Hinnastrateegiat mõjutavad tegurid: - Ettevõttesisesed tegurid (maksud, tootmiskulud) - Turutegurid (konkurents, ostuvõime) - Väliskeskkonna tegurid (saedusandlus, hinnakontroll) Hinnakujunduses arvestatavad asjaolud: - Kulud - Loodetav kasuminorm - Konkurentide hinnad - Toote kvaliteet - Nõudlus - Toote sihtgrupp Hinnakujunduses kasutatavad meetodid - Kulupõhine meetod - Kliendipõhine meetod - Konkurentsipõhine meetod Kulupõhine meetod: - Juurdehindluse meetod põhineb arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale - Kasumiläve meetod eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine. Hinna määramisel lähtutakse kuludest ning arvutatakse välja kasumiläve- ehk tasuvuspunkt. Kliendipõhine meetod: - Tarbijakeskse meetodi puhul määratakse tootele hind tarbija hinnaootusi arvestades. - Hinna diferenseerimisel lätutakse kliendi rahakotist. Kliendipõhine meetod:
turundusfilosoofiale (c) tööstusliku otstarbega kaupade turul on tugev konkurents ostjate pärast (d) mitte ükski eelpool toodud põhjustest 4. Hinnatäiend (arvutatuna jaehinnast) võib ulatuda kuni (a) 25,9 protsendini (b) 50,9 protsendini (c) 99,9 protsendini (d) 199,9 protsendini (e) lõpmatuseni Milline on standardse juurdehindluse meetodi põhiprobleem? Meetodi põhiprobleem on see, et puudub alus, kust peaks tulema standardse juurdehindluse protsent. Teine probleem on see, et see meetod ei arvesta turunõudlusega. ...................................................................................................... 5. Milline konkurentsi tüüp võib teha olematuks meie kulueelise? (tooge näide) ...... 6. Millal on mikroökonoomika teadmisi abiks võttes tegemist hinnavälise konkurentsiga?
pearoaks valmistan maksastrooganovi kartulipüree ning mustrõika-peedi-õunasalatiga ning järelroaks pakun kohvikreemi. Toiduvalmistamisel kasutan erinevaid külm- ja kuumtöötlemisvõtteid, jälgin et toitudel oleks hea maitse ning välimus ja et portsjoni suurus vastaks nõuetele. Klienti teenindan ise. Koka üleminekueksam Tehnoloogilised kaardid Eelroog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Koka üleminekueksam Valmistamine Koka üleminekueksam Pearoog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine Koka üleminekueksam 1. Puhasta veisemaks soontest ja kelmetest ning ribasta 2. Koori ja haki sibul 3. Kuumuta potis õli ja passeeri sibul 4. Seejärel lisa maks 5. Pruunista ning hauta kuni maks on küps 6
ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus PKk sinu sünnikuupäev+sünniaasta 7 VAJALIK minimaalne BRUTOKASUM kuus KASUM peab olema sama suur kui püsikulud!
Ka kogu paberimajandus, erinevates riikides ravimite müümiseks vajalike lubade taotlemine ja asjaajamine maksab omajagu. Kui lubadega on korras, siis saavad ravimite hulgimüügiloaga ettevõtted neid oma lattu tuua. Hulgimüügi-ettevõte paneb ravimite hinnale oma protsendi otsa, et nõuetele vastavat ladu ja transpordivõrku ülal pidada. Tootja hinnale võib hulgimüügifirma lisada 3 kuni 25 protsenti. Apteegile esitatakse ka väga palju erinõudeid. Nende täitmiseks on juurdehindluse süsteem veidi keerulisem, kui hulgimüügi puhul. Enamasti jääb lubatud juurdehindlus 6 kuni 80 krooni vahele. Lisaks juurdehindluse süsteemile ja paberimajandusele sekkub riik mitmel viisil hindade kujundamisse. Põhiliseks "instrumendiks" on siin soodusravimite nimekiri. Soodus sellepärast, et seal määratud soodustusprotsendi ulatuses maksab nende ravimite eest Haigekassa. Näiteks kaupleb riik ravimitootjatega hinna üle enne, kui uus ja sageli tõhusam
Prügivedu 1 215,00 kr Alkohoolsed joogid 10 145,00 kr Mittealko. Joogid 15 632,00 kr Kokku 188 776,00 kr 227 572,00 kr Puhas kasum (?) 38 796,00 kr Menüü on erinev ja seega valmistoidud on erinevate hindadega. Sellepärast on ka tulu niivõrd suur. Seal on kokku liidetud erinevad toidud ja kui palju neid on ostetud. Alkohoolsetele jookisele olen teinud juurdehindluse ja samamoodi ka mittealko. jookidele. Sellepärast on ka nendest saadud tulu suur. ast on ka tulu niivõrd suur. Seal on ealko. jookidele.
