§ 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestegs lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise
tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. · Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. · Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib. · Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. · Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. · Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. · Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene ealeski ei sureks, kuna inimese loomus on kord selline, et kui on liiga palju head korraga, võivad inimesed minna upsakaks ja ülbeks, unustades täiesti kaasinimesed, kes nende ümber elavad. Kuigi ma olen jumal, siiski ei suruks ma oma oskust kellelegi peale, see oleks võimalus leida ja saada parem elu, mida iga inimene väärib. Kui vaadata veel ajaloolisi fakte, mis mind iseloomustavad, siis peetakse mind ka muusade ja kunstnikute kaitsjaks. Ma otsiksin üles kõik talendid maal ja võimaldaksin neile seda, mida nad väärt on. On nii palju inimesi, kes oskavad laulda, musitseerida, joonistada või teha muud kunsti,
protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel
millest tekib justkui nagatiivne ahel, mis ei meeldi kellegile. Selle vältimiseks tuleb alustada endast. Kõigepealt tuleks saada korda õppimine ning teha alati ära vajalikud kodutööd, siis on õpetajad hea tujuga ja negatiivne ahel ei saagi algust. Koolis korraldatavad üritused on enamasti mõeldud tervele koolirahvale. Tihti juhtab aga nii, et need ei köida ühel või teisel põhjusel mitmeid õpilasi ning me ei pruugi teada saada, millised meie kaasinimesed tegelikult on. Palju ei ole tundides samasugused nagu nad on vabal ajal ja nii jäävad teiste head ja huvitavad küljed nägemata. Samal ajal, kui ühed, kes on mitmetse erinevates tegevustes osalised, saavad nad teisi paremini tundma ja kui nad sobivad oma vahel, siis nad suhtlevad ka edaspidi. Ülejäänud, kes aga ei tegele millegagi, kasvavad teistest mööda ning nad tunnevad ennast kõrvalejäätuna.
sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaalsete õiguste piiramisest. III osas räägib laste kohustustest ( Kohustused vanemate ja perekonna ees, ühiskonna ees, laps ja kaasinimesed, laps ja töö, lapse koolikohustus, lapse kohustus hoida oma tervist, alaealise liikumisvabaduse piirang). IV osa on laps ja perekond (Lastega perekondade toetamine, lapse tundmaõppimine, üksikvanemaga perekond, lapse eraldamine perekonnast, suhtlemine lahus elavate vanematega, õigus saada teavet puuduva vanema kohta, suhtlemine eri riikides elava vanemaga). V osa räägib lapse kohtlemisest ja karistamisest (Lapse kohtlemise üldpõhimõtted,
parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti majandus kasvanud üle 60 protsendi, aga kaasinimesed on vahepeal muutunud poole õnnelikumaks? Eesti inimeste ja ühiskonna heaolu sõltub paljust muust peale majanduskasvu. Kõik unistavad sellisest Eestist, kus inimesed teevad tööd, mis neile rahuldust pakub ja mis teeb neid õnnelikuks. Igaühel meist on ju olnud oma unistused, mille täitumist oleme soovinud kes tahaks töötada kokana, kes on hingelt õpetaja, kes läheks ärimeheks. Kõik inimesed tahavad teenida head palka. Aga kui selle juures tuleb pidevalt ületunde teha ja
bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Reflekteerimine- Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel
Tähtsaks peetakse välimust ning oskust ennast müüa, kui iseloomu, mis sel inimesel tegelikult on. Tihti ei taheta uskuda, et suurepärase välimusega inimene, oleks võimeline tegema midagi kohutavat. Olgu selleks, siis mõrv, varastamine, petmine või valetamine. Raamatus me nägime, et Dorian oli väga mõjutatav tegelane, kuid ka tänapäeva noored on samasugused. Isegi samasugused mõjutajad on jäänud – kaasinimesed (klassiõed ja –vennad, vanemad, sõbrad) ning kunst. Tänapäeval on muidugi suurem osakaal meediakunstil, kuid kunst on kunst. „Moes“ on ka tänapäeval koguda külma ilu. Nende all mõeldaks eelkõige esemeid, mida vajaduse korral saab publikule esitada ja siis jälle ära panna. Erilist tähendust või mõtet neil tavaliselt ei ole. Maha laidetakse igasuguseid suhteid (soe ilu), olgu need perekonna-, sõprus- või armastussuhted
