MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
[2012, jaanuar 1] http://hdl.handle.net/10062/18024 2011 Raudla, E. Arvuti ja televisiooni mõju lapsele. [2012, jaanuar 2] http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/artiklid/arvuti-ja-televisiooni-moju- lapsele/ Salutee, S. (2012). Eesti Televisiooni lasteprogramm 2011. aasta sügishooajal. [Bakalaureusetöö]. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut [2012, jaanuar 1] http://hdl.handle.net/10062/25865 Taimalu, M. (209, 21. mai) Televiisor lapsehoidjaks? Eesti Päevaleht. [2012, jaanuar 1] http://www.epl.ee/news/arvamus/merle-taimalu-televiisor-lapsehoidjaks.d? id=51169111 Televisiooni ajalugu. http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu [2012, jaanuar 1] Veidenbaum, K (2003). Tahan saada Teletupsuks! Televisiooni mõjust lasteaialaste loovmängudele. Rmt. Hiiemäe, M., Labi, K. (Toim). Teekond. Pro Folkloristika X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. [2012, jaanuar 2] http://www.folklore
huviga. Päeva jooksul viskab pilgu peale ka Nihilist.fm’ile, kuna vahel võib sealt leida tõelisi pärleid ning mõnusat lugemist. Õhtul sirvib veel erinevaid uudisteportaale ning kui aega leiab, siis vaatab erinevaid dokumentaale või huvi pakkuvaid videosid Youtube’is, näiteks muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor, mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
Mainori Kõrgkool RÄTSA PUHKEKODU Äriplaan Koostaja: Tiina Juurmann Rakvere 2008 SISUKORD ETTEVÕTTE ÜLDANDMED....................................................................................................2 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................................... 3 PROJEKTI KIRJELDUS.............................................................................................................5 Teenused:.................................................................................................................................5 Tootmine..................................................................................................................................6 Keskkond................................................................................................................................. 7 TURUSTAMINE......................................
Peamaja esimesel korrusel on kaks magamistuba, kaks vetsu, saun koos ees-ja pesemisrumiga, köök ja istumisruum. Esimene magamistuba on mõeldud imikuga perele. Toas on kahekohaline voodi ja öökapp, väiksemale lapsele mõeldud võredega voodi ning peegel. Teises magamistoas on kaks ühekohalist voodit ja üks kahekohaline voodi, peegel ja iga voodi kõrval öökapp. Peamaja teisel korrusel on kaks magamistuba. Mõlemad toad mahutavad 6-7 inimest. Terve kompleksi peale on 1 televiisor ja see asub peamaja teisel korrusel. Saunahoone asub täpselt tiigi kalda, kus on hea pärast sauna end jahutada. Saunahoone esimesel korrusel on kaminaruuum, 2 vetsu, eesruum, pesemisruum ja leilirum, mis mahutab korraga 15-20 inimest. Teisel korrusel on voodikohti 20 ööbijale. Magamisaitu on ettevõttes neli ja igal aidal on oma nimi(Marri, Jakob ja Juula, Wido ja Pedo, ning Hello ja Katto). Igas aidas on voodikohti vastavalt, kas 2-3 inimesele või siis 2-7 inimesele.
väärib ehk MPEG-4 raudvaraline toetus mõnedes uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aeg-ajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta? Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19- ning 21-tollised kuvarid, on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi - rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete
kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis
töötamast pärast 10000 lehe printimist. See programm pannakse peale just tehase poolt, et inimestel oleks põhjust osta uus. Või näiteks kui vanasti töötasid televiisorid peaaegu 20 aastat, siis nüüd, kui lähed poodi ja ostad endale uue televiisori, on seal juba kirjas, et 5 aasta pärast võib see oma töö lõpetada. Siinkohal olen ma mõelnud ka aspektile, et kuna tänapäeval areneb tehnoloogia niivõrd kiiresti, siis ehk ongi praegu ostetud televiisor juba 5 aasta pärast sõna otseses mõttes pann ning vajaks välja vahetamist. Kuid arvan, et see ei tohiks tähendada seda, et tootja n.ö kõrvaldab täiesti kasutuskõlbliku masina selleks, et teenida uuesti kasumit. Üks oluline aspekt on rohelise eluviisi kallidus, kui tahetakse säilitada endine elukvaliteet. Näiteks on elektriautod väga kallid, hetkel saab veel taodelda 50% toetust
kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt.
