe- ja kasvatustundide arv kinnitatakse tunniplaani või muu töökorraldusliku dokumendiga. 3.3 Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on sätestatud tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites. 4. Töötasu 4.1 Töötaja töötasustamise alused kinnitab Tallinna Linnavolikogu. 4.2 Tööandja poolt Töötajale makstav töötasu on ........ (brutotasu kalendrikuus) eurot kuus. 4.3 Töötasu makstakse Töötajale üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu ..... kuupäeval. Töötasu maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja määratud pangakontole. 4.4 Töötasu arvestatakse ajatöö alusel. Tööandja peab töötaja töötasust kinni seaduses ette nähtud üksikisiku tulumaksu ja töötuskindlustusmakse ning maksab töötasult sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse
Käsundiandjale üle. 4.2 Käsundiandjal on õigus keelduda Teenuste vastuvõtmisest ning üleandmise vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul, kui Teenused ei vasta Lepingus või õigusaktis sätestatule. 5. Käsundisaaja tasu ja kulude kandmine 5.1 Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja Käsundisaajale [summa] eurot (vajadusel sisestada Tasu maksmise periood, nt kalendrikuus/kvartalis), [millele lisandub / millele ei lisandu käibemaks (mittevajalik kustutada)] (edaspidi: Tasu). 5.2 Käsundiandja on kohustatud Käsundisaajale Tasu maksma Käsundisaaja poolt esitatava arve alusel [päevade arv] päeva jooksul arve Käsundiandjale esitamisest arvates. 5.3 Tasu hõlmab kõiki Teenuste osutamisega seotud Käsundisaaja kulusid, olenemata kulude tekkimise ajast
Käsundiandjale üle. 4.2 Käsundiandjal on õigus keelduda Teenuste vastuvõtmisest ning üleandmise vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul, kui Teenused ei vasta Lepingus või õigusaktis sätestatule. 5. Käsundisaaja tasu ja kulude kandmine 5.1 Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja Käsundisaajale [summa] eurot (vajadusel sisestada Tasu maksmise periood, nt kalendrikuus/kvartalis), [millele lisandub / millele ei lisandu käibemaks (mittevajalik kustutada)] (edaspidi: Tasu). 5.2 Käsundiandja on kohustatud Käsundisaajale Tasu maksma Käsundisaaja poolt esitatava arve alusel [päevade arv] päeva jooksul arve Käsundiandjale esitamisest arvates. 5.3 Tasu hõlmab kõiki Teenuste osutamisega seotud Käsundisaaja kulusid, olenemata kulude tekkimise ajast
mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Isiku, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, maksejuhiste kogusumma krediidiasutuses või finantseerimisasutuses ühes kalendrikuus ei tohi ületada 10 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul. 4
Vali üks: püsiv konto ajutine konto Küsimus 14 Omaniku investeering ettevõttesse Vali üks: suurendab vara ja suurendab kohustusi suurendab vara ja suurendab omakapitali suurendab vara ja vähendab kohustusi suurendab omakapitali ja suurendab kohustusi Küsimus 15 Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 16 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba ülempiir kalendrikuus on Vali üks või enam: arvestust pidamata 64 eurot 64 eurot sõidupäeviku olemasolul 0,30 senti km kuid mitte rohkem kui 256 eurot 256 eurot Küsimus 17 Vara koosneb Vali üks või enam: a. omakapitalist ja kohustustest b. põhivarast ja kohustustest c. käibevarast ja põhivarast d. varudest, ettemaksust, rahast ja põhivarast e. põhivarast ja käibevarast Küsimus 18 Käibemaks on otsene maks Vali üks: Tõene Väär Küsimus 19
Tänapäeval kasutame me peaaegu kõik puutetundlikke seadmeid ja talvel oleme kogenud seda kurikuulsat probleemi – puuteekraan ei tööta meie talvekinnastega. Just sellepärast ongi inimestele vaja puuteekraaniga sobivaid talvekindaid. . Pilt 1. Kihnu käsitööna valminud nutikindad Turustuskanal Etsy on veebipood, kus on võimalik müüa ja osta käsitöötooteid. Etsy veebipoel on unikaalseid kasutajaid kalendrikuus 10- 12 miljonit (pilt 2.) Pilt 2. Etsy.com kasutajate statistika (allikas: www.quantcast.com ) Välismaine potentsiaalne klient ei ole tingimata “parem”, kuid neid on tunduvalt rohkem. Ka Eestis on inimesi, kes antud toodet ostavad kuid rahvusvahelisel turul on neid mitu miljonit rohkem. Käsitööoskajaid on lääneriikides vähem ja seda väärtustatakse rohkem kui Eestis. Seega on rahvarohkuse tõttu nõudlus tunduvalt suurem, kuid pakkumine tunduvalt väiksem, kui Eestis.
