Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel.
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1
Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega
Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eestlased, kes oleksid võimaldanud endale ülikooliharidust, ei saanud seda, sest ülikool puudus, kuid samas baltisakslased omandasid endale Lääne-Euroopas parema hariduse ja paljud neist tulid Baltikumi tööle tagasi, kus valitses suur puudus intelligentsetest pastoritest, juristidest, koduõpetajatest, ning see omakorda parandas Eesti- ja Liivimaa üldist hariduslikku olukorda. Järelikult, baltisakslaste kõrgharidustase paranes ja eestlaste oma halvenes, kuid elementaarharidus talurahva seas kasvas. Ma usun, et väga oluline tähtsus hariduse kujunemisel oli pietism, hernhuutlus ja muud uued usuvoolud. Pietism levis eelkõige kirikuõpetajate seas, kuid tänu sellele elavnes usulise kirjanduse väljaandmine eelkõige 1739
uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahvaesinduse funktsiooni.Prantsusmaa oli ikka veel privilegeeritud kihtide riik.Suures ulatuses poliitilisest võimust ilma jäänud aadelkond teenis õukonnas ja sõjaväe ning kiriku kõrgemates ringkondades.Aadlikud olid vabastatud ka maksudest.Paljud neist nõudsid ikka veel talupoegadelt feodaalmakse ja muude kohustuste täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud.Kirik oli riigi käepikendusena
advokaadi amet. Olin sellest kuskilt kuulnud ja ka meeletult põnevaid Ameerika filme vaadanud, kust neist palju juttu oli. See tundus jube põnev. See unistus kadus mul küll umbes aasta tagasi, sest sellel ajal hakkasin aru saama, et mida see amet endast kujutab ja mida see eeldab. Ometigi oli just juristi-amet minu kõige pikaldasem unistus. Ma usun, et tean sellest juba nii mõndagi, aga alati on tore rohkem teada ning just sellepärast ma juristidest ja advokaatidest uuringi. Mida need ametid endast üldse kujutavad ja mis on juristiameti ja advokaadi vahe jne. Õppimisvõimalused Minu koolivalik oleneks kindlasti juba asukohast. Õppimisvõimalusi on kindlasti ka pealinnas, aga minu prioriteediks on siiski Tartu. Esmane valik oleks arvatavasti kõige pikema ajalooga kool Tartu Ülikool ja sealne õigusteaduskond. See on Tartus ka ainuke õigusteaduste õppimise võimalus. Tallinnas on võimalus õigust õppida ka Tallinna
1631. aastal palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati 1632. aaastal 15. oktoobril. Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Kuna Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ning ei suutnud baltikumile mõju avaldada tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta
Pigem kaevatakse juristide ja majandusasjatundjate vähesuse üle. Kuna saadikud on erinevat taustaga, on ka rahva esindatus laiem. Erinevatelt elualadelt pärit inimeste kuulumisel Riigikokku on nii omad head kui halvad küljed. Ühelt poolt on laia esindatusega Riigikogul hea ülevaade riigis erinevatel elualadel toimuvast. Teisalt kulub aga otsuste kujundamisele ja väljatöötamisele ehk rohkem aega kui vaid professionaalsetest poliitikutest, majandusinimestest ja juristidest koosneva riigikogu puhul. Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ja nad räägivad kogu rahva eest, s.t. nad võivad otsuseid langetada omaenda tõekspidamiste alusel. Riigikogu liikmete ametist tagandamine on võimalik vaid äärmiselt piiratud juhtudel ning seondub eelkõige kuriteo toimepanemisega. Sääraste meetmete läbi püütakse tagada rahvaesindajate sõltumatus ja tegutsemine kogu rahva huvides, mitte vaid teatud osa valijaskonna hetkemeeleoludest lähtudes.
