• 14.aastasena õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust ja ka telkide valmistamist • Paulus (Saulus) oli juut tarsosest • Tarsoses sündinuna oli Saulus automaatselt Rooma kodanik ning ta oskas peale aramea keele ka kreeka keel • Paulus veetis kolm aastat üksildases palves ning hakkas siis jutlustama Damaskuses 1. MISJONIREIS (A. 45-49) • Es. misjonireisi tegi Paulus Küprosele. • Teel läbi Galaatia püüdis ta jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad 2. MISJONIREIS (A.51-54) • Unes nähtud nägemus juhatas teda Filippi linna ja seal jõudis evangeelium esmakorselt Euroopasse • Ateenas pidas ta oma kuulsa jutluse "Tundmatust Jumalast„ • Seejärel veetis poolteist aastat jutlustades Korintoses • Pärast Efesuse külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. 3. MISJONIREIS
· Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed.
kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis. See oli paik, kus sai ennast jumalale pühendada ja tegeleda usuga seonduvada. Seal tehti ka tööd omandati haridus ja seal oli ka elada rahulik ja katus oli peakohal. .
andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks
Ameerika Ühendriike. Vaeste viha rikaste vastu püsib niikaua kui elab viletsus. Niikaua kui inimesed peavad nälgima, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on söönud. Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng. See loogika on sedavõrd algeline, et on mõttetu ja häbitu täie kõhuga jutlustada nälgivaile sotsiaalset rahu ja võitluse lõpetamist rikaste vastu. Paljude arust tahetakse ka meie riigist teha orjaühiskonda, kus on hea elada vaid isandatel, vahendajatel ja poliitikutel. Tuleb meeles pidada tõde Coudenhove raamatust "riik on inimese, mitte inimene riigi pärast."
Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine loobumist, karme kombeid ja tahtsid levitada jumalasõna. ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane
kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid. · Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui hallid vennad. · Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklased: · Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende toimingute hulka kuulusid ristimine, usukinnitus ehk konfirmatsioon, armulaud,
Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks loodud kohus XIII saj alguses. Tegid enamasti dominikaanid. Ketsereid püüti õigele teele tagasi tuua või karistati. Tsistertslased Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj 500, 14saj 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü. Frantsisklased hall rüü; tuntuim on Franciscus; kerjusmungad; järgisid Jeesukest. Dominikaanid must rüü; Dominicus; meeldis jutlustada. Koraan Islami püha raamat, milles on kirjas Muhamedi kuulutused. Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Prohvet inimene, kellega jumal võtab ühendust ja kes kuulutab jumala sõna. Kaliif moslemite valitseja ja usujuhi tiitel; prohvet Muhamedi asemik. Dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu. Maailm jaguneb kaheks: islami koda ja sõja koda.
On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud elama patus, millest teda võis päästa üksnes Jumala arm. Erasmus aga väitis, et inimesel on vaba tahe, muidu oleks mõttetu jutlustada patust, võlast ja meeleparandusest. Nad mõlemad olid valitseva kiriku suhtes kriitilised, kuid oma põhihoiakult siiski erinevad; Luther pidas inimest lõplikult langenuks, Erasmus aga nägi tema häid külgi. Sellega oleme jõudnud veel ühe humanismile omase jooneni: tolerantse inimesekäsitluseni. Humanism kui üldlevinud kultuurivool ei tähenda üksnes elegantset keelekasutust (humanistide ladina keel), vaid ka inimese kui indiviidi
ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua 4)ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu
karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad. Ül oli jutlustada õige usu kaitsex. Must kuub. Suur rõhk haridusel. c)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest * Romma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi lääne seldzukkide vastu 1096-1099, vallutati Jeruusalemm. Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa
kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525. nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara. Reformatsiooni toetajad Eestis-- linnakodanikud ja talupojad, vastased-- Riia peapiiskop, ordumeister, esialgu ka maa-aadel. Reformatsiooni tähtsus: · Jumalasõna tuli inimesele lähemale ja sai arusaadavaks, sest jutlustada tuli rahvale tema emakeeles · Piibli tõlkimine, mis tingis inimeste suurema Piibli iseseisva uurimise ja lugemise; · Hariduse ja koolidevõrgu areng. · Töötegemise ja selle kaudu õndsakssaamise tähtsustumine. · Trükisõna areng ning selle kaudu lisaks vaimulikule kirjandusele ka ilmaliku kirjanduse (romaanide ja poeesia) kirjutamise ja avaldamise hoogustumine · Inimeste suur huvi reisimise vastu Luterlik hariduselu Eestis
Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga. Inkvisitsioon spetsiaalne kohus mis võitles ketserluse vastu 13. sajandil
Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus?
