Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu.
Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu ei veedetud pidevas hirmus teispoolsuse ees. Samuti on kreeka religioonist mõjutatav ka tänapäeva filosoofia. Filosoofia sai nimelt alguse maailmakorralduse tekest ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Selliste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkusearmastuseks. Tänu kreeka religioonile on palju rikkalikum meie kultuuris arhidektuuri valdkond. Meie ajani on säilinud mitmes stiilis sambad, paljudele arhidektuurivooludele on vanakreeka templi arhidektuur olnud aga otseseks eeskujuks meie rahvale. Timo Tislar 11a
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest
minna, et vajalikke pabereid saada, et maamõõtjana töötada, kuid ta tõrjutakse tagasi. Võõrandumine püsib sellegi romaani lõpuni.),,Ameerika" 1927( Noorukist peategelase kelmiromaanilik seiklus paiskab teda ühest olukorrast teise ja seltskonnast teise. Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess-
asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales
Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj
teeb ehk selle asemel mõne heateogi, sageli kuluka heateo – kuid oma süüd ta tunnistama ei tule, mis oleks kõige kaunim ja väärtuslikum kingitus, mis muudaks teda ennastki kaunimaks. Me ei saa katta ühtegi pahategu heateoga; ei piisa patu hülgamisest (mitte kordamisest), kui me seda ka suudaksime. Tulge nüüd ja seletagem isekeskis! Meilt ei nõuta pimesi alandumist, alistumist, vaid pigem arukat juurdlemist, mille käigus inimesele selgub tema patu suurus ja kohutavus. Patune ei häbene enam ennast selleks tunnistamaks, kes ta tegelikult on – patuseks! Uhkus, oma vigade mitte tunnistamine, on üks kõige raskem vaimulik haigus! Vähe on sellest, et sa tunned, et oled eksinud – ka Juudas tundis seda – sul tuleb oma tegu kahetseda, üles tunnistada ja andeks paluda. Ära arva, et see on vajalik vaid sellele, kelle vastu sa oled eksinud. See on vajalik eelkõige sinule kui eksijale. See on
pühitsemisrituaali läbi teinud inimesed. 22) pedagoog-rikkamates peredes võeti poistele koduõpetaja. 23) Eepos-kangelasjutt 24) lüürika-esialgu tähendas lüüra saatel ettekantavat luulet. 25) draama-on saanud alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. 26) Komöödia-Lõbusa sisuga näitemäng 27) Tragöödia-tõsisema sisuga näitemäng. 28) Filosoofia-üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks. 29) Hippokratese vanne-arstide ametitõotus, mis oli kirjas Hippokratesese teoses. Kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientite elu ja tervise eest. 30) Hellenism-ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr. Kreeka kultuuri levimine 31) Geruusia-30 liikmeline vanemate nõukogu.Isikud pidid olema vähemalt 60 aastased. 32) Agoraa-koosoleku- ja turuplats
Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused. Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama ,,filosoofiaks" (tuleneb kahest sõnast ,,Filo"- armastus & ,,Sophos" Tarkus) Kuulsaim haridustegelane oli Platon, kes rajas Akadeemose mäele õppeasutuse ,,Akadeemia" Ta rajas selle kooli sooviga hakata seal õpetama oma suure eeskuju Sokratese tarkusi. Antiik-Kreekas peeti hariduse juures muusikat ülimalt tähtsaks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusika kasvatab inimese tahtejõudu ning ka muusikal on puhastav mõju.
o Zeus - jumalate valitseja o Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna. o Poseidon Zeusi vend, merejumal. o Hades Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. o Athena sõjajumalanna o Aphrodite-ilus, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Jumalad kehastasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Filosoofia Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma
(palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal religioossed. Mittereligioosset inimest pole olemas
poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi; Pindaros-silmapaistvam Kreeka lüürik Teater Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks.
ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
ketserid oma seisukohti varjama ning tegutsema salaja. Et saada salajastele ketseritele jälile, paani paavstivõo, XII sajandi lõpul ja XIII sajandi algul aluse katoliku kiriku uuele organisatsioonile inkvisitsioonile*. 9 *Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. *Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. See ladinakeelne sõna tähendab uurimist, juurdlemist. Keskajal mõisteti selle all katoliku kiriku politsei- ja kohtuorganisatsiooni, mida juhtis paavst isiklikult. Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid Rikides, kus ilmalikud võimud andis ikvisitsioonile vabad käed, tundsid inimesed selle salandusliku organisatsiooni ees lausa paanilist hirmu. Inkvisitsioon näis olevat kõikvõmas, teadvat kõike ja ohustavat igaüht. Kui ka inkvisitsiooni kätte saanud inimese
eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4
...122-127) 3.1 *Kreeka kultuur oli teadaolevalt esimene, kus senist ettekujutust maailmast vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid mõistusepäraseid seletusi. *Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. *Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks. *Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistusepäraselt. *6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal
tähelepanu pöörati poiste sõjalisele ettevalmistamisele. Poisse harjutati taluma külma ja nälga ning põhirõhk pandi nende kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5. Filosoofia ja teadus: Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks:
tähelepanu pöörati poiste sõjalisele ettevalmistamisele. Poisse harjutati taluma külma ja nälga ning põhirõhk pandi nende kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5. Filosoofia ja teadus: Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks:
anti edasi loodusest lähtuvaid vorme, sest vormid, mis jõuavad maalile peavad läbi kunstniku ikka kusagilt tulema, inspiratsiooni annavad ka argistseenid 3. segunevad kubism, fovism ja teised abstraktsioonivormid 4. hüljatakse joonperspektiiv, aluseks võetakse vitraazi ja vaibakunsti ning fragmenteeritud emailide laad 5. teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine 6. maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist KUNSTNIKUD Jean Bazaine (19042001) sai inspiratsiooni looduslikest elementidest, mille nimed ta pani maalide pealkirjaks. Maalikunsti kõrval tegeles vitraazidega ja mosaiikidega. 1948 avaldatud Märkmeid tänapäeva maalikunstist kirjutas: ` Maalimine on olemisviis, kiusatus hingata maailmas, kus ei ole võimalik hingata.' 2. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISMainult USA kunst TAUST Esimene põlvkond kujunes 19421957 TUNNUSJOONED 1
Näitemänge oli kahte liiki komöödiaid ja tragöödiaid. Tuntuim komöödiakirjanik oli Aristophanes (,,Linnud"), tähtsamad tragöödiakirjanikud aga Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Kreeka kultuur oli erinevalt Idamaade omast üldiselt reeglitevaba ja humanistlik. FILOSOOFIA ALGUS Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj
professioon, probleemilahendus keskne. Kõik muu on allutatud ülesandele ja lahenduse leidmisele. Nii võib juhtuda, et proff ei tulegi ühel heal päeval tööle. Probleemi lahendus 4 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 5 leidub ehk väljaspool organisatsiooni, mõne teises firmas töötava kolleegi juures või raamatukogus. Või ehk kodus pärast mõnetunnist juurdlemist või lauaraali ees arvutamist. Asjatundja on ka väljaspool organisatsiooni hinnatud oma erialaoskuste tõttu. Kui kunded helistavad, tahavad nad rääkida just temaga, mitte direktoriga. Teda kutsutakse tihti sümpoosiumitele ettekannet pidama ja ta tunneb kolleege kõikjal maailmas. Ühesõnaga, ta on väga vilunud erialainimene. Väga loominguline ja intelligentne. Kuid ta on täiesti lootusetu, mis puutub oma elu korraldamisse, st. tal puuduvad administratiivsed võimed. Ta
maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei eitatud, ent selles hakati üha rohkem nägema vaid maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajat. Enamiku kreeka õpetlaste meelest ei sekkunud jumalad looduse ega inimühiskonna igapäevaellu. Elu tekke ja elu eesmärgi üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks, sõna-sõnalt tõlgituna tähendas see ,,tarkusearmastust". Sellega tegelevaid inimesi aga filosoofideks. Tänapäeval defineerime mõistet järgmiselt: filosoofia on looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt,
südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