2. Ehitus Kui kõik jupid olid olid olemas alustasin ma kontrolleri kinnitamisega seinale ja kaabelduse tegemisega. Selleks jootsin juhtmetele külge kinnitused kontrolleri jaoks ja paneeli ning pumba juurde minevatele juhtmetele pistikud, et oleks võimalikult lihtne talveks süsteem maha võtta. Panin kõik juhtmed skeemi järgi paika ja katsetasin ära, kas kõik toimib. Selleks ühendasin ma külge ajutiselt paneeli, aku ja lüliti ning tarbija milleks oli tavaline 12v pirn. Selgus, et skeem oli koostatud õieti ning kõik osad toimisid perfektselt. Nüüd oli tarvis lülitile tugevat kinnitust. Kinnituse frresisin ma välja vineerist, kuid esimese korraga see ei õnnestunud sest valisin liiga õhukese vineeri. Järgmise tegin juba paksemast vineerist ja täpsemalt ning see oli sobilik. Nüüd kui oli olemas koht, kuhu paneel ühendada, oligi tarvis kruvida maa sisse maakruvi ja sinna külge kinnitada paneel. Kruvi maa sisse keerata ja, et see
Hüpotees: AS Santa Simplicants saab nõuda Viivilt kahe laenu kogusumma 20 000 euro ja sellele lepingute kohaselt lisandunud intresside ning viivise tasumist VÕS § 145 lg 1 alusel. VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus 4. Õiguskaitsevahendi kasutamine 5. Tagatisvõlasuhe 6. Käendusjuhtum 7. Vastutuse ulatus 8. Vastuväited VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1. Tõnu ja AS Santa Simplicitas vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, millega AS Santa Simplicitas kohustus Tõnule rahasumma andma ning Tõnu kohustus tagasi maksma sama rahasumma. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge ning arvavadki, et see mida reklaamitakse on parim ja nad peavad seda saama. Näiteks võib tuua näite, kus väike poiss näeb reklaami, kus reklaamitakse mõnda lahedat uut mänguasja ja reklaamis õeldakse, et see on oleams juba väga paljudel lastel või nüeb m
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas selline väljamakse kuulub
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule........
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut INNOVATSIOON TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Aet Kull, MA Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses - suurema pakendi sisse peidetud 25%
Lisandid Täidetud oliivid, kokteilkurgid, pärlsibulad, saia ja leiva valik, või, creme bonjour Salatid Köögivilja vinegrett salat Bulgurisalat köögiviljade ja veiselihaga Soolaseenesalat Pearoad Ürtidega täidetud seafilee sinepiglasuuriga Grillitud lõhe Dijoni sinepipastinaagi hautisega Kruubipunapeedi pihvid Ürdikartulid Hautatud köögiviljad Dessert Valik "Café Mademoiselle" kooke Ingveri leemes küpsetatud pirn vaniljekreemiga Kohv / tee Buffet menüü 3 11.05.2013 Aasia restoranis Wok & Grill Külmad eelroad Siia-ceviche marineeritud kirsstomatitega Külmsuitsuforell mädarõikakreemiga Madalal temperatuuril küpsetatud kana galantine marineeritud aprikoosidega Suitsusingirullid sinihallitusjuustu täidisega Tortiljarullid wasabi pardifilee ja marineeritud ingveriga Salativalik Roheliste salatite segu, tomatilõigud, värske kurgi lõigud, paprikaribad, kooritud krevetid, keedumuna sektorid.
Praegusel hetkel on siiski riskantne kaubelda Interneti vahendusel laiatarbekaupadega, sest enamus inimestele ei ole Interneti vahendusel ostutehingute sooritamine veel igapäevaseks rutiinseks tegevuseks kujunenud. Praegusel ajamomendil on mõttekas kaubelda Internetis spetsiifiliste toodetega, mis on suunatud kindlale turu nissile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi. Varem või hiljem ühilduvad nii televiisor, arvuti, stereokeskus kui ka telefon üheks ainsaks seadmeks. Kui selline olukord muutub reaalsuseks, siis pole võimatu, et kaob ka ära Interneti mõiste. Uue tehnoloogia taseme saavutamisega võib kaasneda ka uus mõiste. Kuna Eesti on suuruselt väike, on tal lihtsam kaasa minna tehniliste uuendustega, kui mõnel suurriigil. Eesti Telefoni andmesideteenuste osakonnajuhataja Mait Heidelbergi sõnul on internet üha enam muutumas äritegevuse keskkonnaks ning nendel firmadel, kes ei
2 Arvuti 1 5990 5990 3 Printer 1 1650 1650 4 Kohviautomaat 1 2450 2450 5 Pesumasin 1 4990 4990 6 Kuivati 1 7431 7431 7 Juuste pesemis tool 2 10 710 21420 8 Televiisor 1 4590 4590 9 Diivan 2 3850 7700 10 Diivani laud 1 2990 2990 11 Riiul 1 2299 2299 12 Kontori tool 1 1599 1599 13 Televiisori alus 1 1349 1349 14 Klinedi tool 2 4800 9600
Puhkamise kõrvale on pakkuda ka lisateenuseid. On võimalus laenutada jalgrattaid, talvel suuski, uiske ning kelke. Kliendil on võimalik soetada endale lisatasu eest hommiku-, lõuna- või õhtusöök. Valikus on erineva suurusega tube 1, 2, 3 ja 4 voodiga toad. Võimalus on lisavoodi võtmises, kuid see on lisatasu eest. Kui inimene otsustab minu ettevõtte kasuks, siis tal on puhkemajas olemas kõik eluks võimalik voodi, voodipesu (tekk, padi, lina), pesemistarbed, Internet, televiisor (digitelevisiooniga), köögitarbed (nõud, mikrolaineahi, pliit, veekeetja, külmik). Samuti on võimalus pesta pesu pesumasinaga. Nelja toa kohta on majas 1 kööki. Majas on 2 vannituba. Kuna kunagi ei või teada, kas kellegil külastajatest on mingi looma vastu allergia, siis puhkemajja loomi ei lubata. Maja ees parkimisvõimalus. Suvel võimalus veeta aega välisterrassil. Grillimisvahendid olemas. Võimalus kasutada sauna lisatasu eest. Hinnakiri välja toodud tabelis 5.
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse j
kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul). Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor, tegevjuht, raamatupidaja, müügijuht, laomees, autojuht, koristaja, valvur. Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud. Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia-kivi AS, Optimera Estonia AS jm. Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses. Ettevõtte püüab arendada koostööd partneritega, sortimendi
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtlus õppetool Mirell Põllumäe HOSTEL MULK Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Viljandi 2013 Sisukord Hostel Mulk 1. ÜLDOSA 1.1 Äriplaani kirjeldus Hostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõtte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored. Hostel paikneb on Abja-Paluojal, Sarja teel, Veskimäe külas. Majas on kolm kahe, kaks kolme ja kaks nelja voodikohaga tuba. Seega on majas kokku 20 voodikohta. Majas on kolm WC ja kaks pesemisruumi, mis on kasutamiseks kõigile külalistele. Terve hosteli peale on vabaks kasutuseks köök. Köögis on külalistele kasutamiseks elektripliit, mikrolainahi, veek
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
67p tootlus: Tootlus=(lõpphind/alghind)-1 x 100% lõpphind = 214 000 (dividendid+müük+vaba raha) alghind = 130 000 (sissemaksed kokku) 67 päeva tootlus: 0,646153846 ehk 64,62% aastane tootlus = 3,471871412 ehk 347,19% 1 000tk skontole juurde 30 000 krooni ning ostate 4 000 Eesti Televiisori (ET) kogu sularaha välja. HP hind oli sellel päeval 39 kr ning ET hind 22 kr 24 kr Eesti Televiisor hind*a/arv hind aktsiate arv hind*a/arv 40 000 42 000 20 4 000 80 000 39 000 22 4 000 88 000 24 000 43 4 000 172 000 0 0 0 0 5. Ülesanne Tuginege loengus (2. Loeng) toodud näitele Sharpe suhte kohta pensionifondide hindamisel ning
Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige uudiseid nagu "Aktuaalne kaamera." Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba. Enam ei olnud venemeelset propagandat.
TEGEMIST TÖÖLEPINGUGA. RENDITÖÖSUHE 8. T. sõlmis MTÜ-ga mänedžerilepingu, mille järgi asus ta MTÜ-sse tööle orkestri vastutava mänedžerina. Lepingu järgi töötas T. täistööajaga ning tema töötasu koos lisatasuga oli 1 700 eurot kuus. Leping oli sõlmitud 2 aastaks. Vastavalt mänedžerilepingule toimusid kõik T. tegevused MTÜ direktori järelevaatuse all ning selle strateegiast ja prioriteetidest lähtuvalt. Igapäevaselt suhtlesid mänedžer ja direktor e- kirjade ja telefoni vahendusel. T. võttis omale abiks assistendi M.-i, kelle tööandjaks oli MTÜ. MTÜ tasus T. kontorikulud ja tehnilise varustuse (arvuti- ja telefonikulu) eest. Lepingus ei olnud märgitud T. puhkuse kestust. Peale 4 kuud kestnud töötamist MTÜ T.-le enam töötasu ei maksnud. T. pöörduse kohtusse nõudega lugeda sõlmitud leping töölepinguks ning mõista MTÜ-lt välja saamata töötasu ja viivised. MTÜ T
uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aegajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta? Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19 ning 21tollised kuvarid, on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PCd mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning kl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