solidaarsed üksteise ja kõikide «teistega». Erandeid muidugi on, ja mõnel perioodil päris palju, ent üldjuhul ei teki ka näiteks Baltimaade ja vene kunstiharitlastel teineteisemõistmisega liiga suuri raskusi. Nende vaidlused jäävad teatavatesse piiridesse, milles eriarvamusi respekteeritakse. Üldine humanistlik imperatiiv käib kõige ees. Kultuuriinimsed moodustavad omaette kongvegatsiooni, neile sidusust ja sallivust jutlustada tähendaks pöörata juba uskujaid. Küsimus on selles, mida suudab kultuurimisjon miljonite ja miljardite tavakodanike puhul. On muidugi kõige erinevamaid näiteid. Võiks arvata, et Bob Marley kaudu maailmas populaarseks saanud reggae mõjus soodsalt Kariibide põlisasukate ning üldse mustanahaliste mainele. See tõi ju rassi hingeelu teistele lähemale. Võib-olla. Aga samas on ju näiteks USAs mustanahalistelt üle võetud suur osa eelmise sajandi
o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust.
,,paganate apostel". Kristlikes kogudustes olid esindatud ka orjad, ülekaalus olid siiski madalamast klassist vabad inimesed, nende hulgas oli naiste osakaal väga suur. Kogudustega liitumiseks ei olnud rahalisi piiranguid ega polnud olulised ka filosoofilised teadmised. Sellegipoolest moodustasid ristiusku inimesed vaevalt 1% kogu Rooma riigi rahvastikust. 2. ja 3. sajandil see arv aga oluliselt kasvas. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei nõustunud Paulusega. Teist misjonireisi alustas Paulus Kreekast Makedoodiast, kuhu juhatas teda unenägu. Sellega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Unes nägi ta ühte meest teda sinna kutsuvat ja abi paluvat (Ap 16:9). Ta arvas, et Issand on kutsunud neid sinna evangeeliumi kuulutama. Seal aga heideti ta segaduste tekitamise eest vangi, kuid samal ööl toimunud
Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid. Frantsisklaste ordu nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus. Dominiiklaste ordu selle rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Ülesandeks oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Nemad olid mustade kuubedega e. mustad vennad. Neil oli suur rõhk haridusel. Cluny ordu nimetus tuli Cluny kloostri järgi. Nemad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest. ÜLIKOOLID JA TEADUS Itaalias tekkisid ülikoolid kõige varem. Olid nt. arstikoolid, teoloogia uurimise ja õpetamise keskused ning õpetati õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu(tuntud ka hallid vennad) rajaja Franciscus kirjutas abilistega 1223. a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad vennad) peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks(neid teati jutlustajavendadena). Nad panid suurt rõhku haridusele. Katarite usuvool ei kiidetud heaks katoliku kiriku poolt. Nad arvasid, et see on ketserlik väärõpetus, mille kohaselt uskusid katarid, et katoliku kirik on otseselt saatana kätetöö ja, et maailma pole loonud Jumal üksi vaid koos saatanaga. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj. algul spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada,
Kristust pilgati, peksti, teotati. Jeesus kandis ise oma risti läbi Jeruusalemma.. Kiiruga saadeti veel kaks kurjategijat hukkamisele Vaid Joosep Arimaatiast mattis Jeesuse hauda, mille oli enda jaoks kivisse raiunud ja kiviga sulgenud. Neljakümnendal päeval lahkus Jeesus maa pealt ja tõusis taevasse, et asuda oma kohale Jumala kõrval Kes on jüngrid ja mis ülesanne neil oli? Missugust rolli nad täitsid kristuse surma õhtul? Jüngrid olid Jeesuse õpilased, kes said õiguse jutlustada ristiusku ja ravida inimesi. Jüngrid pidid minema Galileamaale,et nad seal Jeesust näeksid..Enne veel, kui Kristus 11 jüngriga Galileamaal kohtus, ilmutas ta end ka kahele jüngrile Emmause külas. Jüngrid pidasid teda algul tavaliseks teekäijaks, kui aga Ülestõusnu murdis õhtueinel leiba ja pakkus veini, hakkasid nad uskuma järjekordset imet. Neljakümnendal päeval lahkus Jeesus maa pealt ja tõusis taevasse, et asuda oma kohale Jumala kõrval
Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. (Aava 2003: 30) 1.5 Vastureformatsioon Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.-1700. aastani ilmub 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult
lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad. Vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks. Aja jooksul tekkisid ka nende kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Sageli nim dominiiklasi Jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216.a. domin peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Isel musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. Nad panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud ja nende seat võrsus, tuntuim teoloog Aquino Thomas. Ketserid-kõrgkeskajal levi sLääne-Euroopas usuvoolu,mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hunna mõistis. Need õpetused olid kiriku suhtes kriitilised ,