Kreeka aga esimene tsivilisatsioon maailma ajaloos, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale sündis uus nö. teaduslik maailmapilt, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. See ei toonud küll endaga kaasa jumaliku tahte eitamist. Kuid jumalust mõisteti üha enam mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajana, kuivõrd maailmakorralduse üldise alusena. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (armastus tarkuse vastu) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja arutlusest selle üle, kuidas jumalad põlvnesid ja maailmakorra jalule seadsid. Erinevad mõtlejad pakkusid selles osas välja erinevaid lahendusi. Kuid VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales jättis jumalad maailmakorralduse tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud
Kreeka aga esimene tsivilisatsioon maailma ajaloos, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale sündis uus nö. teaduslik maailmapilt, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. See ei toonud küll endaga kaasa jumaliku tahte eitamist. Kuid jumalust mõisteti üha enam mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajana, kuivõrd maailmakorralduse üldise alusena. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (armastus tarkuse vastu) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja arutlusest selle üle, kuidas jumalad põlvnesid ja maailmakorra jalule seadsid. Erinevad mõtlejad pakkusid selles osas välja erinevaid lahendusi. Kuid VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales jättis jumalad maailmakorralduse tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud
Kuid Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus sellist ettekujutust vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtusele mitte jumalikke, vaid mõistuspäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Maailma üldist korraldust puudutavat probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ning korraldajatena otseselt mängu toomata. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda nii just tegigi. Tema
südamesoojust ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab peamised teemad, mida oleme alates 2002 käsitlenud terminoloogia, kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel. Üritame mitte eeldada eriti põhjalikke lingvistikateadmisi, vaid lahti seletada kõik need asjad, mida magistran-
ja humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu - sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
humanismi. Nagu elus, nii ei esine ka A. H. Tammsaare loomingus hea ja kuri teineteisest rangelt lahus, vaid annavad puhuti erakordseid kombinatsioone. Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
duslikud protsessid. Kuid jumaliku tahte olemasolu usuti kaljukindlalt ikkagi edasi. Kuid jumaliku tahte tulemusi nähti pigem maailmakorralduse üldistes funktsioonides, mitte aga mingites konkreet- setes nähtustes või sündmustes. Enamiku muistsete kreeklaste arust ei kujundanud jumalad otseselt looduse ega inimühiskonna igapäevast elu. Filosoofia ehk ,,tarkusearmastus" tähendas muistsete kreeklaste jaoks üldiste probleemide üle juurdlemist. Seega filosoofiaga tegelevaid inimesi kutsuti filosoofideks. Filosoofia arenes välja religioossest arutlusest, mis käsitles jumalate päritolu ja maailma tekkimise põhjusi. Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus-
duslikud protsessid. Kuid jumaliku tahte olemasolu usuti kaljukindlalt ikkagi edasi. Kuid jumaliku tahte tulemusi nähti pigem maailmakorralduse üldistes funktsioonides, mitte aga mingites konkreet- setes nähtustes või sündmustes. Enamiku muistsete kreeklaste arust ei kujundanud jumalad otseselt looduse ega inimühiskonna igapäevast elu. Filosoofia ehk ,,tarkusearmastus" tähendas muistsete kreeklaste jaoks üldiste probleemide üle juurdlemist. Seega filosoofiaga tegelevaid inimesi kutsuti filosoofideks. Filosoofia arenes välja religioossest arutlusest, mis käsitles jumalate päritolu ja maailma tekkimise põhjusi. Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus-
duslikud protsessid. Kuid jumaliku tahte olemasolu usuti kaljukindlalt ikkagi edasi. Kuid jumaliku tahte tulemusi nähti pigem maailmakorralduse üldistes funktsioonides, mitte aga mingites konkreet- setes nähtustes või sündmustes. Enamiku muistsete kreeklaste arust ei kujundanud jumalad otseselt looduse ega inimühiskonna igapäevast elu. Filosoofia ehk „tarkusearmastus“ tähendas muistsete kreeklaste jaoks üldiste probleemide üle juurdlemist. Seega filosoofiaga tegelevaid inimesi kutsuti filosoofideks. Filosoofia arenes välja religioossest arutlusest, mis käsitles jumalate päritolu ja maailma tekkimise põhjusi. Filosoofid ehk mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodus-
annaabi.ee 
