riikidest. - Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. - Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. Kodune usund - Maanid (manes) olis surnud esivanemate head vaimud. Hinged, pere ja sugukonna kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist. Perekonnaisa geeniust austasid kõik majakondsed. Selle geniuse nimel anti vanne. See oli genius familias ehk genius domus. Ka perekonnaemal oli oma geenius, keda kutsuti mõnikord Junoks
· Väike paksu naise kujuke ,,Willendorfi Veenus" · Piklik rahn: menhrin. · Dolmenrõhtsed ja püstised kivid, haudehitis. · Neoliitikumi algust seostatatakse põlluharimise ja looduskasvatuse muutumisega peamiseks elatusalaks/inimesed jäid paikseks. · See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid, paleed, kindlused · Monumentaalsuurejoonelise arhidektuuriansambli moodustav üldistatud ideega kunstilooming
ROOMA JUMALAD Küsimused: Millist Rooma jumalat kujutati kahenäolisena? Kes või mis olid laarid? Varased uskumused Austati loodusjõude ja Igal majal olid vaime kaitsevaimud ehk laarid, kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
pdf 2 Aino Laagus. Kõik kolm teooriat käsitlevad inimese ja looduse vahelist austussuhet ning seetõttu leian, et neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade, metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend. Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed, metsa perenaisekesed').3 Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse.
30 e.Kr-Keiserriigi algus Traianus-Keiser, kelle ajal oli Rooma riik kõige suurem imperaator-suurriigi valitseja tuunika-särgi laadne alusriie tooga-mähitav üleriie Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink
Senat- vanemate nõukogu Nobiliteet- kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid säilitasid kohaliku omavalitsuse Latifundium- suurmaavaldus Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon- kõigi jumalate tempel Term- avalik saun Nuumen- iga asi või elusolend looduses on hingestatud Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias. Via Appia- kõige tähtsam tee impeeriumis, ühendas Roomat ja Capuat. Väga rikkad ülikud tegid endale mausoleumid selle äärde. 5
Miks asendus polüteism monoteismiga? Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus, mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus?
Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka
ausse. SAMANISM leidub kõikjal maailmas (universaalne), võib-olla üks kõige ürgsemaid religioone maailmas üldse. Siberi samanism ehk klassikaline samanism, Põhja-Am, Lõuna-Am, Korea samanism; Samanism on ..samaani ümbritsev usuline kontekst ..kultuuriinstitutsioon (A.Hultkrantz, 1973) Samanismi eeldus: et igal asjal siin maailmas on hing ja nende hingede vaimudega on võimalik suhelda. · kaitsevaimud · abivaimud(otsivad ja leiavad samaanile abi, kelle/mille abil too käib hingereisidel; loomad, asjad) · samaanihaigus(haigushoogude käigus õpib, kuidas kehast välja minna, kuidas suhelda teiste ilmadega, juhised millised peavad olema riided, pillid, nägemused) Teisenenud teadvusseisund: ekstaas, transseisund, rituaalne teadvusseisund; (trumm, kannel vms) Kui ollakse pidevalt transseisundis, ei suudeta tavaelus toime tulla.
oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale. Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga. Nagu ka Kreekas, nii peeti ka Roomas müsteeriume näiteks Bacchuse kultus oma orgiatega. Müsteeriumikultused eksisteerisid kõrvuti riigiusundiga ning neid kiusati taga nagu ka kristlust, mis sellel ajal Roomas levis.
sissepääse. Huvitav on assüürlaste komme teha lamassu viie jalaga, et nii eest kui ka kõrvalt vaadates oleks alati näha neli jalga. (Vikipeeida) Ehtekunst Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest ehtekunstist. Näiteks Assüüria kuninganna kullast ja poolvääriskividest krooni kaunistasid peenelt töödeldud lilled, vääntaimed ja kaitsevaimud. ("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia) Mood ja stiil Mehed ja naised kandsid lühikeste kitsaste varrukatega pikki villaseid tuunikaid. Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall. Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted, näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud.
RGAJA KUNST Kunsti tekkimine rgajal Tenoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos smboolse mtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli hendava thendusega. Kunst oli ldistav(olulise vljatoomine),mitte jljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-himu kaitsevaimud ja loomad(himu usk sugulusse mne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised mrgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel phjustel ja eesmrkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,smboolne mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5
roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks
ning ebaviisakat. Seal kujutatakse tavaliselt igapäevaelu ja inimmeste erinevaid stereotüüpe , mis mulle väga meeldib. Mõnikord satun ka hobukaariukte võidusõite vaatama, kuid see ei ole mu suur kirg. Need toimuvad Circus Maximuses, mis on keisrite palee kõrval. Austan väga oma esivanemate hingesid, ning usun et esivanemad kaitsevad mind kurjuse eest. Meie perel on ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagab meie perekonna püsimise. Minu majal on kaitsevaimud. Neid leidub kõikjal- nii kivides, puudes , kui ka loomades jne . Austan ka jumalanna Vestat , kellejaoks põleb meil koldetuli . Saturnus kaitseb mu põldusid.
Panteon kõigi jumalate tempel Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus
Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja piltkiri. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid.
rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
Usk: · Ülempreester Pontifeks Maximus (kõik juhid tahtsid) · Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse
sai alguse 12 tahvli seadustest ja lähtus pretsedentidest, roomaõigus on tänapäeva euroopa õigussüsteemi aluseks, provintsid ida provintsis oli kõrge kultuur, jõukad linnad, kõneleti kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli tsivilisatsiooni tekkel, põllumajanduslik tootmine, kõneleti ladina keelt, religioon austati vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad kaitsevaimud(laarid),igal perekonnal oli maokujuline kaitsevaim(geenius), riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid.,
sünnituse jumalanna), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailmajumal), Ceres(viljakoristuse jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole 10)Iseloomusta roomlaste a)hariduskorraldust, b)teatrit ja c)ajalookirjutust(Cicero)?
peades. Sõltumata sellest, kas lennuk viib meid praegu mõnekümne minutiga sinna, kuhu veel kahesaja aasta eest kulunuks ööpäev (XIX sajandi esimesel poolel sõitis postitõld Tallinnast Tartusse just nii kaua), või kas saame arvuti kaudu välgukiirusel suhelda teisel pool maakera elavate sõpradega, oleme muus osas täpselt samasugused inimesed nagu ennegi. Isegi kui kõik elektroonilised vidinad, mis ripuvad meie küljes nagu muistsete samaanide rituaalsed kujukesed ja kaitsevaimud, aitavad meil paremini «multitaskida» ja kiiremini tööd teha, siis meie mõtlemise kiirus on ikka sama. See aga paneb piirid kõigele. Nii ei olegi vaja hakata aeglust avastama näiteks konkreetselt kirjanduse kaudu. Piisab elutervest enesekriitikast. Peaksime endalt küsima, milleks ja kuhu me kiirustame. Kas tõesti vajame kõike seda, mida ülimoodne tehnika võimaldab, või on tihti tegu pelga edevuse ja mänguasjadega, mis peavad ainult tõstma meie ühiskondlikku
katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane
Kõik etrusiki linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Etruskide seas oli naistel kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 2. Religioon Religioon oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt, nt Jupiter –Zeus, Mars –Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera. Preestrid olid riigiametnikud. Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest.
ning ohverdati seal elavatele haldjatele ning vaimudele. Ravida võis ka veega haige kehaosa piserdamine. Allikate abiga oli võimalik kutsuda esile vihma, või kui vihma oli liiga palju, siis vihma järelejäämist. Nagu igal paigal looduses on oma üleloomulik vägi ja seda väge ühel või teisel kujul kehastav üleloomulik olevus, vaim ehk haldjas, nii on ka veekogudele allikatele, järvedele, jõgedele, merele omistatud oma kaitsevaimud, neid veekogusid hooldavad ja valdavad jumalused. Rannikualadel elavatele inimestele oli vesi rohkem tähtis hoopis kalastamiseks. Kuid nagu metsagi puhul, kehtisid kalastades kindlad reeglid, keelud ja käsud. Nende vastu eksides võis kalamees kaotada oma kalaõnne kogu eluks või midagi muud sarnast. Kui kalamees oli kinni püüdnud mõne tavalisest kalast erineva, ülisuure või mõne haruldase tunnusmärgiga kala, oli parem see otsekohe tagasi vette lasta. Selliseid kalu peeti
muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle võrsumist arvatakse olevat surnute hingedest. Samuti eralduvad loodushinged oma kehast iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode Peko-püha. 13. Haigused ja surm
3) Traianuse foorum 8) Constantinuse 11) Traianuse termid 14) Circus Maximus triumfikaar 12) Constantinuse 15) Turuplats 9) Colosseum termid 10) Claudiuse tempel 13) Kapitoolium 11. Rooma jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim). Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt. Tähtsaimad jumalad: 1) Jupiter (pikse-, taeva-, 3) Minerva (jumalanna) 5) Mars (sõjajumal) tormijumal) 4) Saturnus (Jupiteri isa, 6) Vesta
