Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevast kuulub juhtimismeeskonna igapäevaste tegevuste hulka Vali üks: a. tegevuste suunamine b. kontroling c. kõik ülaltooodu d. otsustamine e. planeerimine Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. orienteeritus sisetarbijatele b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b
Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. analüüsimisest b. controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3
väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks; kontroll - firma ja allüksuste jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele; otsustamine - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel; firma juhtimise infosüsteem - ulatuslik süsteem, mis hõlmab ja korraldab kogu ettevõttesse sisenevat infot. --- Joonis. Kavandamise ja kontrolli tsükkel Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potentsiaalsed probleemid. Arvestusinfo on samuti äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses)
Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa). Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud 3 väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
projektid toimuvad ühe osakonna või funktsiooni raames. Kui projekt ületab osakondadevahelisi või funktsionaalseid piire, siis hakkab selle juhtimine vajama enam formaalset struktuuri ning tihti hakatakse siis rääkima projektimeeskonnast ning selle liikmete rollijaotusest. Muutuste läbi viimisel on kommunikatsiooni olulisust rõhutanud paljud autorid. Projektijuht peab valdama ametlike- ja mitteametlike kanalite kasutamist, et olla võimeline mõjutama kõiki olulisis huvigruppe. Infoga varustatuse tagamiseks kasutab projektijuht paratamatult enam informaalseid kanaleid ning silmast-silma suhtlemist. Mitte-ametlik info ja kuulujutud on tavaliselt esimeseks märgiks organisatsioonis planeeritavatest tegevustest ja otsustest, mis võivad olla väga olulised ja eluliselt tähtsad projekti edukuse seisukohast. Suitsunurkades, lõunalauas, paljundusaparaadi juures jmt. kohtades edastatav info on
Sageli samastatakse seda siseauditi mõistega. Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne. Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilivuse tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsusega, raamatupidamise dokumentide ja arvestuse vastavusega ning dokumentide säilivusega. Kontrolling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Kontrollingu peamine ül on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv. Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme mõiste kasutamine: kontrolling, sisekontroll, siseaudit. Kontroller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhutub siis kui antud alternatiivi rakendada. Alternatiivsed ehk vähemalt kaks otsust on vaja anda sellepärast, et ühe puhul oleks
PLANEERIMINE organisatsiooni eesmärkide määratlemine ja nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine ORGANISEERIMINE firma ressursside korraldamine plaanide elluviimiseks KONTROLL ettevõtte osade jälgimine, et kindlustada nende vastavus eesmärkidele OTSUSTAMINE ratsionaalne valik alternatiivide vahel Otsuseid tuleb teha erinevates valdkondades finantseerimine, tootmine, ressursside kasutamine ja jaotus organisatsioonis, turundus. Juhtimisarvestus toodab informatsiooni nende otsuste vastuvõtmiseks. Vormiliselt võib juhtimisarvestus olla üldine (pikaajalise planeerimise korral) või detailne (nt kulude kontrollimise korral). Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutusvaldkonnad: 1) organisatsiooni allüksuste juhtide poolt otsuste vastuvõtmine nende allüksust puudutavates küsimustes; 2) juhtide ja allüksuste edukuse mõõtmine ettevõtte, üksikute toodete jne tasanditel; 3) pika- ja lühiajaline planeerimine;