välisriigis piiranguteta Eestis piiranguteta Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question14 Hinded: 1 bilanss koostatakse kindla kuupäeva seisuga Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question15 Hinded: 1 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot käibemaksuta maksumuses Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question16 Hinded: 1 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba ülempiir kalendrikuus on Vali üks või enam vastust. 64 eurot 256 eurot arvestust pidamata 64 eurot sõidupäeviku olemasolul 0,30 senti km kuid mitte rohkem kui 256 eurot Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question17 Hinded: 1 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question18 Hinded: 1
vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade hulka ei loeta rahvus- ja riigipühi ning päevi, mille eest töötajale töötasu ei arvestatud (puhkus, haigus, õppepuhkus, palgata puhkus). Saadud kalendripäeva keskmine töötasu korrutatakse puhkuse kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu väljamaksmisel tuleb järgida põhimõtet, et tulumaksuvaba miinimumi saab maha arvata üks kord kalendrikuus. Näide: Töötajale on antud korralist puhkust 7 jaanuarist kuni 20 jaanuarini. Vastavalt töölepingule on töötajal kaheksatunnine tööpäev. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kuu Töötasu Kuu kalendripäevade arv, miinus rahvuspüha ja riigipühad. juuli 1200 31 august 1200 31-1 = 30 september 1200 30 oktoober 550 31 november 590 30 detsember 1200 31-3 = 28 Kokku 5940 eurot 180 kalendripäeva Keskmine kalendripäeva tasu:
väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; tulumaksuga maksustatavalt intressilt ning kindlustushüvitiselt, juhul kui saaja on teavitanud, et ta kasutab investeerimiskontot. TULUMAKSU KINNIPIDAMINE PÕHISEOSED: Väljamaksmiseks arvestatud tasu. Tööstuskindlustusmakse, Kohustusliku kogumispensioni makse, tulumaks, väljamakse töötajale. TM = (arvestatud tasu-TKM-KPM-144)*(21/100). MAHAARVAMISED TM KINNIPIDAMISEL: Maksuvaba tulu: Igas kalendrikuus 1/12 aasta maksuvabast tulust residendist maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kui makstakse : residendile palka, muud tasu, juhatuse v kontrollorgani liikme tasu, litsentsitasu; Fi-le võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasu; residendile või mitteresidendile maksustatavat kindlustushüvitist, pensioni, pensionifondi väljamakset, stipendiumi, hasartmänguvõitu, vanemahüvitist, üüri- või renditasu, tasu asja piiratud kasutusõigusega koormamise eest
Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestama ja tasuma 1,0% töötaja brutotasult. Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda töötaja töötuskindlustusmakse, mille määraks on 2,0% brutotasust. FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakseid tasuma. Kui FIE on endale palganud töötajaid, siis nende eest on makse tasumine kohustuslik.Makse tuleb arvestada, deklareerida, kinni pidada ja tasuda kalendrikuus tehtud väljamaksetelt. Maksmise ja deklaratsiooni esitamine tähtajaks Maksu- ja Tolliametile on järgneva kuu 10. kuupäev. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Ettevõtluse alustamine erinõuetega tegevusalal Olemas on erinõuetega tegevusalad, millel tegutsemiseks peab taotlema tegevusluba (loakohustus) või esitama majandustegevusteate (teatamiskohustus). Ettevõtja
43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani. (2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. (3)-(8) [kehtetud] § 231 [kehtetu] § 232. Arest (1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni. (11) Alaealisele võib mõista aresti tähtajaga kuni ühe kuuni õpingutest ja tööst vabal ajal, määrates kindlaks kalendrikuus kantavate arestipäevade arvu. (2) [kehtetu] §-d 24-26 [kehtetud] § 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine (1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni viie aastani. (2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb
töötuskindlustusmakse ning tasutud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Erisoodustuse kulud: tasutud tulu- ja sotsiaalmaks. Need kulud võib FIE oma ettevõtluse kuludesse kanda alles pärast maksukohustuse tekkimist (TSD esitatud) ja maksukohustuse täitmist (TSD aluselt tekkinud maksukohustus on ka tasutud). FIE MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT Maksuvaba tulu kalendrikuus 144 eurot Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetav töötuskindlustusmakse 2,8% Tööandja poolt arvestatav töötuskindlustusmakse 1,4% Kohustusliku kogumispensioni makse 1%
kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. 49. Töötuskindlustusmakse määrad. Kindlustatu määr 0,6%, alates 01.07.09.a. 1,0%, alates 01.08.2009.a. 2,8%; 2013 –2,0 %; 2014 – 2,0%) 2015 .a. 1,6% Tööandja määr 0,3%, alates 01.07.09.a. 0,5%, alates 01.08.2009.a. 2,8%, 2013 – 1,0 %, 2014 –1,0%) 2015.a. 0,8% Maksed arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt. Makse deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks 50. Kogumispensioni makse määrad ja tasumise periood. Makse määr on kas 2% või 3% (1) Makse tasumise periood on kalendrikuu. (2) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.
Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. Turunduses on kaup kitsam mõiste kui toode. 63. Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekutelt võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksumäär 2016. aastal on 20%. Tulumaksuvaba tulu kalendrikuus on 170 eurot. 64. Turg - üldnimi tähistamaks institutsiooni, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad, kaupu ja teenuseid vahetavad. (kaubamaja, väärtpaberibörs, krediiditurg). Neli turul konkureerimise vormi: täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol. 65. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast.
Isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks kinni peetud või makstud, va põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused. Tulumaksuga ei maksustata VV nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. 41. Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid?
Töötaja põhipalga arvestus sõltub arvestuskuu normtööpäevade (kalendrikuu tegelike tööpäevade) arvu ja tegelikult tööl oldud tööpäevade arvust. Töötaja palgaarvestusmäärad on kokku lepitud töötajaga sõlmitud töölepingus. Tööleping ja palgaarvestus on isiklik ja konfidentsiaalne. Infot antakse arvestatud summade kohta isikule endale ning ametiasutustele seaduses ettenähtud korras. Näiteks töötaja töölepingujärgne põhipalk on 800 eurot, kalendrikuus on 21 tööpäeva (normtööpäevade arv), tegelikult oli töötaja tööl 18 tööpäeva, siis on antud kuus töötajal õigus saada põhipalka mitte 800 eurot, mis vastaks 21 tööpäevale, vaid 685,7 eurot (800 * 18 /21= 6857). Tööajaarvestuse tabeli alusel koostatakse põhipalga arvestuse tabel (aruanne), kus tuuakse välja töötajate viisi nende tegelikud brutopalgad arvestuskuul. Kui töötajad saavad
Tooraine hankimine 450 11 4950 Tooraine hankimine 750 11 8250 Valmistoodangu tarne 480 11 5280 Valmistoodangu tarne ootetunnid 5 * 250 *2 2500 pealepanekul 2 h ja mahalaadimisel 3 h kokku 5h , 2 vedu KOKKU 1920 23 620 Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.- 11 Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes. Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km
tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks TTTS § 18 lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta; 2) palgatoetuse maksmise periood; 3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus; 4) tööandja kohustused; 5) lepingu lõppemine. Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
• Kingitused, mis ei ole tehtud reklaami eesmärgil ja/või mille väärtus on piirmäärast kõrgem, maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga, maksumäär 20/80. Kui kinkija on kingituse ostul sisendkäibemaksu maha arvanud, tasutakse ka käibemaks. VASTUVÕTUKULUD Ettevõtted võivad teha maksuvabalt vastuvõtukulusid (külaliste või äripartnerite toitlustamse, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega) 32 euro eest kalendrikuus, lisaks sellele teha 2% ulatuses samal kalendrikuul väljamakseid isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast ehk üldjuhul 2% kuu palgafondist. Näide: ettevõte on maksnud jaanuarikuus välja brutotöötasu 1600 euro ulatuses ning veebruaris 1700 euro ulatuses. Veebruarikuu lõpu seisuga on ettevõtte vastuvõtukulude maksuvaba limiit: • 32 + 32 + (1600+1700)*0,02 = 130.- NB! Vastuvõtja (s.t. nt ettevõtte töötaja) poolt tarbitu ei ole vastuvõtukulu, vaid
Kui isik lahkub töölt maksustamisperioodi jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega. FIE ettevõtja maksukohustused tööandjana (kõik esimeses punktis nimetatud tööandja maksud ja maksed) ning erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib FIE kuludesse kanda alles pärast maksukohutuse tekkimist ja täitmist. [8] Tabel - FIE maksukohustused tööandjana TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT Maksuvaba tulu kalendrikuus 144 Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Kinnipeetav töötuskindlustusmakse 2,8% 12 Tööandja poolt arvestatav töötuskindlustusmakse 1,4%
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis tööandja võib hüvitust maksta (maksuvaba) 4000.-, kui peetakse sõidupäevikut; ja 1000.- siis kui sõidupäeviku ei peeta. Töötaja sõiduauto kasutamisel töö, teenistus või ametiülesande täitmisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus, töö või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus (kuni 2008. aasta lõpuni oli see 2000 krooni) ühe tööandja juures sõitude üle arvestuse pidamise korral. Üle piirmäära makstud summad tuleb deklareerida real 4. S.t. kui makstakse üle maksuvaba piirmäära, tuleb need summad deklareerida (TSD) lisa 4. Lisaks esitatakse kõigi makstud kompensatsioonide kohta Vorm INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise
Tulumaksuga maksustatakse samuti kõik tasud, mida spordiorganisatsioon või muu ühing, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või äriühing tasub lepingu alusel sportlasele tema osalemise eest sportlikus tegevuses. Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 2250 krooni. Kui töötajale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid seoses töölepingu või teenistussuhte peatumisega, on tulumaksu kinnipidajal õigus kanda mahaarvamised nende maksustamisperioodi kuude eest edasi järgmistele kuudele ning arvestada mahaarvamisi summeeritult. Summeeritud mahaarvamisi võib teha ainult töö- või teenistussuhte jätkumise päevast kuni kalendriaasta lõpuni. Tulumaksuga ei maksustata:
kuumääralt arvutatuna. 2 Õigustatud isiku ja Haigekassa vahel sõlmitavale lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuses kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab kindlustuskaitse sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. Leping lõpeb üldjuhul sundkindlustuses
omandamisel saadud tulu, arvestades TuMS § 48 lg-s 53 sätestatut. (TuMS § 48 lg 4 p 11) 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Tulumaksuga ei maksustata TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. (TuMS § 49 lg 4) 41. Nimeta erinevaid kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid?
sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid. Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei
hankes hangitavat transporditeenuse mahtu ±20% muuta vähendades või suurendades busside arvu, muutes liini, ajagraafikut, jätta ajutiselt mõni või kõik liinid käigust ära. Muudatuste tegemisel tasustatakse tegelikult teostatud vedude eest lepinguliste ühikhindade alusel. 1.6 Osutatud Teenuste mahu määramisel lähtuvad lepingupooled faktiliselt teostatud liinivedudest kalendrikuus. Muude vedude puhul lähtutakse nende pikkusest, kestvusest ja vajadusel teistest asjaoludest ning Poolte kokkulepetest. 1.7 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on toodud hankedokumentide Lisas 1. 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid 2.1 Pakkuja peab olema kantud äriregistrisse, omama tegevuseks vajalikke litsentse ja tegevuslubasid või olema kantud erialasesse registrisse. Pakkuja on kohustatud
Töö eest saadud tasu maksustamine · igat väljamakset hinnatakse selle sisu järgi · Töö eest tehtud väljamakse maksustatakse palgana olenemata lepinguliigist ja tasu kajastamisest arvestustes · maksustamisel on oluline sisu, mitte vorm · käsunduslepinguga töö tegemisel ei saa kokku leppida, kes tasub maksud v.a. FIE · maksude ja maksete arvestamisel kassapõhine arvestus s.t. maksu või makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud septembri palk makstakse välja oktoobris, tuleb palgalt arvestatud maksud/maksed deklareerida ja tasuda oktoobri maksudeklaratsiooniga TSD 10. novembriks · Maksuvaba tulu saab edasi kanda järgmistele kuudele ning mahaarvamist kasutada summeeritult mahaarvamist saab rakendada tagantjärele, mitte ettepoole · Maksuvaba tulu saab summeerida ühe kalendriaasta piires
tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks TTTS § 18 lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta; 2) palgatoetuse maksmise periood; 3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus; 4) tööandja kohustused; 5) lepingu lõppemine. Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
[RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] § 138. Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel (1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töötaja töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva. (3) Tasaarvestuse tulemused ümardatakse täisarvuks ülespoole. § 139. Ülesütlemise hüvitise erisus (1) Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe käesoleva seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab Töötukassa töötajale lisaks käesoleva seaduse § 100 lõikes 1 nimetatud hüvitisele kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu
Tööandja huvitab mõistlikud kulud (3-2-1-175-11). Lähetuskulude huvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud (3-2-1-43-11). Tulumaksuvabad on: Sõidukulu (sh sõiduauto kasutamisega otseselt seotud kulud) Majutuskulud Muud kulud Välislähetuse päevaraha kuni 50 välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus. 32 iga järgneva päeva kohta. VVM 110/2009 § 2 ja 7 Tööandja makstav haigushüvitis TTOS § 122 Tööandja maksab töötajale huvitist haigestumise või vigastuse 4.-8. kalendripäeva eest 70 % keskmisest töötasust. Töötaja peab tööandjat teavitama elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberil haiguslehe/tõendi hiljemalt 90.kalendripäeva alates haiguslehel märgitud töökohustusi täitma asumise päevast.
dokumentide alusel - tööandja hüvitab mõistlikud kulud (3-2-1-175-11) - lähetuskulude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud (3-2-1-43- 11) - tulumaksuvabad on: o sõidukulu (sh sõiduauto kasutamisega otseselt seotud kulud) o majutuskulu o muud kulud o välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta - (VVM 110/2009 § 2 ja 7, TLS § 31) 6.9 Tööandja makstav haigushüvitis - tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust - töötaja peab teavitama tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberil haiguslehe/tõendi hiljemalt 90.
eksinud. Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Kuna maakohus on intressi arvutamiseks vajalikud asjaolud tuvastanud, on kolleegiumil võimalik kostjalt hageja kasuks väljamõistetav intress (ajavahemiku eest 13. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009) kindlaks määrata ja teha selle kohta uus otsus. Laenulepingu kohaselt laenas hageja kostjale 5421 eurot 88 senti ning kostja kohustus tasuma laenuandjale intressi tagastamata laenusummalt arvestusega 1% kalendrikuus. Intressi tuli tasuda ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 31. detsembrini 2009. Maakohus on tuvastanud, et kostja on osaliselt laenu tagastanud, tasudes 2009. aasta 4. juunil 400 krooni (25 eurot 56 senti), 11. juunil 500 krooni (31 eurot 95 senti) ja 15. juulil 1600 krooni (102 eurot 25 senti). Ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 3. juuni 2009 tuli intressi tasuda 5421 eurolt 88 sendilt 1% kuus (54 eurot 21 senti kuus), s.o intress 4 kuu eest (54 eurot 21 senti * 4 = 216 eurot 84 senti) + intress
annaabi.ee 