Eraisik, kellele meeldib matkata ja seigelda Teha koostööd Potentsiaalne seiklejatest/matkajatest blogijatega, kes saaksid sõidukit klient proovida ja arvustada ning välja tuua, miks see sõiduk sobib just sellisele segmendile Arvame, et tegemist on kulukeskse hinnakujundusega Hinnakujunduse Kasutatakse juurdehindluse meetod meetodit Ford Ranger madalam hind Nissan Navara kõrgem hind Alternatiivid Renault Alaskan kõrgem hind tootele Volkswagen Amarok kõrgem hind Tavahi Võrdlu Tavahi nd s% nd Ford Toyot Range 2670 2885 a r 0 8,05 0 Hilux Nissan Toyot
3. Monipolistlik konkurents-ostjate müüjate paljusus, tehingud ei toimu ühtse hinnaga, nt juuksur 4. oligopolistlik konkurents- pakkujate vähesus. Tundlikud konkurentide suhtes, uutel pakkujatel raske turule saada, nt piimatootjad, kütusefirmad. 5. Täielik monipol-üks müüja Hinnakujundus:kulud, tarbijad, seadusandlus, vahendajad, konkurendid, eesmärgid 1. Primaarse juurdehindluse strateegia e. ,,turukoorimise strateegia" (skimming), hinda muutes käiakse kõikide segmentide juures. Tingimused: küllaldaselt maksujõulise ostjaid, madalad kulud, kõrge kvaliteet, konkurentide pääs turule raskendatud. 2. Turuhõlvamise strateegia e. ,,läbilöögi strateegia" (penetration):madal hind, turg tundlik hinna suhtes, toodangu kasv toob omahinna alandamise, madal hind ei too konkurente juurde. Nomenklatuuri raames,
toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid.Minu klentideks on küll mehed, kuid olen kindel, et lahkudes on nad rõõmsad maitsva ja toitva kõhutäie eest, samas enesele aruandmata kui palju köögivilju nad on ära söönud. Toitude juurde pakun joogiks vett. Laua katmiseks kasutan valget laudlina ning ka serviis on valge ja klienti teenindan täielikult ise. Caesari salat Maitseained kantakse ettevõttes kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine: 1.Pese Romano salat,kuivata rätikuga ja rebi kätega tükkideks. 2.Pese broileri filee,tükelda ribadeks,prae pannil koos õliga,soola ja pipraga. 3.Lõika saialt koorik,tükelda kuubikuteks ja küpseta ahjus plaadi peal 180C 3-5min. 4.Kastme valmistamiseks vahusta munakollast ja sinepiga. Lisa peene nirena pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. Sega hulka hapukoor, hakitud küüslauguküüned. Maitsesta soola ja pipraga. 5
22) Defineeri hinna mõiste. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Laiemalt hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Arenenud riikides mõeldakse hinna all enamasti selle rahalist tähendust. Hinnaks saab olla ükskõik missugune väärtus, mida antakse millegi vastu. 23) Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulukeskne meetod lähtub kuludest. - Juurdehindluse meetod. Teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale arvestatakse ka tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga - Kasumiläve hinnameetod. Taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärk on hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi 24) Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? 25) Mis on bartertehing? Kirjelda millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse
Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega. Müües kasumilävepunktist väiksema koguse, ollakse kahjumis, pakkudes rohkem, saadakse kasumit.(Vihalemm 2008) Üks väga suur hinna kujundaja on veel see, kui ettevõte kasutab oma toodete müümisel vahendajaid, siis on oluline teada milliseks muutub toote lõpphind. Ka vahendajatel on kulud (ladustamine, müügi organiseerimiskulud jne) mis tuleb katta. Selleks lisavad nad toote hinnale juurdehindluse.(Vihalemm 2008) Vahendajaks võib olla näiteks jaekauplus. Oletame, et rõivaste tootja viib jaekauplusesse müügile oma käsitsi tehtud sallid. Tootja soovib salli eest saada 10 eurot. Kauplus soovib oma kulude katteks lisada juurdehindluse 50%. Seega on toote müügihind 15 eurot.(Vihalemm 2008) 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD 3.1 Hinnakujundusstrateegiad · staatiline hinnakujundus sama hind kehtestatakse kõikidele klientidele või turgudele
minimaalne võimalik müügihind. Hinna kujundamisel tuleb jälgida tavaliselt nii kulusid, konkurente kui ka tarbijaid. Liiga kõrge hinna puhul puudub nõudlus ja liiga madala hinna puhul puudub kasum. Kui ettevõte kasutab toodete müümisel vahendajaid, siis on oluline teada, milliseks kujuneb toote lõpphind. Ka vahendajad kannavad kulusid (ladustamine, müügi organiseerimise kulud), mis tuleb katta. Selleks lisavad nad toote hinnale juurdehindluse. Vahendajaks võib olla näiteks jaekauplus. Oletame, et rõivaste tootja viib jaekauplusse müügile oma käsitsi tehtud sallid. Tootja soovib salli eest saada 10 eurot krooni. Kauplus soovib oma kulude katmiseks lisada juurdehindluse 50%. Seega on toote müügihind 15 eurot. Vahendajate juurdehindlusprotsent e. hinnalisand sõltub nende turustrateegiast ja eesmärkidest. Mida kiiremini kaup ringleb, seda madalam on juurdehindluseprotsent. Näiteks
pirnid 45 12 14,00 1,17 630,00 banaanid 23 15 24,00 1,60 552,00 kokku 13,45 5 480,00 keskmine 1,49 692,50 Ülesanne 3 Leida arvutikaupade hinnad Ostuhind km-ga = ostuhind km-ta + käibemaks Müügihinna saab kui ostuhinnale (km-ga) lisada 20% (juurdehindluse) Kassa tulu=müügihind*kogus Andmed käibemaks 20% juurdehindlus 20% Käibemak Ostuhind s Ostuhind Nr Kaup km-ta (km) km-ga Müügihind Kogus Kassa tulu 1 Videokaart 1500 300 1800 360 3 1080
32. inkasso- raha sissenõue, kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt, dokumendi järgi ja selle summa kleindi pangaarvele kandmine 33. innovatiivne- uuenduslik, uuendusmeelne 34. insaider- asjatundja, omainimene, seesolija 35. intstalleerima- sisse või välja paigaldama 36. intstrueerima- juhendama, juhtnööre andma J 37. jae- väikeses koguses 38. jaekaubandus- koht, kus kaup müüakse lõpptarbjale 39. juurdehindlus- teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale (kuludele) K 40. kasum- kui sissetulek ületab kohukulud 41. kaubakood- on ettenähtud erinevate kaupade identifitseerimiseks kaupluse kassades 42. kaubanduse korraldaja- on isik või asutus, kes majandustegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust avalikul üritusel, sh laadal ja messil 43. kaupleja- isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust 44
4 1993 1243 750 7538 5 1993 1131 862 6676 6 1993 1001 992 5684 7 1993 853 1140 4544 8 1993 682 1311 3233 9 1993 485 1508 1725 10 1984 259 1725 0 Kokku 19921 9921 10000 23.jaemüügihinna arvutamine: JAEMÜÜGIHIND = SOETUSMAKSUMUS / ( 100% - JUURDEHINDLUSE %) Näide. Juurdehindluse komponendid (tegevuskulud 25%, soovitud kasum 12%, allahindlus 3%) moodustavad kokku 40% toote hinnast. Leiame toote müügihinna, kui soetusmaksumus on 25$: 25$ / (100% - 40%) = 25$ / 0,6 = 41,67$. 24.krediteerimise viisid: Kauba eest tasumine 7-10 p hiljem meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted. Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks. Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga ,,kuni palgapäevani".