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne. Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või nende tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilimise tagamise, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse, raamatupidamisdokumentide ja arvestusvastavuse ning dokumentide säilivusega. Vähem tuntud on termin controlling, mis on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Controlling’u peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv (n-ö sisemine konsultatsioon, parem käsi juhile). Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme termini kasutamine: controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhtub siis, kui seda alternatiivi rakendada
Puudused: äärealade ähmasus; kattuvus; ühekülgsus; töörahulolu. Mida sügavamad on tööjaotus ja spetsialiseerumine, seda jäigemaks muutub ettevõte või asutus. Väheneb suutlikkus minna kaasa muutustega keskkonnas, tehnoloogias jne. 3.4. Juhtimisulatus ja juhtimistasandid Juhtimisulatusega samaväärsed mõisted: kontrollimis-, vastutus-, võimuulatus (loeng). Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhi kompetents: juht võib edukalt ja tõhusalt, organisatsiooni üle kontrolli kaotamata juhtida 8-10 inimest. Juhtimisulatuse üldkehtivat arvulist väärtust määrata ei ole võimalik (loeng). Mida suuremat arvu inimesi juht juhib ja kontrollib, seda suurem on juhtimisulatus. Juhtimisulatust mõjutavad: (Alas, 2004) organisatsioonisisesed protseduurid; alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad on alluvad ja mida rohkem infot on neil otsustamiseks, seda suurem saab olla alluvate arv;
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Väliseid infotarbijad (omanikud, võlausaldajad, riigiametid jne) saavad ettevõtte kui terviku kohta pildi finantsarvestuse tulemi alusel. Ettevõtte sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajad jt) vajavad aga informatsiooni, mis võimaldaks neil ettevõte edukaks töötamiseks või uue projekti käivitumiseks vajalikke otsuseid vastu võtta ning hinnata erinevate struktuuriüksuste ning tegevuste tulemusi. Ettevõtte siseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Nii finants- kui juhtimisarvestuse elemente ühendab endas kuluarvestus, mis jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis. Seega tuleks juba ettevõtte loomisel paika panna täpsed kuluarvestuse põhimõtted. 1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
erinevaid valdkondi ning erineda sisult siis võivad olla ka valitud uurimismeetodid oluliselt erinevad. Kokkuleppeliste toimingute korral ei anna audiitor tavaliselt oma hinnangut objektile vaid esitav tähelepanekut kliendile kes peab ise järeldused koostama 3. Aruannete koostamine aruannete koostamine on kaasajal muutunud audiitori tegevuses teise järguliseks, põhjuseks see, et audiitor ei saa auditeerida ettevõtet mille finantsaruanded ta koostas Kui audiitor ostab auditi väliseid teenuseid siis oleks vaja koostada väga detailne kliendileping, et vältida hilisemaid eriarvamusi eriti finantsküsimustes. Vaatamata sellele et auditivälised toimingud võivad olla väiksema mahulised ja mitte nii põhjalikud kui audit peab audiitor järgima ka nende funktsioonide täitmisel audiitori eetika nõudmisi. Muu info auditeeritud raamatupidamise aruandeid sisaldavates dokumentides.
erinevaid valdkondi ning erineda sisult siis võivad olla ka valitud uurimismeetodid oluliselt erinevad. Kokkuleppeliste toimingute korral ei anna audiitor tavaliselt oma hinnangut objektile vaid esitav tähelepanekut kliendile kes peab ise järeldused koostama 3. Aruannete koostamine aruannete koostamine on kaasajal muutunud audiitori tegevuses teise järguliseks, põhjuseks see, et audiitor ei saa auditeerida ettevõtet mille finantsaruanded ta koostas Kui audiitor ostab auditi väliseid teenuseid siis oleks vaja koostada väga detailne kliendileping, et vältida hilisemaid eriarvamusi eriti finantsküsimustes. Vaatamata sellele et auditivälised toimingud võivad olla väiksema mahulised ja mitte nii põhjalikud kui audit peab audiitor järgima ka nende funktsioonide täitmisel audiitori eetika nõudmisi. Muu info auditeeritud raamatupidamise aruandeid sisaldavates dokumentides.