mida mingil määral oleks võimalik muuta. Samasugune intsident leiab aset vanemate tervisega. Täiesti mõeldamatu on see, et ma ei muretseks. Perekond on see, mis paneb meid tegelikult muretsema. Tahame me seda või ei! Ei oma tähtsust asjaolu, kas muret saab muuta või mitte. Kindel on see, et tervis on inimese kõige kallim vara ning selle eest lihtsalt tuleb hoolt kanda ja muretseda. Niisiis tehakse muretsemisega endale probleem sellest, mis seda tegelikult ei ole. Kaasinimesed põhjustavad probleeme seega teise inimese probleem osutub enda probleemiks. Kui teise inimese probleem on omakorda kellegi kolmanda probleem, siis kujuneb kellegi õlule mitmekordne murekoorem. Küllap tõrgub siinkohal mõistus mõtlemast. Tekkiski veel üks probleem. Pole siis ime, et inimeste mõistus sõlme läheb! Oskame lihtsa kiiresti keeruliseks mõelda, aga vastupidine variant pole võimalik, kuna siis on kergem hakata pabistama. Muretsemine aega
Seega, kui tundmuste teatud optimaalne tase on ületatud, hakkab tegevuse funktsionaalne tase langema või/ja muutub ebaadekvaatse(ma)ks. Inimese emotsionaalse elu iseloomulikuks jooneks on kaasaelamine, kaastunne. Inimesed on üksteisega tihedas emotsionaalses seoses. Normaalseks eluks vajab inimene teisi inimesi, nende seltskonda. Me ei ole üksi olles võimelised tüeliseks rõõmuks, lõbusad olema ja naerma. Ka kurbust ja masendust aitavad kaasinimesed kergemini üle elada. Sattudes keskkonda, kus valitseb sundimatu , sõbralik või vastupidi, pingeline, ärev atfosfäär, ,,nakatub" inimene kergesti ja langeb paratamatult selles mikrokeskkonnas valitseva meeleolu alla. Kaastunne teise inimese rõõmudele ja muredele on isiksuse joon, mille pannakse alus varajases nooruses lapse ja vanemate emotsionaalses suhtlemises. Kaastunne on tervikliku ja tasakaalustatud isiksuse tunnuseks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 217)
Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale: Madal, adekvaatne ja kõrge enesehinnang Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused. Materiaalne mina. Kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud isikule(minu keha, minu varandus) Sotsiaalne mina- see, mida kaasinimesed minust arvavad Vaimne mina- inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum Populaarne mina- millisena ma teistele end näitan Intiimne mina- mida ma tegelikult endast arvan Roll- sotsiaalse positsiooniga seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele Ema roll, lapse, abikaasa, sõbra, kolleegi, alluva, juhi roll Kui rollid nõuavad üksteist välistavat käitumist, siis tekib rollikonflikt
lemmikloom endale võtta, siis kaasnevad temaga ka suured kulutused ja tegemised ning, et inimene on ise sellise koormuse endale võtnud, mitte loom ise tekitanud. Tänu sellisele suhtumisele ongi meil väga palju kodutuid loomi, kes oma olemuselt näevad juba õnnetud välja ning on väga arglikud, sest inimene on teda reetnud ja ta ei usalda enam teisi. Asutused saaksid toetada nii oma sponrolsusega kui ka samuti teha korjandusi erinevate esemete jaoks. Kaasinimesed saaksid pakkuda lihtsalt oma vanu tekke, patju jne mida nad ise enam ei kasuta, kuid loomad saaksid kasutada. Kindlasti ei ole viisakas tuua reaalselt n ö „kaltse“ , mis on „räbalad“. Esemed võiksid ikkagi olla korralikud. Me ei nõua uusi, kuid puhtad ja korralikud võiksid siiski olla. ÜLESANNE 3 1. Teha reklaami (plakatid, internet) ning panna igale poole ülesse kuhu on vähegi võimalik 2. Teha teavitustöid erinvates organisatsioonides 3
