Jordaania info (0)

Tööstuse areng
Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud . Riigi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 miljardit tonni. See on kümneid kordi suurem kui Eesti põlevkiviressurss. Eesti Energia arendab kontsessioonilepingu alusel osa Attarat Um Ghudrani nime kandvast maardlast, mis on seni teadaolevatest Jordaania põlevkivimaardlatest suurim. Uuringuplokk sisaldab hinnanguliselt 3,5 miljardit tonni põlevkivi , millest 0,9 mld tonni on kinnitatud kõrge usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. Eesti Energia tütarettevõte Attarat Power Company (APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama.
Eksport
Jordaania suurimad ekspordiartiklid on

• rõivad
  
• väetis
  
• kaaliumkarbonaat
  
• köögiviljad
  
• ravimid .
  

Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 17,13%, Iraak 17%, India 13,59%, Saudi Araabia 10,56%, Süüria 4,18% ja Araabia Ühendemiraadid 4,09% (2009)
Import
Jordaania suurimad impordiartiklid on

• toornafta
  
• masinad
  
• transpordivarustus
  
• raud
  
• teravili.
  

Jordaania tähtsaimad impordipartnerid on Saudi Araabia 17,3%, Hiina 10,95%, Ameerika Ühendriigid 6,94%, Saksamaa 6,29% ja Egiptus 6,1% (2009).
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jordaania#Majandus
https://www.enefit.com/et/jordan
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-energia-jordaania-projekti-juht-nullist-uue-toostuse-ulesehitamine-votab-aega.d?id=67486140 –eesti jordaanias
http://www.traveldreams.ee/reisilaen/item/622-jordaania-/-jordan
http://www.articlesphere.com/et/Article/The-Top-5-Places-To-See-On-Holiday-In-Jordan/88830
http://www.reisiguru.ee/riik/Jordaania
Töötle teks läbi: http://uk.visitjordan.com/
http://www.guwentravel.com/travel/et/jordan/all_about_jordan/country_map_of_jordan.html
http://lrs.ed.uiuc.edu/students/ialghazo/edpsych490i/jordan/Food_jord.html
http://www.germalo.ee/reisiinfo/jordaania/
http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=jordaania
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:RealBigFish/Jordaania_rahvastik
Transpordi iseloomustus
Lennukipiletid Tallinnast Ammani ja tagasi on hetkel hinnavahedes 770-820 eurot. (2012 aasta)
Jordaania on riik Lähis-Idas, mida ümbritseb kagust Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael.
Enamasti seostub Jordaania esmalt Petra , iidse ja müstilise "kadunud linnaga", samas on sellel võluval Lähis-Ida riigil nii mitmeidki üllatusi varuks . Hävinud Rooma linnad, ristirüütlite lossid, kõrbe kindlused ja võimsad ajaloolised mälestuspaigad- kõik see kinnitab Jordaania suurejoonelist ajalugu. Maailmakuulsatest ning külastamist-väärt paikadest tuleks paljude muude hulgast ära näha oja, kus Jeesus ristiti ning mäge, kustkohast Mooses esimest korda Püha Maad silmas.  Piibli ajalugu on Jordaanias tõeline ning seda kinnitab kogu loodus oma lihtsuse, jõulisuse ja siirusega. Selle kõige kõrval tasub sattuda ka Wadi Rumi punasesse kõrbesse, Aqaba sügav-sinistesse korall-vetesse, palmide alla ning Surnumere lõõgastavasse ja ravivasse vaikusesse. Neil, kes oskavad hinnata mugavust , kiirust ja kaasaegsust, soovitame külastada pealinna Ammānit, mis on riigi teistest territooriumistest justkui mitme valgusaasta võrra ees. Kohalikud üllatavad Teid lahkuse, sõbralikkuse ja elutarkuse poolest. Jordaania on pärl kesk kõrbe!
Rahvaarv
5 795 000
Pealinn
‘Ammān
Keeled
araabia, inglise
Rahaühik
Jordaania dinaar (JOD)
Kurss
17.5246
Usk
islam (sunniidi), kristlik
Ajavöönd
GMT/UTC +2, suvel +3
Suunakood
+962
Turismi tipphooaeg
märts-mai/september-november
Turismi madalhooaeg
juuli-august/ ramadan
Vaktsineerimine
difteeria , teetanus, leetrid , mumps, punetised, kollatõbi, A ja B hepatiit, marutaud , kõhutüüfus
Transport
Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria piiripunktist Saudi piirini on autoga sõites umbes 5 tunni pikkune . Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid , marsad, taksod ja rendiautod. Hääletamine on küllaltki levinud väiksemates kohtades, kus transport pole nii tihe; küll aga ei ole naistel sobilik üksinda hääletada! Vältige sattumast tee-äärde 13:00-16:00 vahelistel kellaaegadel, mil kuumus on talumatu ning enamik inimesi peab siestat- liiklus on seega äärmiselt hõre. Hääletamisel on oluline kanda kaasas mütsi või kübarat ning palju joogivett. Bussid on usaldusväärsed. Väiksemad bussid peatuvad sihtpunkti eel mitu korda, suuremad (ja kallimad) bussid on kiiremad ja mugavamad aga pilet tuleb ette osta või broneerida. Levinud signaal väljumise-soovist on mündi toksimine vastu aknaklaasi- seda märkate eriti marsades sõites. Jalgrattaga on mõttekas sõita märtsis, mais, septembris või novembris, kuid arvestage ikkagi palavuse ning võimalike ( liikluse ja maastikuga seonduvate) ebamugavustega. (2011)
Jordaania dinaar
1. Amman. Amman on linn kontraste. Elav ajalugu elab kõrvuti tänapäeva metropoli. Amman ehitati algselt seitsmest mäest ja oli jah ühel hetkel küla, küla vaid 2000 inimest. Amman kapitali sai 1920 ja nüüd on elanike arv üle 2000000. Paljude rahvusvaheliste lennuliinide kätte, see on ideaalne koht alustada ja lõpetada mis tahes reis Jordaania.
Söök
Mansaf
Mansaf on traditsiooniline roog Jordaanias. Põhikoostisosad on riis ,liha(peamiselt lamba) ja jogurt .
Kubbeh
Kubbeh (või Kibbe nagu neid nimetatakse ka) on vähe matsakas stiilis soolased maiused. Traditsiooniliselt valmistatud bulgurist, lihast, kartulist (või muu tärklis, nagu squash või kõrvits ) ja vürtsidest.'
Jordaania rahvusköök ja jook
Jordaania köök on suhteliselt sarnane teistele selle piirkonna riikidele. Päeva peamine söök on khobez – suur, lame leib, mida müüakse kõigis pagaripoodides üle terve maa mõnesaja filsi eest. Värskena väga maitsev.
Kohalike hommikusöögiks on tavaliselt praetud muna, labaneh ( hapupiim ), juust, zaatar (vürtside segu), oliiviõli koos saia ja teega . Nädalalõppudel süüakse falafeli (väiksed praetud pallid , kikerherne püreest, mida tavaliselt pakutakse pita leiva sees friikartulite ja salatiga ) ja homost. Jordaania rahvussöök on mansaf. Seda valmistatakse jameedi, päikese käes kuivatatud jogurtiga. See on justkui suur kandik , mis on kaetud pannkoogi laadse leivaga, mille peale on kuhjatud riisi, lambaliha kastmes ja pähkleid. Seda ei sööda igapäevaselt, aga pühade puhul kindlasti. Veel üks populaarne söök on Maklouba – täidetud juurviljad .
Levanti stiilis mezzat pakutakse liibanoni stiilis restoranis üle terve maa, samuti on palju kiirtoidu kette, nagu Mcdonalds , Pizzs Hut ja Burger King . Samuti on palju muid rahvusvahelisi restorane.
http://lrs.ed.uiuc.edu/students/ialghazo/edpsych490i/jordan/Industry.html
Jordaania inimesed
Jordaanlased on väga külalislahked turistide vastu ning aitavad meelsasti, kui neilt abi küsida. Nad respekteerivad külalisi ja nende kultuuri, kui neid – islamit ja Jordaania kuningriiki – respekteerida.
Jordaanlastel on komme seista järjekorras. Vahel üritavad tagumised end mööda libistada, sellepeale ei pahandata, pigem üritatakse ise seda sama taktikat kasutada. Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas.
Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist Süüria kõrb . Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik.
Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna . Esineb maavärinaid.
Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga .
Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas . Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri.
Jordaanlased tegelevad turismindusega. Iidne Petra linn koos liivakivisse raiutud vaaraode hauakambritega on kuulutatud üheks seitsmest maailmaimest. Maavarasid on vähe. Kasutuskõlblikku põllumaad on ainult üks viiendik territooriumist.
Peamised eksportkaubad on rõivad, farmaatsiatooted, potas, fosfaadid , väetised , juurviljad, tööstuskaubad.
Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Iraak, India, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Šveits , Süüria (2006).