ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua XIII lk.137 Eesperre sünnib teine tütar (Maret) Krõõt kurb, Andres pettunud ; Krõõda ja Mari südamlik jutuajamine (Mari tahab Jussiga sauna elama asuda Krõõt ja Andres lubavad) XIV lk.149 Andrese ja Pearu tüli kraavi pärast (Pearu ehitab tammi ja karjapoiss Mart lõhub, kuna ujutab eespere maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk
Tihti meenutati Pearu suu läbi tema heledat häält. Samuti hoidis Krõõt väga loomi. Ka sulasrahvasse oli ta suhtunud niisamuti kui pererahvasse. Oma meestki püüdis ta naabrimehega lepitada. Hoolimata sellest, et Krõõt sai Vargamäel elada vaid tsipake aega, jättis ta endast Vargamäele aastatesügavuse jälje. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Enne perenaiseks saamist oli Mari Mäe talu juures tüdrukuks. Seejärel abiellus ta sulase Jussiga ja kolis sauna.Maril sündis Jussiga kaks last- poiss ja tüdruk. Juss ja Mari elasid saunas õnnelikult niikaua, kuni Krõõt tundis, et tal ei ole enam palju elada jäänud. Kuna Krõõt teadis, et Maril on hea süda, siis palus ta Mari:"...kui mind änam ei ole, küll tahaks ma siis, et sina mu laste emaks oleks." Kuna Krõõdast jäi järele imetamist vajav poeg, tuligi Mari Krõõda soovi pühaks pidades peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga
Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei
Andresega sai ta alguses hästi läbi hiljem enam mitte. Krõõt oli Andrese naine. Ta oli hoolitsev ja sõbralik. Temalt nõuti palju, aga talle ei pööratud tähelepanu. Tegi palju tööd. Sünnitas lapsi. Poja sünnitamisel suri. Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama. Tema mees Juss oli töökas ja allaandev, ta poos end üles. Mari oli meestega pelgalt kaastundest. Ta oli hoolitsev ja kohusetruu. Tema kaks last, kes olid tal Jussiga saadud, surid. Nooremana oli ta lõbusam, kui mida alu edasi, seda süngemaks kõik tema jaoks muutus. Lapsed said omavahel enamasti hästi läbi. Kuid noor Andres ja Indrek eriti ei saanud. Ükskord, kui nad üksteist kividega loopisid viskas Indrek emale pihta peale seda hakkasid nende suhted soojenema. 3. Loodusel oli teoses suur roll. Maad hariti loomade toitmiseks ja endale toorainete kasvatamiseks. Rajati kraave, et põldusid niisutada
Krõõt sureb sünnitades tema ja Andrese viimast last. Andresele oli see suur kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab. Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb
Alles tagantjärele mõistis Andres, et ta oleks võinud Krõõta säästa ja nii süüdistas ta osaliselt ennast Krõõda surmas. Lõpuks saigi Marist Andrese uus naine ja ema nii Krõõda ja Andrese kui enda ja Andrese lastele. Mari oli varem olnud Vargamäel tüdrukuks ja toonud sinna natukenegi rõõmu ja lusti. Seepärast oli Mari Andresele meelepärane. Nüüd oli olukord aga teine kuna Mari oli abiellunud Jussiga, aga viimane poos ennast ülesse. Juss ei suutnud leppida, et Mari ei käi enam kodus ja elab Andresega ühe katuse all. Mari jäi ennast igaveseks Jussi surmas süüdistama ja ta muutus kurvemaks kui kunagi varem. Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt
Viimase lapse sünnitamisel ta sureb. Andres Vanem oli nukker, kui tulid tütred polnud kellelegi talu pärandada, ent poisi sünd teeb ta rõõmsaks seegi hetkeline, kuna Krõõt sureb ja esimest korda elus Andres kahetseb midagi. Peale Krõõda surma ilmub uus perenaine Mari. Eelmise eluajal oli ta algul lihtsalt tüdruk abiks olnud, siis abiellunud kõverajalgse sulase Jussiga ja siis temaga koos sauna kolinud, lausa kaks last tüdruk ja poiss, saanud. Mari armastab Andrest, sama kehtib ka vastupidi, ja pealegi oli Krõõda viimase soov see, et Marist saaks Vargamäe perenaine. Ent Mari on abielus ja tal on juba mees. Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus ettekäändel, et on vaja kadunud perenaise lapsi hoida Andres Noorem oli ju nii pisike.
Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. · Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. 2) Iseloomustage Andrese abielu Mariga. Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb
1. Mari oli oma inimene, teadis kuidas talus asjad käivad. 2. Krõõt soovis, et Mari tema koha üle võtaks ja Andres teadis seda. 3. Andres tahtis, et Mari oleks perenaine. Andrese ja Mari abielu mõjutavad: 1. külarahva arvamus 2. Juss oli veel Mari südames Külarahvas vaatab abielule viltu, sest nad abiellusid liiga ruttu, ilma et oleks piisavalt leinanud. Külarahvas leiab, et nad olid Jussi surmas süüdi, Mari hakkas juba Jussiga kooselu ajal Andrese juures elama. Andres ja Mari muutusid sõnakehvemateks ja tõsisemateks, nagu poleks nad oma eluga rahul, sest külarahva viltuvaatamine, raske töö, tagarääkimine oli neile halvasti mõjunud.
hoolitsema, kuigi Juss teda saunas ootab. Mari ei jõuagi sauna tagasi, sest Juss poob end kuuse otsa üles. Mari tunneb end Jussi surmas süüdlasena, kuid jääb siiski Andruse talu perenaiseks ja kui selgub, et Mari ootab last, sõlmivad Mari ja Andres ka abielu. Mari muutub üha süngemaks ja kurvemaks. Külas levib tõsine haigus ja kõigis peredes lapsed järjest surevad. Ka Mari kaotab mõlemad lapsed, kes tal Jussiga olid. Mari armastab aga kõigele vaatamata Mari ja Andrese lapsi sama palju kui enda omi. Lapsed saavad järjest vanemaks ja lõpuks saavad ka majapidamistöödega aidata. Andres on õnnelik, kuid ta ei tea, kas ta lapsed tema tööd ka hindavad ja üldse talu pärida tahavad. Andruse tütar Liisi ja Pearu poeg Joosep armuvad ja tahvad Vargamäelt lahkuda. Andres ei arva sellest loost hästi ja ajab Liisi kodunt minema. Lõpuks ta siiski lepib sellega ja saadab tütrele loomi ja toiduvarusid
Mari tundis Andrese juures elades end süüdi, sest just tema pärast oli Juss, tema eelmine mees, sooritanud enesetapu. Samuti tundis ta, et teda võrreldakse igal sammul Eespere endise perenaisega. See asetas tema õlgadele koorma, sest Krõõda heledast ,,jaalest" oli saanud omamoodi Vargamäe legend. Lisaks pani Krõõt talle surivoodil kohustuse hoolitseda Liisi, Mareti, Anni ja Andrese eest. Olukorra tegi veelgi keerulisemaks see, et Maril olid ka endal väikesed lapsed kooselust Jussiga, Juku ja Kata, kellele ta ei saanud enam nii palju aega pühendada. Hiljem lisandus pisiperele ka Andrese ja Mari ühine laps Indrek. Traagikat nende abiellu lisas ka epideemia, mis tappis Juku, Kata ja väikese Anni. Andrese ja Mari kooselu oli omamoodi huvitav nende vahel puudus kokkukuuluvustunne ning muud abieluks vajalikud tunded. Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib
Selle peale mõtlemine tõi Krõõdale tihti pisarad silma. Krõõt jäi uuesti rasedaks ja sünnitas oma neljanda lapsena poisi, kellele pandi isa järgi nimeks Andres. Selle sündmusega oligi Krõõt oma õnne leidnud, kuid see poiss võttis talt hinge. Peale Krõõda surma aitas Andrest majapidamistöödes ja laste kantseldamises sauna Mari. Enne seda oli ta Vargamäel õnnelik, sest ta oli õnnelikult abielus Jussiga ning neil oli kaks last. Kuid pärast Krõõda surma tekkis Maril mõte, et tema võibki saada Vargamäe perenaiseks, just nii nagu Krõõt talle ühel päeval oli rääkinud. Sisimas oli ju Mari sellest unistanud. Kui Juss oli ennast Mari ja Andrese segaste suhete pärast üles poonud muutus Mari väga nukraks. Ta sai küll Vargamäel perenaiseks, aga õnne ja rõõmu ta sellest õigupoolest ei tundnudki. Andres tihtipeale võrdles teda Krõõdaga ja Mari ise tihti mõtles
Ilma nende omadusteta ei olekski ta vist saanud hakkama sellisel kivisel ja vesisel maal kui see oli Vargamäel · Pearu Murakas- Ta võttis seda talu värki väga vabalt, samas oli ta väga haavatav ja maksis kohe kätte kui võimalus oli. · Krõõt- Väga lahke naine oli, hoolitses nii talu ja laste eest, ta oli väga paljudele sõbraks ja sai kõigiga hästi läbi,tema matustel tuletati teda hea sõnaga meelde. · Mari- Algul elas Jussiga koos, aga peale Krõõda surma hoidis rohkem Andrese pool ja peale Jussi surma abiellus Andresega ja aitas tal lapsi kasvatada ja samuti hoolitses talu eest. · Jussi- Mari mees oli, kes oli Andrese peale pahane , kes tema naist imustas, aga muidu oli leebe võitu. Autor on tahtnud selle teosega õelda, et elu ei tohiks nii tõsiselt võtta. Peaks asja vabalt võtma ja ei tohiks end tõõga üle pingutada ja pead jätma aega ka armastatud inimestele.
tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,,
sellele suletuks. Kui krõõt jäi neljandat korda lapseootele, siis tundis ta iga oma keharakuga, et see võtab tal hinge seest. Lõpuks oligi kauaoodatud kohapärija sündinud, kuid taaskord tõi see rohkem kurbust kui õnne, sest Jumal andis kohapärija kuid võttis Krõõda. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks elava loomuga Mari. Mari oli algul Mäe talu juures hoopis tüdrukuks, kes abiellus sealse sulase Jussiga. Nad elasid saunas ning neil sündis kaks last- poiss ja tüdruk. Nende pereõnn kestis nii kaua kui Mari pidi täitma Krõõdale antud lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari enam sauna tagasi, Juss tundis end üleliigsena ning poos enda. Jussi surm jäigi Mari ja Andrese pereelu segama, sest Mari peab end süüdlaseks Jussi surmas
villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama. nad leidsid olegi riided, aga ei ainsatki hingelist. villem helistas politseisse & peale kõnet viis anni tagasi majja. ise läks aga randa tagasi. ann tülitses jussiga, et ta ei hooli üldse oma sõpradest. tal oli üldse kõigest kõrini & ta viskas kõik välja sealt, isegi rita. kõik hakkasid pakkima. kui villem tagasi tuli, olid kõik läinud juba. ann sai kell 8 hommikul magama & villem lubas 12 tunni pärast teda vaatama tulla. kell pool üks öösel ärkas ann üles & hakkas koristama. siis tuligi villem, nagu lubatud oli. ta küsis annilt, et kas ta ei taha ikka veel koju minna. ann oli nüüd juba nõus koju minema & villem pidi ta ära viima
Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena.
Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast vaatama tulla. Siis, kui Ann lõpuks ärkas, oli kell pool 1 öösel. Ta koristas kõik saasta teiste järelt ära ning sõi Villemi jäetud vorsti ja saia ning jõi teed
Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast vaatama tulla. Siis, kui Ann lõpuks ärkas, oli kell pool 1 öösel. Ta koristas kõik saasta teiste järelt ära ning sõi Villemi jäetud vorsti ja saia ing jõi teed
Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga? Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima. Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea). Aabel ostis Jussile abi eest konjaki ja maksis veitsa raha. Hiljem töötas Juss Aabeli mudaravilas. 7. Kes on Helene, millised suhted olid tal Aabeliga ? Helene oli Lingo Luugi tädi, kirjanik ja hiljem Saaremaal eesti keele õpetaja. Aabel ja Helene kohtusid Tiidu ja Tiina kodus, kus tähistati nende abiellumist. Lingo oli tädi endaga kaasa kutsunud
vahel kui ka isiklikkes eludes. 23. Jussi armastuslugu ja selle traagika. Jussile meeldis alguses Mari väga aga ei julgenud seda tunnistada. Marile meeldis Jussi kallal pidevalt norida. Ükskord sai Juss Mari peale väga vihaseks ja läks metsa, et end üles puua. Mari läks teda takistama ja Mari tahtis saada poisi omaks. Mõlemad olid õnnelikud kuna neil olid vastastikused tunded. Nad kolisid kokku sauna ja tegid väga hästi tööd, Mari sai kaks last Jussiga. Kui peremehe naine Krõõt ära suri siis Mari oli Andresel alati abiks töödes ja laste kasvatamises. Samuti Krõõt soovis, et Mari tuleks uueks perenaiseks Vargamäele. Mari siis elaski põhimõtteliselt Andrese talus ja aitas teda. Juss käis koguaeg tema juures, et kutsuda teda tagasi sauna, kuid Mari alati keeldus. Juss oli armukade, kuna kui ta kutsus Marit kirikusse siis ta keeldus, aga kui Andres soovis, et ta tuleks siis ta oli kohe nõus minema
Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei l�inud. Teised olid �le nelja tunni �ra ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. M�ne tunni p�rast otsustas Villem, et l�heb koos Anniga mere ��rde vaatama. �kki n�gid nad maas olevaid riideid. Need riided olid p�eval Olegil seljas olnud, kuid �htegi hingelist polnud l�heduses. Villem helistas politseisse. Peale k�net viis ta Anni tagasi majja ning ise l�ks V�su randa tagasi. Ann t�litses Jussiga, et Juss ei hooli oma s�pradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu k�ik �ra, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. K�ik l�ksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba l�inud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama l�ks ja Villem lubas teda 12 tunni p�rast vaatama tulla. Siis, kui Ann l�puks �rkas, oli kell pool 1 ��sel. Ta koristas k�ik saasta teiste j�relt �ra ning s�i Villemi j�etud vorsti ja saia ning j�i teed