lemmikloom endale võtta, siis kaasnevad temaga ka suured kulutused ja tegemised ning, et inimene on ise sellise koormuse endale võtnud, mitte loom ise tekitanud. Tänu sellisele suhtumisele ongi meil väga palju kodutuid loomi, kes oma olemuselt näevad juba õnnetud välja ning on väga arglikud, sest inimene on teda reetnud ja ta ei usalda enam teisi. Asutused saaksid toetada nii oma sponrolsusega kui ka samuti teha korjandusi erinevate esemete jaoks. Kaasinimesed saaksid pakkuda lihtsalt oma vanu tekke, patju jne mida nad ise enam ei kasuta, kuid loomad saaksid kasutada. Kindlasti ei ole viisakas tuua reaalselt n ö ,,kaltse" , mis on ,,räbalad". Esemed võiksid ikkagi olla korralikud. Me ei nõua uusi, kuid puhtad ja korralikud võiksid siiski olla. ÜLESANNE 3 1. Teha reklaami (plakatid, internet) ning panna igale poole ülesse kuhu on vähegi võimalik 2. Teha teavitustöid erinvates organisatsioonides 3
kultuurilises (kas kultuur ei baseeru just emotsioonidel) taustsüsteemis asuvate teadvustega kokku leppida, et nähtus, mil silma satub tavalisest enam ümmargusest taevakehast lähtuvaid footoneid, on hommiku saabumine. Ent mis juhtuks, kui meie kesknärvisüsteem saadaks mingi organismis üldjuhul mitteleiduva aine (LSD) mõjul meie teadvusse teate, et taevas on hoopis kandiline must auk keset footoneid lähetavat ühtlast substantsi, et munapudru teeb meid purju, et tähtis on kaasinimesed tappa? See, et meie organism, eelkõige närvisüsteem koosneb just neist ainetest, mis seal antud hetkel pulbitsevad, on minu arvates ju üsna juhuslik, sõltub Maa moodustanud prahis leidunud ainete vahekorrast. Kas ülalmainitu (purju tegev munapudru) võiks teistsuguse koostisega organismi puhul saaks uueks tõeks? Tõeks kelle jaoks? Kas objektiivse tõe kohta saab üldse küsida 'tõde kelle jaoks..'? Kui meie oleksime ainsad, kes eksisteerivad, julgeksin mina emba-kumba
arvestamisel tavaliselt sõltub sanktsiooni määr ja suurus. Üldjuhul politsei võtab aluseks karistuse määramisel sanktsiooni keskmise määra, millest üles- ja allapoole määramisel arvestatakse teo eesmärki ja ohu suurust. Lisaks trahvide määramisel arvestab politsei ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Teise asjaoluna mängib politsei otsuste langetamise juures tähtsat rolli sotsiaalpsühholoogia. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist. Kanada Waterloo Ülikooli uurijad Martin V. Day ja Michael Ross on kirjutanud teadusliku artikli ,,The Value of Remorse: How Drivers´ Responses to Police Prdect Fines for Speeding.", mille raames viidi läbi Ameerika Ühendriikides ja Kanadas läbi põhjalik teaduslik uuring ,,Kuidas kiiruseületajate vastused mõjutasid politsei karistuspraktikat". Kiiruseületajate vastuste kategooriad jagunesid vabandusteks,
mis võib olla teist inimest kahjustav (Milgram'i katsed elektrishoki andmisega, 1963) või et samasuguse tulemusega võib olla konkreetsele rollile omaste käitumiste omaksvõtmine (Haney, Banks ja Zimbardo vangla katsed, 1973). Lisaks on sotsiaalpsühholoogias uuritud, kuidas grupp mõjutab indiviidi hoiakuid ja käitumisi. SOTSIAALNE MINA see, mida kaasinimesed minust arvavad. Minakonseptsiooni järgi on kirjeldus selline: Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne. Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal
milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor?
suhteliselt harva inimesi, kelle IQ on kõrge, EQ aga madal või vastupidi. Tegelikult korreleerub IQ nõrgalt mõnede EQ aspektidega, kuid siiski nii lõdvalt, et selgesti on tegemist kahe suuresti iseseisva struktuuriga. ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 62) Emotsioonide teke: Kokkuvõte: Inimesed kohtuvad iga päev niivõrd paljude erinevate ja paljude emotsioonidega, oskamata neist suurt osa tõlgendada. Võib-olla kui kaasinimesed saaksid aru mõne teise hinges valitsevast kriisis osataks teda ehk aidata. Eesti on enesetappude numbri poolest maailmas esirinnas ja paljude enesetappude põhjustajaks on depressioon, mida omakorda põhjustab nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone. Emotsioonid ja nende väljanäitamine võib tuua probleeme ja avalikku alandamist, kuid emotsioonides on ka palju head. Tänu neile suudame me tunda rõõmu, olla üllatunud või armunud.