(amortisatsioon). otsesed muutuvkulud kui antud toodet ei toodeta, võrduvad nulliga. pool-muutuvkulud varieeruvad sõltuvalt tootmise mahust, kuid ei võrdu nulliga tootmise puudumisel. perioodi püsikulud ei sõltu tootmise mahust. 12) Kulukesksete hinnakujundusmeetodite tugevad ja nõrgad küljed + · Kuludest lähtuv hinnakujundus on praktikas kõige enam levinud (eriti täiskulude hinnakujundus ja standardse juurdehindluse hinnakujundus). · Erinevad kuludest lähtuvad hinnakujundusmeetodid on õigustatud mitmetes konkreetsetes situatsioonides (tehtud suured investeeringud või vajadus kasutada paremini tootmisvõimsusi). · Kuludest lähtuv hinnakujundus on ettevõtte muudele osakondadele tihti kõige vastuvõetavam, sest tundub olevat objektiivne ja põhjendatud. - · Kuludest lähtuv hinnakujundus võib olla väga raskesti läbi viidav inflatsiooni tingimustes
müümine ise), teised on küll kaubaga seotud, kuid nende eest makstakse eraldi (kingituste pakkimine). Kolmandad aga kujutavad endast täiesti iseseisvat kaupa (kinkekaartide müük) või teenust (kojuveo-, paigaldamisteenus jne). Neljandate eest eraldi ei tasuta (meened, firma logoga kilekotid jne. eelkõige kaupluse avamisperioodil, aga ka laste mängutoad, mitmesugused elamuskaubanduse komponendid), kuigi nendega seotud kulud kaetakse juurdehindluse ehk marginaali arvel. Traditsioonilises tähenduses hõlmab sortiment siiski vaid neid materiaalseid kaupu, mida ostetakse ja müüakse. Sortimendi juhtimise eesmärgiks on käibe ja tulu suurendamine, konkurentsis läbilöömine, kaubandusettevõtte profileerimine jne. Sortimendi juhtimine tähendab nii strateegiliste kui taktikaliste otsuste vastuvõtmist ja realiseerimist sortimendi vallas. Sortimendistrateegia all
Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. 10.Hinnakujunduse meetodid (4 meetodit) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel
Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 15. Hinnakujunduse meetodid a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja
72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR. 23. Jaemüügihinna arvutamine JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%) 24. Krediteerimise viisid Kauba eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks.Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga "kuni palgapäevani". 7p- 25% 10p- 33% 14p-50% 21p-75% 30p-100% Järelmaks-kauplus ei kasuta krediteerimisel oma raha,vaid on sõlmiud vastava lepingu finantsasutusega
Toote hind ei tohi olla liiga madal ega ka üleliia kõrge. Hinnakujundajal tuleb hind valida kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust johtuva ülempiiri vahel, arvestades loomulikult nii konkurentsihindu kui muidki sise- ja välistegureid. (Vihalem A. 1996) Hinnakujunduses tuleb arvestada mitmete mõjuteguritega. (Vt. Joonis 1) Joonis . Hinnaväli 2.1 KULUKESKNE HINNAKUJUNDUS Hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Meetodi puudused: selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks. Ta ignoreerib nõudluse taset ega arvestata konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks selle meetodi korral alandama ka hinda. See ei pruugi olla arukas.
Hind tuletatakse, lisades kuludele soovitava kasumi lihtsaim hinnakujunduse vorm püsivkulud + muutuvkulud + projekteeritav kasum Hind = ------------------------------------------------------------------- Toodangu maht ühikutes Standardne juurdehindlus. Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------ (100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud * ROI (%) Keskmised kogukulud Hind = ------------------------------------------ + standardmagu juures Toodangu standardmaht Madalam hind lisatoodangule. Odavama toodangu jaoks võimaldab ära kasutada kõiki tootmisvõimsusi. "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Traditsiooniline kasumiläve analüüs
Kartulites on 21% tärklist. Mitu kilogrammi kartuleid on vaja 3. Külvatud 150 seemnest tärkas 144 seemet. Mitu protsenti 8,4 kg tärklise saamiseks? seemnetest idanes? 4. Kooli 340 õpilasest puudus gripi tõttu 85 õpilast. Leia mitu 4. Kauplus ostab pagarilt saiakesi hinnaga 2krooni. Kauplus protsenti õpilastest on puudujad? lisab sellele hinnale 15% juurdehindluse. Kui palju tuleb maksta saiakese eest ostjal? 5. Teleri hind tõusis 4200 kroonilt 4452 kroonini. Mitme protsendi võrra tõusis teleri hind? 5. Kauba hind alanes 480 kroonilt 312 kroonini. Mitme protsendi võrra langes kauba hind? 6. Arvuta:
ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada 7 rusikareeglit, mille kohaselt ignoreeritakse selliseid tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ajast või tootmisvõimsusest. Kulude jaotamist niisuguse metoodika rakendamisel ei ole
D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse) KAUPADE ÜMBERHINDAMINE Kaupade ümberhindamine võib toimuda: A) juurdehindluste muutumisel B) kaupade kvaliteedi langusest tingitud hindade muutumisel. Kaupade ümberhindlus vormistatakse vastava aktiga ning raamatupidamises koostatakse vastav kanne, milleks on kaks võimalust: 1) kui ümberhindlus toimub ettevõtte kasumi arvelt D- kaup soetushinnas D- tulud ostetud kauba müügist D- k/m müügihinnas
brutokasum, ärikasum, puhaskasum jne., marginaal. Kaubakäive näitab kaubanduse põhifunktsiooni täitmise ulatust. Marginaal kujutab endast müügi- ja ostuhinna vahet, kaubanduse brutotulu. Turumajanduses mõistetakse marginaali kaubandusteenuste hinnana. Tõusvate kaubanduskulude seadus selgitab ka kaubanduse marginaali suurendamise loogikat. NB! Marginaali, kaubandusliku mahahindluse, kaubandusliku juurdehindluse mõisted! . 8. Kaubandusinstitutsioonide süstematiseerimise vajadus ja viisid Arvukad üksteisest vähem või rohkem erinevad kaubandusettevõtted moodustavad üheskoos kaubandusettevõtluse institutsionaalse kogumi, mida ettevõtlusstruktuuri hindamiseks on vaja süstematiseerida. Kaubandust tervikuna võib süstematiseerida kahel viisil: · klassifitseerida, · tüpiseerida. Klassifitseerimise eesmärk on liigendada uurimisobjektide heterogeenne kogum ühe või rohkema
või teenuse eest, · konkurentsipõhine hinna kujundamisel uuritakse konkurentide hinnastrateegiat ja lähtutakse kulude või nõudluse asemel sellest. Tegelikkuses pole muidugi ükski nimetatutest täiesti iseseisev ja seetõttu tuleb ettevõtte hinnapoliitika väljatöötamisel arvestada kõigi kolme meetodi elementidega. Kulupõhine meetod Vaadeldav meetod lähtub kuludest, ja seda käsitletakse kahel kujul. A. Juurdehindluse meetod Meetod põhineb teatud arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale: · liidetakse püsikulud ja muutuvkulud (saadakse omahind), · saadud summale arvatakse juurde kasumiprotsent e. teatud paras juurdehindlus, · tulemus jagatakse toodete hulgaga ühikutes, mille vastuseks ongi toote hind. Kaubanduses lisatakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises aga omahinnale: a) hinnalisand kui % ostuhinnast = juurdehindlus / ostuhind x 100
· Hinnakujundusmeetodid · Kulupõhine hinnakujundus puuduseks on turunõudlus ja konkurentsi arvesse võtmata jätmine. Seega võib hind kujuneda väga kõrgeks · Alushinna meetod on lihtne arvutus minimaalse müügihinna määramiseks et saada soovitud kasumiprotsenti või kulutustelt tagasi teenida. · · Juurdehindlusmeetodiga lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Tarbijale kujuneb seega hind toomise ning jaotuskanalite juurdehindluse summana. Nt t- särgi alghind 10 eurot , hulgimüüja jaehindlus 40 %, seega hulgihind 14. Jaemüüja lisab 75% mis teeb hinnaks 24,5 eurot. · Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. · Konkurentsipõhine hinnakujundus · Aluseks võetakse konkurentide hinnad. Turuhinnameetodi põhjal saadakse hind järgmiselt. · Konkurentide omast kõrgem- kui toote juures on midagi hinnalist mida tarbijad väärtustavad
hinnaeesmärke. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: 1. müügieesmärgid (käive, turuosa); 2. kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine); 3. kasumieesmärgid (maksimaalne kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). 6.4. Hinnakujundusmeetodid Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. 16 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik
üldjuhtimisega: turundus- ehk müügikulud; tellimuste hankekulud; lähetuskulud ehk hankekulud; üld- ja halduskulud; 16 uurimis- ja arenduskulud; finantseerimiskulud jne. Müügihinna arvutamine Võttes arvesse, kui kõrge on toote/teenuse omahind, milline on konkurentide hinnatase ja millist hinda on tarbija valmis antud toote eest maksma, määra juurdehindluse summa ja toote/teenuse müügihind. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse vahe planeerimisel Äriplaani finantsprognoose tehes tuleb mõista termineid kassapõhine arvestus ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui liigub raha. Näiteks müües kaupa ja saades kohe raha, kajastatakse tehing raamatupidamises kohe. Kui ostjatele antakse kaup esimesel nädalal, kuid raha laekub teisel nädalal, siis kajastatakse tehing teisel nädalal
Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena. Juurdehindlus Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0) Käsikahveltõstuk Inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Sageli veetakse kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt. Mugav ja ratsionaalne kasutada kohtades, kus aluseid pole vaja tõsta riiulitele või virna ning aluste siirdamisi on vaja teha suhteliselt vähe. Kõrge ladu
16,75* 8 = 134,00 3.2.2 Osakuluarvestusmeetod Toote omahinda on võimalik arvutada ka osakuluarvestusega ehk jääktuluarvestusega. Kulud liigitatakse muutuvkuludeks ja püsikuludeks, osakuluarvestuses kuluobjektile arvestatakse ainult muutuvkulud (Karu, 2008, lk 88). AS müügitulu kujunemine on 31 kirjeldatud peatükis 3.2.1. Tuginedes nende andmetele on lipumasti jooksva meetri müügihinna arvestamiseks võetakse keskmise juurdehindluse protsendi, mis on 15%. Teades lipumasti muutuvkulusid ühe jooksva meetri kohta kokku on 5,67 eurot, arvutatakse toote ühe ühiku müügitulud 7,17 eurot. (5,67 * 1,10) * 1,15= 7,17 Piirkasum kujuneb müügikäibe ja muutuvkulude vahena, s.o 1,50. 7,17 - 5,67 = 1,50 Tänavavalgustusposte plaanitakse müüa ainult hulgiostjale. Uue toote müügitulud ühe jooksva meetri kohta on 20,15 eurot. (14,09 * 1,10) * 1,30 = 20,15 Kaheksa meetri kõrguse tänavavalgustusposti hind on 161,20 eurot.
logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe 30 ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind ostuhind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / müügihind (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind 61. Juurdehindlus võrdub (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / müügihind 62
muuvad raamatuid. Kirjastajad on huvitatud samuti raamatute voimalikult laiast levikust ja seetottu puuavad ka raamatuid ise muua. See voimaldab juurdehindluse voimalikult madalal hoida, kui raamatukaupluse kaudu turustades. Moned poed (nt Rahva Raamat) pakuvad suuremate koguste juures allahindlust, et hoida haid suhteid koolide ja raamatukogudega.
5. Alghinna määramine ehk hinnameetodi valimine Ettevõte võib kasutada ühte kolmest hinnakujunduspoliitikast või nende kombinatsiooni: kulukeskne meetod tarbijakeskne meetod konkurentsikeskne meetod 6. Lõpliku hinna fikseerimine ehk uue toote hinnakujundus Täiesti uute toodete turule toomisel on kasutatud kahte alternatiivset hinnakujundusstrateegiat: skimming ehk primaarse juurdehindluse strateegia ehk "turukoorimise strateegia" ehk turuammutamisstrateegia Selle strateegia alusel kehtestatakse uuele tootele kõrge alghind. penetration ehk turuhõlvamisstrateegia ehk "läbilöögi strateegia" Uuele tootele kehtestatakse madal hind, et tõmmata ligi lausturg ja võita võimalikult rohkem tarbijaid. Hinda rõhutatakse peamise konkurentsieelisena.
logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind ostuhind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / müügihind (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind 61. Juurdehindlus võrdub (ostuhind müügihind) / müügihind (ostuhind müügihind) / ostuhind (müügihind ostuhind) / ostuhind
58. Riskide juhtimise all logistikas mõistetakse logistikatoimingute juhtimist riskivabal viisil logistikapersonali teavitamist kõikvõimalikest riskidest logistilistes ahelates logistikapersonali ja –toimingute juhtimist viisil, millega kaasnevad olulised riskid abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ning võimalike tagajärgede ennetamiseks 59. Müügikate võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ostu- ja müügihinna vahe ostuhinna ja juurdehindluse korrutis rahahulk, mis jääb üle toote või teenuse müügist 60. Müügimarginal võrdub (müügihind – ostuhind) / ostuhind (müügihind – ostuhind) / müügihind (ostuhind – müügihind) / müügihind (ostuhind – müügihind) / ostuhind 61. Juurdehindlus võrdub (ostuhind – müügihind) / müügihind (ostuhind – müügihind) / ostuhind (müügihind – ostuhind) / ostuhind (müügihind – ostuhind) / müügihind
kasumit. Selle probleemi saab lahendada, kui toodete grupeerimise aluseks võtta lisaks müügiko- gustele ka müügimarginaalid. Grupeerides tooteid näiteks müügimarginaali põhjal võidakse saada täiesti teistsugune toodete järjestus. Siinkohal selgitame juurdehindluse, müügimarginaali ja müügikatte mõisteid. Järelikult on ühesuguse müügikatte juures müügimarginaal alati juurdehindlusest väiksem. 14 Varude haldamine 385
annaabi.ee 