mu karja!” (Eesti rahva ajalugu I, 1932). Pühapaika hiide teatud tähtpäevadel koguneti kokku pidudeks. Ohvripidudel joodi õlut, mis tookord kandis nime “kahi”. Kultusekivid ehk ohvrikivid olid uskumustega seotud kivirahnud/rändrahnud, mis kandsid sellele osutavat rahvapärast nime. Selle pinnal oli looduslikke või tehissüvendeid (lohke), kuhu pandi ande. Eestis on praegu registreeritud 1700 kultusekivi. Kaitsevaimud ja haldjad. Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel,
Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus
● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid ○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine ● Tähtis osa vaimsel haridusel ○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke
Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis oli kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. 4.4 Religioon: Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva 6
ÜRGAJA KUNST Kunsti tekkimine ürgajal Tõenäoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lõpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos sümboolse mõtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli ühendava tähendusega. Kunst oli üldistav(olulise väljatoomine),mitte jäljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-hõimu kaitsevaimud ja loomad(hõimu usk sugulusse mõne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised märgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel põhjustel ja eesmärkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,sümboolne mõtlemine,inimesel vajadus väljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5
Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis: Laarid- majade kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi, neile oli majas oma nurk. Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu. Janus-piiride ja alguse ja lõpu jumal. Jupiter- taeva-, pikse-, ja tormijumal ehk zeus. Juno- jumalanna(kreekas Hera) Minerva-Jumalanna(kreekas Athena) Neptunus- Poseidom Venus- Aphrodite Diana- Artemis Mars- Ares. Roomalaste sõjajumal Vesta-Kodukoldejumal, tema auks põles foorumil olevas ümartemplis igavene tuli
matemaatik geograaf o lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi · Galenos o kuulus arst o täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstideadusliku kogemusega §27 Usk rooma riigis Rooma jumalused · oldi kreeklaste ja etruskide mõju all mis kajastub ka usundis · varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen hing · tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno
Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis
kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos
pärast jumalateenistust pakutakse süüa. Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane
palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks
pärast jumalateenistust pakutakse süüa. Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane
jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna)
Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal
Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal
oma hingejõuga mõjutada nii inimest kui loodust. Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale.
Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga. Kunsti mõjutas uskumus, et elu võib jätkuda peale surma. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima, säilitama, kuna usuti, et surmajärgsusesse. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal püramiide ehitada?
jumalate tempel. Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüstee, mis juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad, kui igaüks võis enda kümmelda. Ostia kuulus sadamalinn. Pompei linn, mis mattus 79. aastal vulkaanituha alla ning kus on tänu sellele katastroofile säilinud väga palju asendamatuid arheoloogilisi asju. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igal asjal oli oma hing, vaim, loomus ehk nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Geenius- igal perel olemasolev maokujuline kaitsevaim. Pontifekside kolleegium 16st pontifeksist ehk preestrist koosnev rühmitus, mida juhtis pontifex maximus. Pontifex maximus kõrgeim ülempreester riigis. Augurid riigi poolt määratud preestrid. Sibülliraamatud kriitilistel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatu poole. See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen rikka
4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.)
4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.)
Vana Rooma Vana Rooma ajaluu algas 8 sajandil eKr. Ja ulatus 5 sajandini pKr..Kogu selle aja vältel oli seal valdav ladina keelRoomlased olid jub varasest ajast kõrgema kultuuriga etrurskide ja kreeklaste mõju all. Tänu sellele on väga raske ka eristada Rooma usunditest kreeka ja etrurskide usundeid.teada on ,et nad austasid varasel ajal loodusjõude ja vaime.Iga asi looduses oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu,mida tähitsati sünaga nuumen.Majadel olid oma kaitsevaimud kellest tähtsamad kehastasid esivanemate hingi.Nede jumalate kõrval austasid j'roomlased ka antropomorfseid jumalaid. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud .Nad uskusid ,et riigi heaolu sõltub kõige enam jumalate heasoovlikusest ja seetõttu üritati jumalaid vääriliselt teenida ja austada.Kõik tpühamud olid riigikontrolli all ja preestriteks valiti riigiametnikke.Preestritest tähtsaimad olid
Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. 10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga.
Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia
annaabi.ee 