Järgnevad kriteeriumid võimaldavad hinnanguid anda konkreetsemalt: o inimeste valmisolek teiste pärast kannatada või kahju saada ohvrimeelsus, o suutlikkus rõõmu tunda teise inimese või ühiskonna heaolu tõusust, o suutlikkus märgata, hinnata ja meenutada talle tehtud heategusid ning toodud ohvreid, o suutlikkus andestada tehtud kurja. Sotsiaalse tundlikkuse abil - kuigi sotsiaalne tuimus ei ole otseselt taunitav, näitavad uuringud, et selliseid inimesi püütakse vältida. Kaasinimesed ei tunne tema sümpaatiat/armastust endi vastu, mis ongi häirivaks asjaoluks. Laste puhul on sotsiaalset tundlikkust täheldatud järgnevas käitumises ja suhtumises: o sallivus teistsuguste laste vastu (riietus, rahvus, kehalised puuded jne), o kurva või pettunud lapse lohutamine, o millestki loobumine teise heaks, ka täiskasvanu abist, o rõõmu tundmine kinkimisest, üllatuse valmistamisest, o teise lapse saavutuse sõnaline tunnustamine, o üksi seisva lapse kutsumine ühistegevusse,
poolt antava emotsiooni kirjeldusega. Afektile on iseloomulik võimukus. Afekt on palju jõulisem emotsionaalne seisund kui emotsioon või meeleolu. Paljud psühhiaatrid ja mõned psühholoogid vaatlevad affekti kui pataloogilist nähtust. * Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. * Meeleolu isiksuse emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Meeleolu kujundajad võivad olla kaasinimesed, ilmastik, kunstiteosed. * Frustratsioon (lad k frustratio asjatu lootus, ebaedu) - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. * Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohaneda organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii
majandusväljal ja sellest tulenev erinev osa ühiskonna tulude jaotuses; b) sotsiaalselt (rahvuslikult, sooliselt, perekondlikult) tingitud erinev juurdepääs varalistele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele ressurssidele; c) isikuti erinev kohanemisvõime ja osalussuutlikkus muutuvas majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses keskkonnas, mis v.o. seotud tervise, vanuse, hariduse või psühholoogiliste erisustega Usaldus kaasinimeste vastu Eestis · Kaasinimesed on täiesti või üldiselt usaldusväärsed (37%) · Kaasinimestega peaks pigem ettevaatlik olema (50%) · Kaasinimestega tasuks olla väga ettevaatlik (8%) · Avatumad ja usaldavamad on kõrgharidusega vastajad Kas me oleme õnnelikud? (1) Uuring: Happy Planet Index, 2006 · Võrreldakse inimeste eluga rahulolu ja keskmist eeldatavat eluiga sellega, kui palju ressursse nad oma elutegevuseks kasutavad · Eesti tagantpoolt 5-kohal (178 riigi seas 173-s), ühe
ärajätmise ees. 4. Ippokondriline iseloomustab liigne tähelepanu enese haigusele, haigusastme ülehindamine, rohked kaebused, üldine organismisisene rahutu seisund. On reeglina madala intellektuaalsusega, puuduvad huvid ja elumotivatsioon on madal. 5. Hüsteeriline iseloomustab haiguse eripärasuse ja selle ravimatuse ülerõhutamine, haigust püütakse seada üldise tähelepanu alla, solvutakse kiiresti kui kaasinimesed ei saa neist aru. Hüsteeriline tüüp on erakordse võimega esile kutsuma hüsteerilist verejooksu, hüsteerilist arütmiat ja hüsteerilist pimesoolepõletikku. 6. Eufooriline iseloomustab vähene tähelepanu enda haigusele, haiguse raskusastme eitamine, ravimenetluste ignoreerimine, ükskõiksus kaashaigete suhtes, kahetsus enne surma, surmaeelne meeltesegadus. ADAPTOGEENID: Mis kuuluvad nende hulka: adaptogeenid on rühm loodusliku päritoluga aineid, mis
Selle pärast on olemas lihtsad ettepanekud kuidas näha välja nii ,et sa väljendaks ennast keha keelega nii nagu vastav vestlusele on. 10 3. POSITIIVNE IMAGO 3.1. Mis on imago ja kuidas see tekib Igal inimesel on imago, olgu see siis positiivne või negatiivne. Imago on põhjus, miks esmamulje ja kehakeel on üksteisega väga tihedalt seotud. Nad mängivad väga suurt rolli imago tekkimisel. Imago on inimesest kujunenud pilt, mille kaasinimesed loovad selle põhjal, mida teised enda kohta ütlevad, mida nendega suheldes on kogetud ja mida neist kõnelevad kolmandad allikad. Tänapäeval on kolmandaks allikaks sageli ajakirjandus (Stiil 2001). Imago on kujutluspilt inimese teadvuses ehk subjektiivne tõde, mida inimene peab tõeks mingi objekti suhtes. Imago loojad ei ole mitte spin doktorid, vaid imago loovad inimesed ise oma kujutluses. (Aunepast 2009) Imago tekke protsess on interaktiivne. Oluline on ka imago objekti (persooni,