erinevaid valdkondi ning erineda sisult siis võivad olla ka valitud uurimismeetodid oluliselt erinevad. Kokkuleppeliste toimingute korral ei anna audiitor tavaliselt oma hinnangut objektile vaid esitav tähelepanekut kliendile kes peab ise järeldused koostama 3. Aruannete koostamine aruannete koostamine on kaasajal muutunud audiitori tegevuses teise järguliseks, põhjuseks see, et audiitor ei saa auditeerida ettevõtet mille finantsaruanded ta koostas Kui audiitor ostab auditi väliseid teenuseid siis oleks vaja koostada väga detailne kliendileping, et vältida hilisemaid eriarvamusi eriti finantsküsimustes. Vaatamata sellele et auditivälised toimingud võivad olla väiksema mahulised ja mitte nii põhjalikud kui audit peab audiitor järgima ka nende funktsioonide täitmisel audiitori eetika nõudmisi. Muu info auditeeritud raamatupidamise aruandeid sisaldavates dokumentides.
teadmiste kasutamine loob ettevõttele erilist lisaväärtust. Avatud teadmised (ingl explicit) on niisugune teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum, mida on võimalik ja otstarbekas dokumenteerida, mis kogutakse ja säilitatakse andmebaasidena, mida organisatsiooni töötajad saavad ja peavad kasutama. Teadmusjuhtimine aitab vältida organisatsioonis niisuguseid ebasoovitavaid olukordi, nagu - tulemuslikkuse vähenemist teadmiste puudumise või nende kättesaamatuse tõttu, - infoga ülekoormatust, mis raskendab vajaliku leidmist, 21 - töötajate soovimatust oma teadmisi teistega jagada, - organisatsioonis tekkinud ja sellele kuuluvate teadmiste kadumist töötajate töölt lahkumise tõttu, - standardprotseduuride puudumine korduvate probleemide lahendamiseks.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid:
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Kliendi rahulolu on järjest enam seadnud oma peamiseks eesmärgiks enamus juhtivaid organisatsioone (Motorola, Xerox jt) ja seda mitte ainult sõnalise loosungina, vaid see on ka kirjalikul kujul ettevõtte arengukavas kirjas. Seda teavad ja aktsepteerivad kõik ettevõtte töötajad ning selle nimel töötatakse. Kliendikeskne organisatsioon esitab endale küsimusi (Tabel 1), millele vastates kujundatakse kliendile orienteeritus ja kliendi suhtluse pidev parendamine. - 13 - Tabel 1 Kliendikeskne organisatsioon küsib endalt: Kes Kes on meie sihtgrupp ja meie kliendid? Kes kasutavad meie teenuseid? Kellele Kellele me kavatseme turustada, kellele me projekti kirjutame, kellele meie idee mõeldud
1) Mänedzer seab esiplaanile käibe kasvu (põhieesmärk) ja selle kaudu kasumi kasvu (alameesmärk), sest tahab tõsta oma isiklikku sissetulekut lähiperspektiivis. Nimelt sõltub mänedzeri ametipalk sageli sellest, millisesse suurusgruppi vastaval tegevusalal ettevõte käibe alusel kuulub. Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht). Samuti võivad tekkida vastuolud juhtkonnas seoses sellega, et juhtkonda võivad üheaegselt kuuluda nii kapitali omanikud kui mänedzerid. Viimased peavad reeglina oluliseks osanike huvide järgimist ja tasakaalu, aga neil võivad olla ka oma eelistused: ettevõtte säilitamine, sõltumatus, võim, tunnustus, karjäär.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1. Külastajate loendamine Automaatsed külastajate loendajad koguvad nii ajalist kui ka ruumilist informatsiooni. Korralikult kalibreeritud ja strateegiliselt õigetesse kohtadesse paigutatud loendurite korral on võimalik saada informatsiooni lisaks külastajate koguarvule ka nende ruumikasutuse kohta kaitsealal, sh tuvastada eelistatud piirkonnad. 2. Külastajate hoiakuid kajastavad uuringud Loendusandmeid on kasulik ühendada külastajate hoiakute infoga. Külastajate hoiakute uurimiseks kasutatakse küsitlusankeete. Ankeetide abil on võimalik saada aimu kaitseala külastavate inimeste külastuse põhjustest, ootustest kaitseala osas ning luua keskmise külastaja profiil. Kuna peamiseks hoiakute uurimise võimaluseks on ankeetküsitlus, mis on oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