docstxt/.txt
esindasid õiguse teist külge. Paljudel retoorikutel olid laiad teadmised, näiteks Cicero, oma kõne ja filosoofiliste kirjutistegaga de officis, de legibus ja de repuclica andis edasi olulist teavet õiguslikust keskkonnast ning juristide ja retoorikute vahelistest suhetest ja õiguslikest argumentidest. Retoorika pole ainult küsimus, kuidas olla veendunud õigsuse küsimuses, vaid peaks looma tähenduse juristide argumentatsiooni ja seisukohtade üle. Meie teadmised Rooma juristidest on põhiliselt pärit Digestist ja teistest Justinianuse ajast säilinud juriidiliste tööde fragmentidest. Hoolimata asjaolust, et teadmised vabariiklikest õigusteadlastest on kaudsed, seetähendab pärit varasemate õigusteadlaste kirjutistest, pole õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal. Eraldi äramärkimise võib teha Quitus Mucius Scaevola puhul, kes koos Servius Sulpius Rufusega olid tolle aja kuulsaimad vabariiklikud juristid. Q
10 vahetuvat liiget 3) RAHVUSVAHELINE KOHUS HAAGIS riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine 4) SEKRETARIAAT - haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine 5) PEASEKRETÄR juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon · ÜRO-l oma rahuvalvejõud TAGAJÄRJED · Potsdami konverents Saksamaa lõhestamine · 1945.a. nov 1946.a.okt Nürnbergi protsess moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust · Pariisi rahukonverents 1945.-1946. Lepingud allkirjastati 1947.a. Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia,Rumeenia,Bulgaaria,Ungari,Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume · 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel 1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3
võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid küll madalateks (nt käsitöölised, näitlejad, oksjonipidajad) ning kõrgeteks (nt põllumehed, arstid, ehitusmeistrid), kuid juba tol ajal ei olnud töö õilsus sissetuleku suuruse määraja (Tiidus 1997). Kuigi Vana-Rooma inimesed olid lisaks antud kirjatöös nimetatutele hõivatud veel
o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 Lepingud allkirjastati 1947 Smaa EU liitlastega (It, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari) Pidid maksma reparatsioone & loovutama territooriumi *NÜRNBERGI KOHTUPROTSESS 1945nov 1946okt 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal 24 süüalust võeti vastutusele *ÜRO Jalta konverentsi otsus Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents Põhikiri jõustus 24okt Põhieesmärgid: o Rahvusvahelise julgeoleku & rahu säilitamine o Riikidevahelise koostöö arendamine probleemide lahendamisel o Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnistamise alusel 51 riiki Polnud EU keskne Põhiorganid:
olla enam midagi avastada. 5.Lahendused Lahendusi metsade hävitamise probleemile on mitmeid, kuid nende elluviimine on juba keerulisem. Selleks et seda probleemi efektiivselt lahendada on vaja koostööd kõikide sellega seotud tasandite vahel; probleemiga on vaja tegeleda nii kohalikul külaelaniku, puidufirmade, põllumeeste, riigijuhtide kui ka tarbijate tasandil. Seadusandluse seisukohalt on Indoneesia praeguseks keelanud toorpuidu ekspordi ja loonud eraldi juristidest, uurijatest ja kohtunikest koosneva ,,meeskonna". Malaisia keelas 2002 aastal ümarpalkide impordi Indoneesiast ja laiendas seda 2003. aastal ka tasapalkidele.[1] Üks olulisemaid juba tehtud samme looduskaitsealade loomine, eriti aladel, mis on suutnud pääseda kettassae ja tulekahjude eest. Hea näide sellest on kõigi kolme riigi poolt allakirjutatud kokkulepe ,,Heart of Borneo" (nn ,,Kalimantani süda"), millega nõustutakse kaitsta saare keskel asuvaid liigirikkaid vihmametsi
Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Sõja lõpp Kuigi Rootsi on Euroopas edukas, langeb Eesti ala järkjärgult Venemaa kätte (1710) Vene vallutajad olid äärmiselt julmad, tappes enamiku maarahvast, samas, VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18
- armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine Tagajärjed 1945 nov. - 1946.a. okt. Nürnbergi protsess – moodustati 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal, vastutusele 24 süüalust https://www.youtube.com/watch?v=kWR2I5Q9d9U Pariisi rahukonverents – 1945-1946, lepingud allkirjastati 1947 Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume 1951.a. San Franciscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel: 1) Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust
Rikkad eelisasid linna asemel oma maamõisaid. Nende latifundiumid muutusid kaubanduse soikumise tõttu järjest enam naturaalmajanduslikuks. Nõrgenesid sidemed riigi eri piirkondade vahel. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg Üks olulisemaid saavutusi sellel ajal oli Rooma seadusandluse korrastamine ja mitmeosalise, põhjalike kommentaaridega varustatud seadustekogu väljaandmine keiser Justinianuse valitsusajal. Ta moodustas komisjoni oma aja silmapaistvamatest juristidest ja tegi selle ülesandeks koondada, süstematiseerida ning ajakohastada kõik sajandite jooksul Rooma keisrite antud seadused. Sõjavägi ja ühiskond Riigi piiride tõhusamaks kaitsmiseks korraldati umber ka sõjavägi. Kuna varem paiknesid leegionid riigi piiridel ja suuremaid tagavaravägesid polnud, siis sai ühte piirilõiku tugevdada ainult teisest piirilõigust vägesid ära tuues. Nüüd aga loodi
ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Šoti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas. Tribunalid moodustatakse eriseaduste alusel mingi konkreetset liiki vaidluste lahendamiseks. Tribunalid koosnevad juristidest ja ilma juriidilise hariduseta vastava eriala spetsialistidest. Protseduur on kiirem, vähemate vorminõuetega ja odavam, kui üldkohtutes. Tribunalid on moodustatud töövaidluste, sotsiaalkindlustuse- ning mitmesuguste omandiõiguse ning maksude asjade läbivaatamiseks. On olemas ka sisetribunalid. Lordkantsleri nimetab ametisse kuninganna peaministri ettepanekul. Lordkantsleri isikus segunevad Inglismaal kõik kolm riigivõimu, kuna lordkantsler on: 1) kabineti liige - täidesaatva
ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Soti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas. Tribunalid moodustatakse eriseaduste alusel mingi konkreetset liiki vaidluste lahendamiseks. Tribunalid koosnevad juristidest ja ilma juriidilise hariduseta vastava eriala spetsialistidest. Protseduur on kiirem, vähemate vorminõuetega ja odavam, kui üldkohtutes. Tribunalid on moodustatud töövaidluste, sotsiaalkindlustuse- ning mitmesuguste omandiõiguse ning maksude asjade läbivaatamiseks. On olemas ka sisetribunalid. Lordkantsleri nimetab ametisse kuninganna peaministri ettepanekul. Lordkantsleri isikus segunevad Inglismaal kõik kolm riigivõimu, kuna lordkantsler on: 1) kabineti liige - täidesaatva
poolkuplid.Ristiusu kirikule omaselt lõi valguse ja varju vaheldumine arvukate mosaiikide ning maalingutega kaunistatud interjööris üleva tunde. Tänapäeval on see ehitis mugamediusuliste türklaste mosee, kuna islam keelab inimese kujutamis, on enamik toonaseid maalinguid ja mosaiike krohviga kaetud. Rooma üks olulisemaid saavutusi oli seadusandluse korrastamine ja mitmeosaline seadustekogu väljaandmine keiser Justianuse valitsusajal. Ta moodustas komisjoni oma aja silmapaistvamatest juristidest ja tegi ülesandeks koondada, süstematiseerida ning ajakohastada kõik Rooma keisrite poolt antud seadused. Nii valmis üle paari tuhande leheküljeline õigusteaduslik suurteos ,,Corpus juris civilis" (Rooma õiguse kogu). Kuid sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. 586. aastal tungis Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid. Sel samal ajal hakkasid Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased
