Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg. Armastuse jumalanna. Ta Teda saatis tiivuline Aphrotite pärines ......................... Eros. Athena Tarkuse ja sõja jumalanna. Sündis Zeusi peast. Öökull Oli armastatud jumal. missümboliseerib valgust Dionysos Veinijumal. Tema auks hakati pidama teatri Saatia maismaal etendusi.
või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud: "kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos Teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus Valis Aphrotite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes, Aphrotite röövis talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga.
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane
1.2 Hermese järeltulijad Paljusid Kreeka vägevaid jumalaid ja jumalannasid ei ole kaheteistkümne olümplase kilda kunagi arvatud. Üks neist on vagur vennike, Paan. Ta oli sokusarvede ja –jalgadega väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad naerma puhkesid. Paan oli ürgne viljakusjumal ning lõbus metsavaim. (Graves, 2010) Pilt 1. Jumal Paan (2015) 4 Hermpahroditos oli imeilus Hermese ja Aphrotite poeg, kellesse armus palavalt allikanümf nimega Salmakis. (Graves, 2010) Pilt 2. Hermaphroditos (2015) 1.3 Hermese sünnilugu Hermes sündis Arkaadis, Kyllene mäel. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni
kes on merevahust sündinu.. Nime on ta saanud Aphrosest, mis kreeka keeles tähendab vahtu. Temale on pühendatud saared Kythera, selle saare lähedal ta sündis ning Küpros, kuhu ta kanti. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema lisanimi on "magusalt naeratav", sest Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Aphrotite abikaasaks oli inetu sepatööjumal Hephasitos (Vulcanus). Tal oli võim nii looduse kui mere üle. Tema sümbolid on eriti ilusad linnud tuvi, varblane ja ka luik. tema puuks mürt ja ta lilled olid roos, ülane. Räägitakse, et surelikud mehed imetlesid ta ilu, mistõttu täitsid iga ta soovi. Hermes
Religiooni mõju kunstile: Kreeklaste usund oli polüteistlik, arvati et nad on välimuselt inimesetaolised. Jumalate auks ehitati templeid. Dionysose austamise pidustustest tekis teater. Ilu- ja harmooniareeglid: Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist. Võrreldes Egiptusega oli inimkeha kreeklaste jaoks tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite) Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur: ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool. KLASSIKALINE AJASTU loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad,
(hoorid). Jumalad veetsid aega seal mõnusalt: magades ja söödes. See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas. Olümplasi oli kaksteist tükki ning nemad moodustsitki kokku taevaliku perekonna. Zeus (Jupiter) Tema oli peajumal, tal oli kaks venda Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli
sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast. Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrotite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaiston oli sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis, neitsilik jumal
Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas. Poseidoni vastutuulte mõjul satub ta nõid Kirke saarele. Nälja tõttu
minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat.
annaabi.ee 