kui ta oli rase ja läks tööd tegema, või kui ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere. Kahjuks ei pea Krõõt aga kõigele sellele vastu ning sureb noores eas. Mari: Ta oli alguses julge ja töökas tüdruk, kes erinevalt Krõõdast oli sellise eluga vägagi harjunud. Heinatöö talle meeldis ja meestele alla ei jäänud. Mari armastas Jussi kellega nad ka koos kolisid kokku Sauna. Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi. Ta tunneb et ta pole väärt elu talu ja et ta on ikka veel saunanaine
najale nutma mehe sõnade pärast. Surivoodilgi mõtles ta sellele korrale tagasi ja leidis, et kui ta tookord poleks pisaraid valanud, oleks ka ülejäänud korrad olemata jäänud. Aga seda ei või kindlalt teada, sest oli see esimene kord ja olid ka need ülejäänud. Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma rõõmsa olekuga võlus ta sulase Jussigi ära. Nad abiellusid ning said Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata. Ikka käis Mari peres abiks ja vaatas, et Krõõdal liialt raske poleks. Pere- ja saunalapsed mängisid koos ning kui Krõõt suri, palus ta Marit, et too tema laste eest hoolitseks. Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises. Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi
hakkas juba uusi kraave planeerima, et saaks maa veel kuivemaks. Teisel aastal tuli ka Andrese ja Pearu vahel esimene suurem riid, kuna Andrese hobused olid Pearu kamsastesse pääsenud, ning Pearu nõudis et Andres kahjusid ise vaatama tuleks. Teise aasta lõpus hakati uueks aastaks ehitusmaterjali varume, et saaks kevadel uusi kambreid ehitama hakata. Kolmanda aasta kevadel alustati uute kambrite ehitamisega. Suvel tegid heinatööd Juss ja Mari. Mari lõõpis pidevalt Jussiga ja Juss lubas endale nööri kaela panna, seda ta läksi tegema, aga Mari tuli ja rääkis ta ära. Terve suvi nähti tööga vaeva ja sügiseks saadigi esimesed kambrid püsti. Sügisel sündis ka uus laps, jällegi tüdruk. Talvel saadi teada, et Juss ja Mari plaanivad koos elama hakata, ning sauna elama minna. Neljanda aasta suvi möödus nagu eelmisedki, Juss rügas tööd ja Mari oli perenaisel abiks, nii lubati olla vähemalt talveni. Suvel aga juhtus nii, et eespere karjamaad olid vee
" Talle oli laste õnn väga tähtis. Mari perenaisena: Ta oli töökas ning kärmas. ,,Ta oli ikka nii nobe ja kärmas, nagu ei teeks töö ja talitus talle üldse suuremat vaeva." ,,Sina Mari, kõlbaks nii hästi Vargamäele perenaiseks, oled kraps ja kärmas ning lastega saad ka toime" Mina eelistan: Krõõta, sest tema iseloom meeldis mulle rohkem, ta oli selline töökas. Mari sellevastu aga tegi oma elus valed valikud. Tal oli võimalus Andres pikalt saata ja Jussiga koos õnnelikult edasi elada, aga siiski valis ta perenaiseks saamise ning pärast mõtles Andresega olles ikka Jussi peale koguaeg ükskõik mida tehes. 7. Kui mina oleksin üks Vargamäe lastest, siis ma eelistaksin elada Eespere talus, sest siis poleks vähemalt ohtu, et Pearu kõrtsist tulles oma viha laste peal välja elaks. Ning samuti Andrese peres elades kasvaksin üles kohusetundlikuna ning
Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles. Mari ja Andres abiellusid, Mari muutus tõsisemaks ja nukramaks. Algas raske elu, Andres pöördus üha enam piibli poole ning kasvatas oma lapsi täie tõsiduse ja karmusega. Teoses käis pidev võitlus kahe naabrimehe: Andrese ja Pearu vahel. Lõhuti aedu, paisutati piirikraavi, süüdistati teineteist ning käidi pidevalt kohut mööda. Haigus võttis Vargamäe perest 3 last. Liisi ja Maret läksid mehele.
aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei tahagi Juss järsku lahkuda. Mari lõõbib ja norib pidevalt Jussi kallal, kuni Jussi kannatus katkeb ja ta Marile ennast tõestada üritab, ujudes üle jõe ja tagasi, samal ajal ise peaaegu ära uppudes. Hiljem üritab Juss ennast üles puua. See muudab Mari tõsiseks ja ta enam ei lõõbi, lubab Jussiga pulmadki teha. Esialgu sellest ei räägita, hiljem kui luba saadud saunas elama hakkata, abiellutakse, asutaksegi sauna elama ja saadakse kaks last Juku ja Kata. Aja möödudes jääb Krõõt ikka nõrgemaks ja nõrgemaks, olles sünnitanud mehele juba kaks tütart Liisi ja Mareti. Mees aga soovib endiselt poega, niiet Krõõt sugugi nii õnnelik ei saa laste üle olla, kui ta sooviks. Naine ei sobi oma peenikese ja pika kehaga Vargamäele tööd tegema, seega ei jaksa
27. (236) mari synnitas jalle poja, loomad surid jarjest, andres valmistas varrudeks palju olut, lastele ei meeldinud tapetud loomade kehaosad, koster jai ka rahule puhadega, pearu kiskles seekord ratsepaga ja lubas uue otsida, kais aind paljalt ringi ja sai nypeldada, koster solvus 28. (254) Kassiaru Jaska lapsed surid ja vaid yks jai ellu, naine soovis et ka teised kannataks, parast maeti veel 8 kylalast, andresel suri 1 tutar ja maril surid jussiga saadud lapsed, oli palju matuseid ja kais kohtuuurimine joodiku surma ule, kahtlustati et need kelle lapsi koige rohkem surid need olid suudi, lapsed kaisid paljalt valjas ja jaid haigeks ning yks neist suri, vanemad kontrollisid rohkem lapsi ja siis said tervemaks 29. (271) koik ikka nukras meeleolus ja kaivad pidevalt surnuaias, andrese ja mari vahel pinge kuna mari igatseb jussi, Jaagup tegi tohutult tood ja toi roomu majja, nillis Roosit aga Leenale meeldis
ei tunnekski enam midagi. Krõõda kirikusse sõidutamisel avastab, et Pearu oli teed silunud, et surnul hea sile sõita oleks ning Pearu vihastas, et ta ise selle peale ei tulnud. Peale Krõõda surma hakkabki Mari hoolitsema ka tema laste ja majapidamise eest. Juss mõistis seda alguses ning oli rahulik, kuid keelekandjast saunatädi pani talle pähe mõtte, et ehk Mari ei tahagi tagasi tulla. Armukadedus suureneb, kuni jõulude aegu ei saa Mari Jussiga laste tõttu kirikusse minna (jalgsi), kuid järgmisel päeval peremehega sõidab küll. Mitu korda kutsub Jussi Marit perest ära mõeldes, et see on küll viimane kord, isegi teadmata, mis peale viimast korda saab. Kord läheb Juss Andres soosillale passima, kui ta kõrtsist parajalt purjus peaga koju tulema pidi. Juss ei tea isegi, kas tahab Andrest tappa või ei, kuid lõpuks ei saa ta sellega ikkagi hakkama, sest hirm tuleb enne peale
pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. – Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli
poiss. Penn e. Penno ka naljavend. Oli spordi poiss ning raha laialt käes. Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks tagasi tulla nende 11.klassi. Riks Laasik majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada. Virve Pukspuu olid Jussiga kaksikud. Lapselik figuur, väikese pea ning vaskse kumaga lühikesed heleblondid juuksed ( lokkis). Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema. Aino Pukspuu ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu. Härra Wikman koolidirektor
tõsisemaks. Siiski oli ka tema väga töökas ning sai oma perenaise kohustustega hästi hakkama, erinevalt Krõõdast oli Maril talutööde jaoks ka sobiv kehaehitus, mis tõttu pidas ta paremini vastu. Vargamäe perenaisena ei eelistaks mina ei Krõõta ega Marit, kuna Vargamäe perenaistena olid nad mõlemad nukrad ning allaheitlikud. Kui aga peaksin valima, siis valiksin noore Mari, kes alles oma Jussiga saunas elas, kuna see Mari oli tõesti alati positiivne, lõõritas laulda ning ei peljanud ka raskeid talutöid. 7. Ma arvan, et oleksin eelistanud elada pigem Oru Pearu peres. Esiteks juba seetõttu, et Pearu ei kurnanud oma perekonda tööga nii nagu seda tegi Andres. Kui tööjõust puudu tuli, siis palkas Pearu lihtsalt abilisi, mitte ei piitsutanud iseend ja oma peret. Ma küll
