Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaamel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaamel, kaamelid, kaamelit, entsüklopeedia, üksküürkaamel, dromedar, baktrian, kaksküürkaamel, illustreeritud, elehed, camelus, emasloom, köide, aasia, kaamelil, koduloom, metsikud, loomaaias, kloonimine, gobi, kael, karv, pikki, pikkune, alpaka, guanako, avita, burnie, lennukid, aprillil, loomaaed, araabia, ohtuleht, aspx, elu24, kodustatiTema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga
huvi antud looma vastu . Referaadi eesmärgiks on saada uut infot antud looma kohta ja kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis. 3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema
Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib
Kaamelid Referaat 7. klass Otepää 2008 Sisukord 1. KAAMELID.....................................................................................................................................2 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST ....................................................................................3 3. KAAMELI KÜÜR ............................................................................................................................3 4. DROMEDAR ..................................................................................................................................3 5. BAKTRIAN......................................................................................................................................3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE ........................................................................................4 7. TOIT..........................................................................................
Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad. TOITUMINE Üksküürkaamel on mäletseja, kes rahuldub väga kasina toiduga
lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on
põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas
Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kuumuse talumiseks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus. Paljud neist liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Eluviisilt on enamik uru- või ööloomad. Osad teevad kuumuse kaitseks koguni ka suveuinakut. Samuti on kõrbes palju roomajaid, kellest kõige ohtlikumateks on kobra, gürsa ja eefa. Tuntuim kõrbeloom on Euraasias ja Põhja- Aafrikas elav kaamel. Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km
jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
Päeval peavad ju kõik kõrbeloomad kusagil varju leidma ja selleks sobivaid kohti on kõrbes vähe. Teine veidi ohtlikum loom on tarantel. See ämblik on kõrbes küllalt sage. Öösel on laternavalgel näha, kuidas tema rohekad silmad hiilgavad. Nagu teistelgi ämblikel on tal silmi neli paari. Nii jätkub neid mitmeks otstarbeks, kaks vaatavad kaugele, neli väikest enda ette maha ja veel üks paar ülespoole. Namibi kõrbes elavad sellised loomad: Kaamel Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nendega veetakse kaupu pikkade vahemaade taha. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Päevas suudab kaamel läbida 100 km. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett kokku. Toiduga on ta väga tagasihoidlik. Oma energianormi saab ta
põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas
Lehed paiknevad rosettidena, punased, kollased või valkjad õied kobarates. Pildil on hästi näha, et lehe ja tüve juurde jääb lohuke, kuhu koguneb kastevesi või vähene vihm, mis kõrbes ette võib tulla. Ka aaloe on sukulent, varudes lehtedesse vett. Mitme aaloeliigi mahl sisaldab vaike ja rasvu, millest valmistatakse ravimeid. Ka kodudes kasvava aaloe mahl on raviva toimega, seda kasutatakse põletuste leevendamiseks. Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian.
Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. 4 Loomad Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas.
päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Varaan
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb...........................................................
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis, mille sees liikide näited), m
Ta sünnitab 2-3 poega. Ta sööb kõiki imetajaid, millest tal jõud üle käib. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.5 Serval Kaslane, kes elutseb Aafrikas. Ta elutseb savannialadel Saharast lõunas. Tal on pikad kõrvad, kõrged jalad ja punakaspruun mustatäpiline nahk. Ta on 100-120 cm pikk ja kaalub 7-19 kg. Serval saab hüpata kuni 3 meetri kõrgusele. Ta sööb linde, närilisi, jäneseid ja väikesi antiloope. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1995, lk 453) 4 Suured kassid 4.1 Lõvi Lõvi on kollast värvi. Ta on eriti levinud Aafrika savannides. Isalõvil on tuntud suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Mitte ühelgil kaslasel ei ole isaloom emaloomast nii erinev. Nad on tiigrist umbes pool meetrit lühemad. Lõvid elavad kuni 20-liikmelistest perekondades. Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?..........................................................................................................................................4 LÕVI...................................................................................................................................................................6 SÜSTEMAATILINE KUULUVUS .............................
Kõige järvederohkemaks paigaks on Latgale kõrgustik. (7 lk 216) Tööstuses domineerib masinaehitus. Tähtsal kohal on ka puidutööstus, tekstiili- ja toidutööstus. Põllumajandus on orienteeritud peamiselt loomakasvatusele. Põllud on koondatud kõrgustikevahelistele tasandikele. (7 lk 217) 29 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 1 (ENE 1) Tln.: Valgus, 1985.-704 lk. (27) · Eesti Entsüklopeedia nr 8 (EE 8) Tln.: Raamatutrükikoda 1995. Eesti entsüklopeediakirjastus- 704 lk (6) · Geograafia Maa ja ilm 9. klassile. A. Kont T. Rummo. Tln.: Raamatutrükikoda 1999. Avita- 242 lk (7) · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 4 (ENE 4) Tln.: Valgus, 1989.-704 lk. (23) · Eesti Entsüklopeedia nr 5 (EE 5) Tln.: Valgus, 1990.-704 lk. (34) · Geograafia Maa ja ilm 8. klassile. T. Rummo.
Aju tänkudest suunduvad mitmed närviväädid ettepoole, reguleerides neelu, suu, hammaste ja teiste seedeelundkonna osade tööd. Peakapslile kinnituvad paljudel liikidel kas harjaste või näsakeste sarnased kompimiselundid. Peakapsli külgedel või nende taga paiknevad ümarusside küljeelundid, mis on haistmiselundeiks. Mõnedel vabalt elavatel (mitte parasiitidel) ümarussidel on arenenud ka silmad, millega eristatakse valgust pimedusest. (Looduse entsüklopeedia lk 144-145) Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks
poegimisseltsingutesse ehk lesingutesse paikades, kuhu kiskjad ei pääse. Kuivamaa lesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks jälle valmis. Paljude liikide puhul võitlevad isased, et lesilas oma territooriumi hõivata; seal paaritab isane temale jäänud emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. [3] 3 Burnie David jt. Looduse entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 1999. lk 261 Kaitse 10 Nii hall- kui ka viigerhüljes on Eestis endiselt looduskaitse all. Kuna hüljeste küttimine on keelatud ja pidevalt toimub nende elukeskkonna jälgimine koos loendustega, siis võib loota, et hülged jäävad Läänemere asukateks veel pikaks ajaks. Toitumine Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvast, tagajäsemetel neli ja nad o
Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad
Kasutatakse puhtalt või segatult. Kaskoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus. Rahvusvaheline Villaorganisatsioon võttis nimetuse kasutusele 1988.a. Pikkuse ja läike poolest sarnane mohääriga, siidisuse ja pehmuse poolest aga kasmiiriga. Värvuselt valge või hallikas. Kaamellaste sugukonna loomade vill Kaamelivill(WK)- Saadakse kaksküürkaamlitelt, neid peetakse Loode- Hiinas ja Mongoolias. Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid. Alpakavill(WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Nende ja järgnevate tööde tulemusel hakati mõistma inimkonna suuremat vanust, piiblidaatumit enam ei aktsepteeritud vaid hakati pidama võimalikuks inimkonna esiajaloo olemasolu. Boucher de Perthes avaldas mitmeköitelise teose "Keldi ja uputuseelsed muistised" (18471864). Selles pani ta aluse paleoliitikumi uurimisele. Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi
Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 3. Magnolia - perekond Magnoolia Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes (Hortes). Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine. Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad .......................................................
annaabi.ee 
