Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näidiskontrolltöö - Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi?
  • Kui ka nimetus 4 Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse tugevuse järgi?
  • Millised järgmised väited on õiged millised valed?

Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel
1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta.
2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka
nimetus).--------1)aluselised oksiidid : CaO-kaltsiumoksiid
2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid
3) amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid
4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas

3. Kuidas liigitatakse happeid
a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed : H₂SO₄- väävelhape
b. hapniku sisalduse,-------- hapnikhapped : H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl- vesinikkloriidhape
c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape
Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).
4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui
ka nimetus).--------Vees lahustuvad alused ehk Leelised : LiOH- liitiumhüdroksiid ; Vees praktiliselt lahustumatud: Mg(OH)₂-magneesiumhüdroksiid
5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse:
a. K2SO4 --Sool c. P4— Allotroop / lihtaine e. Ca( HCO3 )2--Vesiniksool g. H2TeO4 -- Hape
b. Mn(OH)4--Alus d. CrO-- Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid
6. Andke nimetused järgmistele ainetele :
a. Sn(OH)4—Tina(IV) hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3—Vasksulfit
b. Ni2(SO4)3— Nikkel (III) sulfaat d. HNO2— Lämmastikushape f. FeS—Raudsulfiid
7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata.
a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee).
b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige.
c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid (Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega( katiooni asemel-Happejääkaniooniga).
d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige.
e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige.
f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega.
g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega.
h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega).
i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega.
j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade.
k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide(Hapete) kui ka sooladega(Alustega)
8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta:
a. tetrafosfordekaoksiid,-- P+O₂=> P₄O₁₀ / 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O
b. kaaliumnitraat , 2K+ 2HNO₃ =>2KNO₃+ H₂ / KOH+ HNO₃=> KNO₃+H₂O
c. magneesiumsulfaat . Mg+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂ / MgO+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂O
9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et
a. Na2O on aluseline oksiid,
b. SO3 on happeline oksiid?
10.Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid.
a. vask + hapnik – 2Cu+O₂=> 2CuO
b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂
c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S
d. tseesiumoksiid + vesi Cs₂O+H₂O=> 2CsOH
e. dilämmastikpentaoksiid + vesi N₂O₅+H₂O=> 2HNO₃
f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid SiO₂+CaO=> CaSiO₃
g. vesinikbromiidhape + alumiinium 6HBr+2Al=> 2AlBr₃+3H₂
h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O
i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O
j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI
k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O
l. liitiumhüdroksiid + raud(III) nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3
m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3
n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni
o. vask(I) hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O
p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O
q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂
11.Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida:
a. baariumnitraat , d. naatriumoksiid,
b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid?
c. liitiumkloriid,
Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid.
Väävelhape ja kaltsiumsulfiid--- H₂SO₄+ K₂S => H₂S + K₂SO₄
Näidiskontrolltöö - Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel #1 Näidiskontrolltöö - Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel #2 Näidiskontrolltöö - Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karruuu Õppematerjali autor
Seosed anorgaaniliste ainete vahel.
Oksiidid, Soolad, Alused, Happed jne. teooria rektsioonivõrrandid.
10.Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid.
a. vask hapnik – 2Cu O₂=> 2CuO
b. väävel hapnik S O₂=> SO₂
c. naatrium väävel 2Na S=>Na₂S
d. tseesiumoksiid vesi Cs₂O H₂O=> 2CsOH
e. dilämmastikpentaoksiid vesi N₂O₅ H₂O=> 2HNO₃

Sarnased õppematerjalid

Anorgaaniliste ainete põhiklassid
2
pdf

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, b. hapniku sisalduse, c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c. P4, e. Ca(HCO3)2, g. H2TeO4, b. Mn(OH)4, d. CrO, f. Sr, h. N2O. 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3, b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS. 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H­H NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side ­ metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H­H NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side ­ metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass ­ aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks:

Keemia
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H ­ H N º N · Liitainetes polaarne kovalentne side d O=Cd+ =Od Od d+ H Hd+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na + Cl: Metalliline side ­ metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonoraktseptorside e. koordinatiivne side

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia 10-klassi material
16
odt

Keemia 10. klassi material

Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=al

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun