Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks.
õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses
1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad?
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega) radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper)
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4
Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt.
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt.
tolleaegsetele inimestele absurdsena. Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles Newtoni teooria langemisel said teadlased aru, et nende faktide nõudmised olid utoopilised.
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud.
Engelsiga 7. Kus kirjutasid Marx ja Engels Kommunistliku Partei manifesti 1848? V: Brüsselis 8. Kes toetas Marxi rahaliselt? V: Engels 9. Mille asutamisest võttis Marx osa 1865 Londonis? V: Esimese Internatsionaali asutamisest 10. Millises raamatukogus Inglismaal armastas Marx lugemas käia? V: Briti raamatukogus 11. Kus Marx suri? V: Londonis 12. Mis on Marxi peateos? V: ,,Kapital" 13. Mis kordab ennast esmalt tragöödiana, siis farsina Marxi arvates? V: ajalugu 14. Mis filosoof mõjutas Marxi kõige rohkem? V: Hegel 15. Mis on Marxi arvates kõige alus (baas)? V: majandus 16. Mis on Marxi arvates pealisehitus? V: sotsiaalsed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid 17. Kes toodab enda hauakaevajaid Marxi arvates? V: kodanlus 18. Mis on oopium rahvale Marxi arvates? V: usk 19. Kellel pole midagi kaotada peale ahelate Marxi arvates? V: proletariaadil 20. Kes on end nimetanud marksistideks? V: Lenin, Trotski, Stalin, Tito, Mao Zedong, Ho
olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3 aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on
Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Kui ta oma vestluskaaslase mõistete määratlemise juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole.
Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st.
mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „..
demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav kriteerium[4]: ta nõudis ka energilisi katseid teooriat proovile panna ja negatiivsete tulemuste aktsepteerimist.
Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
seetõttu dünaamilisele ühiskonnale. Sofistide professionaalne tegevus seisnes tasulises õpetamises, mis saab teadagi eksisteerida ainult siis, kui eksisteerib piisav maksujõuline nõudlus sellise teenuse järele. Sofistid õpetasid eelkõige avaliku esinemise ja kõnelemise oskust. Miks muutus niisugune oskus antud ühiskondliku transformatsiooni käigus varasema ajaga võrreldes olulisemaks? Sügavam põhjus oli selles, et tava ja traditsioon, mis olid varem reguleerinud ühiskonnaelu, muutusid turumajanduslikult komplitseerunud ühiskonna jaoks ebapiisavateks elu korraldamise moodusteks. Seetõttu läksid kreeklased tavaõigusega reguleeritud ühiskonnaelult üle sellisele elukorraldusele, mis oli reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat,
Empiristlik suund kaldus taandama mõistus- tunnetust pelgalt võimele kombineerida ja võrrelda meelte andmeid. Empiristide arusaama kohaselt on see võime iseendast passiivne ja ilma objektiivse sisuta ning aktualiseerub üksnes peale seda, kui meeli mõjutatakse. Seisukohta, mille kohaselt mõistus on võimeline ilma meelte andmetele toetumata kujundama objektiivset kehtivust omavat teadmist ning see mõistustunnetus on teadmise esmaallikas ja tõesuse kriteerium, nimetatakse ratsionalismiks. Too lähenemine käsitleb mõistust aktiivse, spontaanse tunnetusvõimena. Mõistagi on ka ratsionalistid seisukohal, et juhul kui sellise tunnetuse objektiks on meeleliselt tajutavad nähtused, peavad selle tulemused leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust
omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks: -meie oskus rääkida emakeeles (me ju räägime seda, kuid kõik ei oska kõiki emakeele grammatikareegleid sõnastada) -oskus kõndida -oskus hoida tasakaalu -looma/linnu oskus pesa/urgu ehitada -looma/linnu oskus teha vahet söödaval ja mittesöödaval -oskus süüa teha -oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast) *Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles
alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filosoofia-alane kirjandus, orienteeru
Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