selgus, et Krõõdal sündis veel kaks tütart ja Krõõt oli selle pärast väga kurb. Andres oli tahtnud poissi, sest muidu poleksgi mõtet Vargamäel midagi teha. Ainult siis on kui see jääb omade kätte. Alles neljas laps oli poiss ja Krõõt suri varsti pärast sünnitust. Andres oli väga kurb ja süüdistas ennast, et Krõõdal oli raske elu olnud ja Andres isegi nuttis. Krõõt suri kevadel. Krõõt oli tahtnud,et Mari laste eest hoolitseks ja nii Mari tegigi.*Mari oli juba Jussiga abielus. Andresel polnud uue perenaise otsimisega kiiret ja nii jäigi Mari esijalgu perre elama. Juss kutsus mitu korda Marit tagasi sauna, aga Mari keeldus. Jõulude ajal kutsus Andres Marit endaga kirikusse. Ka Juss oli Marit kutsunud, kuid Mari ei tahtrnud kirikusse minna.Aga kui peremees kutsus, siis ta läks ja Juss oli kade ja kutsus Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi
Jälle möödusid Vargamäel kuud ning kevade saabudes ootas Krõõt oma neljandat last poega Andrest, keda sünnitades ta aga ise hinge heitis. Eespere Andrese elus oli see imelik hetk ta oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata. Pärast Krõõda surma pidi Mari imetama nii enda Katat kui ka väikest Andrest, sest Krõõt oli oma surmatunnil Marit palunud, et see asuks tema asemele Mäel perenaiseks. Krõõda surmaga hakkasid Andresel rasked päevad. Ümberkaudsed inimesed hakkasid talle uue naise võtmisest rääkima, kuid Andres ei otsinud uut naist, sest siiani oli ta ju ka Sauna Mariga hakkama saanud
majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nüüd küll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse
ootusi. Esimesel aastal ei täitunud viljasalved ja kotid kül peremehe ootuste kohaselt ometi kogunes sinna rohkem kui too oli julggenud loota. ,,pole viga lausus peremees perenaisele, esimeseks aastaks käib küll". Esimesel talvel meisterdati palju esmatarbe asju( toobreid, vanne, kappu, piimapütte, lusikaid, hainavõrke, põhukorve jms.) perenaine see-eest ketras ööd päevad- niikaua kui jaksas. Kuigi jussiga olid kõik rahul ei tahtnud too alguses järgmiseks aastaks jääda kuid kui perenaine oli talle asju pakkunud oli too meeledi nõus jääma. Järgmisel kevadel alustati kohe kui maa paljas kraavikaevamisega(sauna madis). Teisel aastal sai sõnnikut juba kaheksa hobusega terve päeva vedada."ei põld meid toida kui meie ta nälga jätame, ütles peremees".rukkis kippus seeaasta lahjaks jääma kuna talv oli ebasoodne
oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta,
poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima. XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres
majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse
end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada - Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi - Andres kade Pearu peale, et tal aega kõrtsis käia ja elu nautida, samal ajal kui Andres peab end lolliks rügama tööga. Ei mõista kuidas Tagapere saab nii hästi elada - Ainuke, kellel Eesperes muresid ei ole ja teisigi naerma paneb on Mari - Mari teatab Krõõdale, et tahab Jussiga sauna kolida, perenaine räägib tüdrukule kui ilusti sulane lastega mängida oskab ja neiul tulevad pisarad silma, naised jäävad jutustama - teatatakse ka Andresele, et Mari ja Juss tahavad pulmi tegema hakata, Andres oli lahkelt valmis neid korraldama ja perenaisega aitama joogi ja söögiasjus - Krõõt räägib mehele, et Mari ja Juss tahaksid pärast pulmi Vargamäele elama jääda ja siin ka surra ning nende saunakambrisse enda kodu luua, peremehel polnud selle vastu midagi, sest
Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest, tolle poega, tema varandust, emist, uttesid, lehmi. Hella, pehme südamega. Ei usu enam mingit õigust, vaid ainult armu nagu loodaks või otsiks seda eriti just Jussi haualt.Kannatas peksu ega liigutanud end paigast, nagu Krõõtki. Kaitses lapsi eluhinna eest. 14. karjapoiss Mart suur ja arukas. Loopis Pearut kividega ning hoidis kraavid kuivad. Krõõt hakkas teda sest ajast peale Matuks hüüdma
Kui nad lapsega magasid tuli Andres koju ja ajas naise üles ja ütles et pole vaja muretseda et see ka tüdruk on- neil veel aega poegi saada. Samas oli aga mees pettunud sest naabril olid esimesed pojad ja töö tegemises läks neil paremini, olgugi et mees koguaeg kõrtsis istus. Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on. Krõõt nuttis üldse väga tihti. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt ja Andres olid sellega nõus. XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi Matu, et kraavil on tamm ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et
Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja lapse pesemisega pidi ta seekord üksi hakkama saama, sest kodus oli vaid tema esimene tütar. Ta puhkes nutma, sest ta teadis , et Andres soovib poega. Andres oligi pettunud, aga ta lohutas end sellega, et võibolla järgmine laps on poeg. Mari rääkis perenaisele, et ta sooviks Jussiga abielluda ning sauna elama minna. Õhtul tuli teema uuesti jutuks ning peremees andis nõusoleku. XIV Pearu oli kraavile tammi ette ehitanud ning nüüd oli Andrese karjamaa vee all. Ta käis naabriga rääkimas, kuid see vastas üleolevalt, et kraav on tema maa peal ja ta ise otsustab, mis ta sellega teeb. Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada,
ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere. Kahjuks ei pea Krõõt aga kõigele sellele vastu ning sureb noores eas. Mari: Ta oli alguses julge ja töökas tüdruk, kes erinevalt Krõõdast oli sellise eluga vägagi harjunud. Heinatöö talle meeldis ja meestele alla ei jäänud. Mari armastas Jussi kellega nad ka koos kolisid kokku Sauna. Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi. Ta tunneb et ta pole väärt elu talu ja et ta on ikka veel saunanaine
võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber
piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari pere uhke saaniga kirkusse sõitsid. Mitu korda kutsub Juss Marit perest ära, ikka mõeldes et see on nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks,
" 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13
" 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13
Kui viimaks jõudis kätte kauaoodatud poisslapse sünd, suri Krõõt. Surres oli ta suul naeratus, sest lõpuks ometi tundis ta, et saab puhata kontimurdvast tööst ja nutetud silmadega ringikäimisest. Veel Mäe talu tüdrukuna oli Mari Krõõdale surivoodil lubanud, et on viimase surma järel lastele ema eest ning seda soovi pühaks pidades läkski ta saunast majja Andrese juurde elama. Sealjuures rikkus ta abielu ja suhet oma mehe Jussiga, mille tulemusena mees ennast üleliigsena tundma hakkas ja üles poos. Mari aga süüdistas Jussi surmas iseend ning see jäi tumeda varjuna tema ja Andrese vahele elu lõpuni kummitama. Kui enne oli Maril ikka lauluviis huulil olnud, siis nüüd pühkisid raske töö ja mure selle minema. Iga uus etapp Mari elus oli järjest kannatusterohkem. Perenaise rolliga kaasnesid mitmed kohustused töörügamine, mehe õnne eest hoolitsemine, laste kasvatamine
annaabi.ee 