Ta väitis, et keegi ei vöi olla kindel oma hinge päästmises, kui ei teni endale ise leiba. Arvustades teravalt pühepildikultust, ajendas Karlstadt pildirüüste. Ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need. 2) Eraldi suund kujunes välja Zwickaus. Seal esiletöusnud nn uued prohvetid röhutasid igaühe öiglust jutlustada ning väitsid, et pole vaja Piiblit ega ülikooli. Nad esitasid ka seisukohta, et ristida ei tule mitte lapsi, kellel ei ole veel usku, vaid täiskasvanuid. Nii kujunes anabaptistide (taasristjate) sekt. Luther nimetas seda ideed jumalateotuseks. Anabaptistide liider Thomas Müntzer tölkis enne Lutherit ladinakeelse missa saksa keelde; hümnide tölkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Maapealse jumariigi kui ideaali saavutamisek pidi
ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud
31.Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid, et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli. Nad väitsid, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid ja nii kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. T.Müntzer oli mees, kes lõi talupoegade ja linnakehvistule toetuva suuna. Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli:
Katse-eksitus meetodiga teevad uued liikmed kindlaks, millist käitumisviisi aktsepteeritakse ning tunnustatakse teiste grupiliikmete poolt ja milliseid käitumisviise peetakse ebasobivaiks või destruktiivseks. Veel üks viis, kuidas uued grupiliikmed norme ära tunnevad, on jäljendamise kaudu, mis kujutab endast õppimist, jälgides teiste liikmete käitumist. Mõned normid saavad teatavaks alles siis, kui keegi neid on rikkunud. Rodney Napier ja Matti Gershenfieldi näide: vaimulik võib jutlustada õiglusest ning rassilisest võrdsusest ning võib oma kogudusel käskida tema poolt saadud põhimõtete järgi elamist. Kui aga see vaimulik piketeerijate rivis marsib, võib kogudus teda hukka mõista oma positsioonile ebakohaselt käitumise eest. Teda võidakse karistada väite alusel, et vaimulikud võivad õigluse ja võrduse kohta jutlust pidada, kuid tegevus sotsiaalsetele teemadele reageerimiseks on teiste jaoks. Antud situatsioonis ei teadnud nii vaimulik kui
peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas Revolutsiooni tulemused(valitsemine, majandus, elu-olu, kultuur) Napoleoni sõdade tähtsus uuenduste levimisel Euroopas. Viini kongress. Tähtsus ja mõju: *suured muutused ühiskonnas; * seisuste kadumine; * maa talupoegadele; * üleminek
hüüdnimi: frankidega kaupleja. Ordo fratrum minorum Vähemate Vendade Ordu, nim ka minoriitideks. See kasvas samuti välja ketserlike õpetuste ajast ja piirkonnast Lõuna-Euroopast 12. saj lõpust ja 13. saj algusest, mil kerkisid esile mitmed jutlustaja, kes lõid lahku ametlikust kirikust Franciscus üritas aga teadlikult sidet kirikuga säilitada. Tema järele koondus jägijaskond, kes jälgisid kindlaid reegleid seadis eesmärgiks palvetada, jutlustada ning sätestas keelu varale ja raha vastuvõtmisele. Ka see ordu jagunes kaheks vastavalt käskude järgimise rangusele. 15. saj reformiti ordut observantlikus suunas. 16. saj jagunes ordu ka ametlikult kaheks iseseisvaks orduks. Ka frantsisklaste ordu oli jaotatud provintsideks ja selle ees seisis kindral. Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14
asustamata kohtadesse, harisid maad ja ehitasid kloostreid. Kandsid valgeid rüüsid. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud tegutsesid aga linnades. Frantsisklaste ordu rajas jõukas kaupmehe poeg Franciscus ja loobus pärandusest, nad on tuntud rohkem alandlikkuse ja lihtsa eluviisi tõttu, kandsid pruunikat või halli kuube. Pöörasid suuremat rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas munk Dominicus, nende peamine ülesanne oli jutlustada õiget usku ja seepärast nimetati neid ka jutlustajavendadeks. Kandsid musta kuube. Panid rõhku haridusele, nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud. Tähtsad olid ka pühakud, sest neis nähti surelike kaitsjaid. Pühakutega seostatavad esemed reliikviad, arvati kandvat jumalikku väge. Nende juurde tehti ka palverännakuid. Esines ka ketserlust, tuntuimad olid katarlased, kes arvasid et maailma on jumala ja saatana koostöö. Ketserluse vastu olid ka ristisõjad,
tuleb tähelepanu pöörata ka argipäeva muredele. · Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivsust ilmalikus elu, ülistas töökust ja ettevõtlikust. Arvustas pühapildikultust, ajendas pildirüüste rahvahulk tormas kirikusse, kes hävitasid altarid, kujud jne. · Zwickausis tõusid esile uued prohvetid rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku kõik pidid end taasristima kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. Luther pidas ideid jumalateotuseks ja rõhutas, et ristitult alustab laps oma elu kohe kristlasena. · Taasristijatelt sai mõjutusi Thomas Müntzer: lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde pani aluse koguduse laulule
· Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega · Kultuurivahendus Tutvuti antiigiga · Arenes käsitöö Uued tehnikad Uued materjalid jms
6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet.
