Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks
A. H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja nii tuli tema tallu Juula
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile.
Inimene on saladus Tammsaare teose ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" põhjal Iga inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2
Lugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist
IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele
- viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed, - tahtsid ak raamatupoodi minna, kuid ei jõudnud, Tigapuu soovitas hoopis järgmine kord oma sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest - annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära V - kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane, et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud, Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt
1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse
pärind ta mitmel korral, et kas enam valgemaks ei saa, ja kui maalrid vastand, et ei saa, siis öelnud ta: ,,Noh, hää siis küll, kui ei saa; aga mina oleks taht veel palju valgemaks. Sest mis valguse asutus see on, kui ta ise pole küllalt valge ja ei torka silma." Nõnda siis ongi see kõige esimesema järgu kool, nagu ta on. Just kui vana Maurus isegi, sest ka tema on esimese järgu mees: väljaõppind kirikuõpetaja. Mõistate? Võib kas südaöösi altari ette astuda või kantslisse ronida; mitte nõnda nagu meie kahekesi, üks leti taga, teine leti ees, muud ei midagistki. Aga saksad ei annud talle kohta. Mitu kihelkonda tahtsid teist saada, aga saksad olnud igal pool vastu. Kui siis vana Mauruse hing karanud täis ja ta öelnud: ,,Ma tahan teile näidata, kuis kirikusaksa valitakse". Ajand teine mehed ja naised, terve kihelkonna, lapsed ka, kunskoppi
vist nii). Kogu külakese puupeadest prominentkond muutub sellest pööraseks, kuna nende vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil. Kõik üritavad panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks teha. (pole tähtis, mida haiged söövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). Revidenti pole aga näha. Siis tuleb kellelgi idee, et järelevaataja võib olla inkognito. Korjatakse üles noorest tuulepeast Hlestakov. Too ei saa küll täpselt pihta, milles asi aga laenab uljalt kõigilt suuri summasid raha (keegi teistele ei räägi enne lõppu), narrib linnapea tütart ja tunneb end üldse väga hästi. Kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale kogu lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad
sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka) muud.Näiteks J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse, iseenesest üldinimliku dilemma ees kas kõnelda despootial tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aluses Eestis samuti. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan! Kõlas selles üldinimlike küsimuste kõrval selgesti kaasa inimestesse kuhjunud mure eesti rahva saatuse pärast. Veelgi jõulisemalt kui Tammsaarel mõeldud, kangastus Põrgupõhja Jürka eesti rahva võrdkujuna, kes kurjas maailmas üritab ühekorraga ellu ja ausaks jääda. Vastupanuvaim koondus kultuurivalda. Näiteks õnnestus peamiselt tänu Gustav Ernesaksale juba 1947. Aastal taastada üldlaulupidude traditsioon. Eriti oluline oli, et 1947
Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive
Vareste ja raudkulli lugu Varesed olid väikesed, aga nad arvasid, et neil on õigus. Indrek oli vareste poolt, aga Andres olu kullide poolt. Varesed olid varem kuuse juures kui kullid. Andres võttis tõe ja õiguse välja selgitamiseks lõpuks jõu appi. Filosoofiline vastuolu nende vahel. Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda. Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand. Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist. Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist. Indrekule kandus see patukoorem üle.teoses olev maakirjeldus on maine(ajalik), aga selle varjus toimuvad mingid igavikulised protsessid. Indrek võitles oma tõe ja õiguse eest. Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus
7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema
Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime
määras Tammsaare saatuse nõuka ajal. ( suri ära enne, kui pidi hakkama kahetsus kirju kirjutama( salgama varasema loomingu)) o Hüvitab ,,Tõde ja õiguse" teemad (NSV vastane) o Keerab rahva jutud ümber o Vanapaganal ei tule ükski hing enam põrgusse o Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal võtab seega kõik taevasse o Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad hinged jällepõrgusse o Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette o Naabriks Kaval Ants o Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane o Ants õpetab Vanapaganat, et peab valetama, et tuli Venemaalt, passi ostis juudilt o Antsu julmus suureneb ja kasutab Vanapaganat ära. Muudab Antsu orjaks ja
kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII - kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis, naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega - Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast - Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et latataraks oli olnud saunaeit, kes kirikumõisas klatsimas käis
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte
ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega. Reinule virutas kutsar piitsaga silma, nii et tuld Reinu silmast purskas. Ja alles siis kargas Rein kallale parunile, enese teadmata. Ta arvas, et see oli kutsar, keda ta peksis. Mõni kuu pärast karistuse saamist, suri ta ära. Pärast seda tegi Päärn oma esimese eksimuse paruni suhtes. Päärn oli läinud parunile ütlema, et ta isa suri ära ning, et see on paruni süü. Nüüd astus sauna Huntaugu Miina. Ta küsis Päärnalt, kas see jutt, mis kubjas oli rääkinud, on tõsi
ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega. Reinule virutas kutsar piitsaga silma, nii et tuld Reinu silmast purskas. Ja alles siis kargas Rein kallale parunile, enese teadmata. Ta arvas, et see oli kutsar, keda ta peksis. Mõni kuu pärast karistuse saamist, suri ta ära. Pärast seda tegi Päärn oma esimese eksimuse paruni suhtes. Päärn oli läinud parunile ütlema, et ta isa suri ära ning, et see on paruni süü. Nüüd astus sauna Huntaugu Miina. Ta küsis Päärnalt, kas see jutt, mis kubjas oli rääkinud, on tõsi
Andres aga haaras Pearu kõge hellemast kohast kinni nii, et mees ilma abita tõustagi ei saanud. Nii saavutas Andres võidu ka kõrtsis. XXI Andres tuli rõõmsa tujuga koju ning rääkis Marile, et ta ise oli Pearu hobuse rukkisse suunanud ja nüüd kavalusega kohtus võitnud. Samuti sai Mari oma kahtlusele kinnitust, et pussihaav oli hoopis Jussi tegu mitte kukkumise tagajärg. Mari kahtles kaua, kuid oli nüüd valmis Andresega abielluma. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja jutule. Neil tuli õpetajat kaua veenda, et ta abiellumiseks nõusoleku annaks. Mari ja Andrese pulma tuli ka kutsumata külapoisse, kes suure huviga Laulu-Lullu laulu kuulasid ja irvitasid. Kui peremees laulu kuulama tahtis minna lõpetas mees laulmise. Andres lasi ühel külalisel laulu sisu välja uurida. Laul oli Andresest, Marist ja Jussist (Pearu tellitud laul).Andres vihastas ja lõi Laulu-Lullut ning viskas kutsumata külalised välja. Laulu-Lullu lubas endale, et ta täiendab laulu
4. Uus kooli päev algas bioloogiaga, mida kaheksandikele (ja mitte ainult) andis nende klassijuhataja- Damen Wolf. Damenit nähes pooled tüdrukud minestasid ja , kui lugeda nende mõtteid, siis kindlasti on sealt leida sellist küsimut: "On ta abielus?" ja muud sellis. Täna nägi Helena sama väsinud ja unine nagu kõik teisedki. "Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid. Koolipäev on lõpuks lõppenud ning Ethan paneb ennast riidesse. Ning äkki kuuleb ta enda peas: See plika ei tea kellega ta mängib, mina olen temast tugevam
sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui Mari Jussi nägi pani ta tähele et selle sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres ütles Pearule selle kohta et nüüd saigi mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu tapetud. Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude alla, ilma kirikukukella-löömiseta, ja ilma köstri või õpetaja lugemiseta. Teiste imestuseks hakkas Andres palgeraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli väga liigutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid nutt kippus siiski peale. Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma
ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui Mari Jussi nägi pani ta tähele et selle sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres ütles Pearule selle kohta et nüüd saigi mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu tapetud. Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude alla, ilma kirikukukella-löömiseta, ja ilma köstri või õpetaja lugemiseta. Teiste imestuseks hakkas Andres palgeraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli väga liigutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid nutt kippus siiski peale. Mari
Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul tahtis A teada kus see on aga Mari ütles algul et seda ei ole ja siis et keegi olevat ära võtnud. A tahtis teda lüüa aga lapsed tulnud vahele. XXIV Tasu rääkimise eest. Peres olid kõik aga tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Poisist arvati kirikuõpetaja saavat. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Peale seda kui laps sündis oli A nagu uuesti sündinud. Ainult Indrek jonnis. Maret ja Liisi olid kantseldamisest tüdinud
Pärast "Tõe ja Õiguse" valmimist avaldas Tammsaare psühholoogilise põhikoega romaanid "Elu ja armastus" (1934) ja "Ma armastasin sakslast" (1935). Näidend "Kuningal on külm" (1936) on terav ja vaimukas satiir II maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu. Kõige teravamalt kujutas Tammsaare ekspluateerimisel rajaneva ühiskonna pahesid oma viimases romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939). Proloog juhatab sisse romaani filosoofilise teema . Kui Vanapagan tahab põrgut edasi pidada, peab ta minema maa peale, et oma maise elukäiguga tõestada õndsakssaamise võimalust. Vanapagana ja Kaval-Antsu karakterite loomisel on Tammsaare lähtunud ka eesti rahvajuttudest, mis põrgu valitsejat esitavad lihtsameelse, kuid heasüdamliku peremehena, keda petab nutikas sulane Kaval-Ants. Romaanis teenib Vanapagan Kaval-Antsu. Romaan on tõsine hoiatus ühiskonnale, kus rafineeritud ja südametu
. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma."). Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait (,,Mina varemalt ei teadnud, missugune rahuldus on töös, aga vangis.." Villu peatus.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