parem kui madal enesehinnang. Inimese kujutlused iseendast moodustavad mina-pildid. Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused.(sõbrad, tuttavad, kellest hoolime,kelle arvamus on tähti) Empiiriline mina!(W.James) Materiaalne mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud indiviidile(minu keha, varandus, auto jms) -kuidas hindad asju, mis on Sotsiaalne mina - see, mida kaasinimesed minust arvavad Inimesel on palju sotsiaalseid Minasid ,mis elukogemuse põhjal sulavad ühte so Abstraktne mina(,,teine mina") Vaimne mina inimeste psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuste omaduste terviklik kogum. Populaarne mina millisena ma end teistele näitan Intiimne mina mida ma teelikult endast arvan Oleviku mina milleks ma pean ennast antud momendil. Dünaamiline mina milliseks ma enda arvates kaldun saama
kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitumist. Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. 2 Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
täitma Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ning suhtuma lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. Selle paragrahviga on seadusandja ette näinud pigem tõsiasja, et lapsele tuleb selgitada seaduste vajalikkust ja asjaolu, et seadused on riigikorra tagamiseks ja muutuvate ühiskonnasuhete reguleerimiseks. Laps peab andma endast kõik oleneva, et säiliks terve ja täisväärtuslik ühiskond. Lisaks peab laps väärtustama elukeskkonda ja kultuuripilti, kuhu ta on sündinud. 2.1.3 Laps ja kaasinimesed Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel: · abistama nõrgemaid; · käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt; · oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega . Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma ja suhtuma. Lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last. Kuid kas me näeme ja kogeme lugupidavat käitumist ja suhtumist poodides, ühistranspordis, tänaval jalutades?
Er see oleks võimalik, peab inimene lahti ütlema oma patusest loomusest ja neid ületama. Kogu loomulik inimene surelik ja patune, kui ta pole uuestisünni läbi kristuses uuendatud. Inimene tajub puhastust, on kui uus inimene. "Kui keegi on kristuses, on ta uueks loodud" krislik identiteet olen lepitatud jumalaga Inimene ja inimene Armasta oma ligimest nagu iseennast. Rõhk ligimesele. Mitte ainult võrdsed, tõstan endast ettepoole. Kõik inimesed = ligimesed, kaasinimesed, alati on olnud ravusülene joon. Rahvus pole oluline. Viimane läkitus: minge kõikide rahvaste juurde. Puudub ka klassiidee, hierarhia. Päritolu ei näita kohtlemist. Rikkad aitavad vaeseid, nad pole koormaks. Kuulutustöö oligi algselt madalamatele gruppidele. Pmts nagu vaimne revoulustioon altpoolt Inimene ja maailm Stoi ja epi ei tulnud selle peale, et elu EM otsida mujalt kui siinpool, netnde mõttetöö peamine EM kuidas end hästi sisse seada. K läheb uuspla kaugemale. Kuna inimese
,,See võib tõesti nii olla. Kui kuskil teoorias on nii mainitud, siis järelikult on sellel mingi iva, kuskil on seda märgatud. Ma arvan küll, et see on tõsi, vasakukäelisena justkui hakkad kella võibolla teistpidi vaatama." Sundida last oma eelsoodumuste vastaselt paremakäelisele tegutsemisele, tähendab tugevat ohustamist. Vasaku käega kirjutavat ja töötavat last tuleb julgustada selles, et tal on õigus kasutada oma osavamat kätt. Õpetajad ja kaasõpilased ning teised kaasinimesed peaksid kaasa aitama, et vasakukäelisel oleksid eeltingimused vabaks arenguks. Asjatundlikul juhendamisel ja soodsas keskkonnas võib vasakukäeline leida sobiva kirjutamise asendi. See aitab tal vältida kramplikkust ja ebaõnnestumist. (Meyer, 1998, lk 40) Iga algkooli ja keskkooli õpetaja peaks endale selgeks tegema paremakäelisusele ümberõpetamisega kaasnevaid tagajärgi ja vasaku käega kirjutamisega seotud metoodikat. (Meyer, 1998, lk lk 47) 1
o Madal enesehinnang o Adekvaatne enesehinnang o Kõrge enesehinnang · Mina-pildid kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsiooni osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused. · W. James Empiiriline mina: o Materiaaline mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud minale (auto, keha, varandus) o Sotsiaalne mina see, mida kaasinimesed minust arvavad o Abstraktne mina elukogemuse poolt põhjustatud erinevate minade sulamine o Vaimne mina inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum. · Cooly ,,Sotsiaalse mina" käsitlus: o Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus. o Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad
Laste kohustused Lastekaitse seaduses: § 19. Lapse kohustused ühiskonna ees Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga. Laps peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus
hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed. Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline
hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed. Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma,
Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus.
Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
annaabi.ee 