6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet.
kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt.
30 Maalikunstis on eraklikku Hieronymust kujutatud eremiidina kõrbes, poolenisti riides ja sassis juustega. Mõnikord on tal käes kivi, millega ta end peksab, et peletada eemale seksuaalseid fantaasiaid. Hieronymust on kujutatud vana mehena, kelle kaaslaseks on lõvi. Apostlid ehk jüngrid (12) jünger Jeesuse õpilane. Tavaliselt nimetatakse jüngriteks 12 meest, kelle Jeesus välja valis ning kes said õiguse jutlustada ristiusku ja ravida. Jüngrid olid Siimon (hiljem Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese vend), Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus, Juudas Iskaariot. Viimane reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest apostel - kreeka keeles tähendab apostolos saadikut. Piiblis pälvisid selle tiitli 12 jüngrit, Jeesuse õpilast, kes levitasid ristiusu sõnumit pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist
uskujad austavad. Paljudes usundites on Jumal (judaism, kristlus, islam) ülim olend, kellele omistatakse universumi ja inimese loomine, juhtimine ja säilitamine. Kindla Jumala või jumalate austajad võivad teisi jumalusi pidada ebajumalateks. On ka usundeid, kus jumalaid on mitu ja igaüks seisab mingi kindla valdkonna eest, nt viljakusejumal. Jüngrid- Jeesuse õpilane. Tavaliselt nimetatakse jüngriteks 12 meest, kelle Jeesus välja valis ning kes said õiguse jutlustada ristiusku ja ravida. Jüngrid olid Siimon (hiljem Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese vend), Filippus,Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus, Juudas Iskaariot. Viimane reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest. Kartaagolased – Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814.a eKr foiniiklaste poolt rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud
On ürit minna Tartu kaudu ka Venemaale, kõige enam tegeletakse kohalike tp ristimise, laulatamisega. 1584 a tehti kokku 30 väljasõitu , kus on ristitud 970 inimest+ 700 inim on varem ristitud aga valesse usku. Inimesi on võetud pihile ( 450 eestlase ja poolaka), sõlmiti 91 abielu, ära hoiti 2 abielulahutust, mainitakse, et ketserlusest on päästetud 5 sakslast, skismaatikuteston ära hoitud 10 venelast. Jesuiidi preester tuli külla , kuhu rahvast kokku oli aetud, ürit jutlustada ( alguses tõlgiti, hiljem e k), lause kaupa on midagi öeldud( põhitõdesid), mida lasti ka korrata.18 aprillil 1583 rajatakse jesuiitide kool tartusse, alustatakse 30 õpilasega. Kohalikud sakslased sinna astuda ei taha, kuna on olemas konkureeriv linnakool. 30 õpilast on valdavalt poola päritolu. Gümnaasiumi rajamine toimunud kiirustades. Gümnaasiumi kohta võrdlemisi palju teada. Gümnaasium 3 astmeline ( alg-, kesk- ja kõrgaste+ hiljem lõpuklass) , astmed
teate, kui juhtub; mu ala on mesmerism ja frenoloogia; vahelduseks õpetan maateadust; mõnikord pean kõne maha, -- oo! ma teen paljugi; kõike, mis ette juhtub. Mis on teie ala?» «Omal ajal olen suuresti arstimisega tegutsenud. Soonetasumine on mu tugevam külg -- vähi, halvatuse ja niisuguse kraami puhul. Tuleviku ennustamisega saan kah hästi hakkama, kui leian inimese, kes mulle tarvilikud teated soetab. Võin ka jutlustada, vabaõhu- jumalateenistusi korraldada ja sisemisjoni alal töötada.» Tükk aega ei rääkinud kumbki, siis ohkas noorem mees ja ütles: «Ah!» «Mis te õhkate?», küsis paljaspea. «Mõelda, et ma pean sihukest elu elama ja end sihukeses seltskonnas viibimisega alandama.» Ja ta hakkas mingi räbalaga oma silmanurka hõõruma. «Neetud molkus, kas seltskond pole teile hea küllalt?» tähendas paljaspea õige ninakalt ja kõrgilt. «Jah, see on mulle hea küllalt; paremat pole ma väärt
annaabi.ee 