talupoegadele talude päriseks müümine.Eestlasest sai taluperemees ning mõisas hakkasid tööle palgatöölised e. mõisamoonakad. Pilet nr 3 ; ( 2) Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu, sest Venemaa enda kultuur oli halvemas seiskorras kui Baltikumi oma. Seevastu tihenesid sidemed Saksamaaga. Kuna Tartu Ülikool oli terve 18.sajandi suletud, said baltisaksa aadlinoorus hariduse Saksamaa ülikoolides. Baltikumis oli suur puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajadest, tööd leidsid Saksamaalt päit haritlased. Vaimuelu kandev osa jäi endiselt luterliku kiriku hooleks.Paljud kogudused olid jäänud olma õpetajata, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinenud. Erinevalt vanameelsetest pastoritest, kes olid rahul sellega , kui tp olid usu põhitõed pähe õppinud, püüdsid nooremad selle poole, et usuküsimusi rahvale selgitada ja arusaadavaks muuta. 1739.a. ilmus esimene eesti keeles piibeli täielik tõlge
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud
Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja. Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes: 1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis 2. Kehtestab pearahamaksu. Esimese tulumaksu sisseviimine Vaimuelu. Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks
iseloomustab hästi pildiline geomeetria. Samas on tema fotodes täheldatav ka teatud sürrealistlik sümbolism, mis väljendub vihjetes millised füüsikalised jõud on igapäevaelu aluseks. Väikesed ootamatud momendid ja impulsiivsed liigutused on muundatud üldisemateks tähelepanekuteks. Cartier-Bressonil õnnestus raamistada näiliselt kerged spontaansed momendid, kuid jätta nendest kõrgekunstiline ning amatöörikauge mulje. Erich Solomon--saksa fotogaaf.. tuntud täna oma piltidele juristidest ja diplomaatidest. Ta kasutas inovatiivseid meetoteid et neid pilte saavutada. Pildistas tähtsaid inimesi kontrollimatutel momentidel. "Ajastu kuulsaid inimesi kontrollimata silmapilkudel". Pildiajakirjandus- loob pilte et öelda uudislugu.1880-1897 aja sai võimalikust piltideg ailustreerida uudiseid. Töö peab olema aus ja erpooletu, samas räägib loo rangelt ajakirjanduslikus mõttes. Tähtsad punktid- õigeaegsus-, objektiivsus(õiglena ja täpne
Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1. Juristid kiriku teenistuses Rooma piiskopi teenistusse asus järjest enam juriste, kes otsisid kindlat teenistus ja vaimset pelgupaika, kuid ühtlasi tõid nad kaasa oma (ilmaliku) õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid hierarhiliseks ja territoriaalseks kujunevale kiriku teadmised ja oskused administreerimiseks. Juristid ei jäänud pelgalt ametnikeks, vaid tõusid tähtsatele kohtadele. Olgu nimetatud juristidest piiskopid-kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus. Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma- katoliku) kirikule arusaamise õiguskirikust. 3.2. Autonoomsus Juristid valdasid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat; et õigusel on õigus olla riigist ja poliitikast autonoomne. See teadmine elas edasi rooma-katoliku kiriku
Õhtumaale on seevastu omane õiguseluline dualism mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. Õhtumaa juristidel on alati olnud teadmine allumine õigusele ning sellega kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poliitilisele suvale on tihtipeale vastandunud õigus, mille võimuses on olnud karistada ka valitsejat. Teadmist võimude lahususest kandis keskajal edasi just rooma-katoliku kirik. Põhjuseks paljude rooma juristide kirikuga liitumine ning teadmiste kirikusse toomine. Peamine tees on jumaliku võimu sõltumatus ehk õigusautonoomia. Just
kaugeltki ei valitse ühiskonda, vaid peab seda võimaluste piires teenindama. Tuleb aga tunnistada, et õigus, seaduse sunnijõuga tagatud juriidiline regulatsioon võib luua kas soodustavaid või takistavaid tingimusi muudel alustel kulgevatele arengutele ühiskonnas. Kuid õiguse nimel, õiguslike vahenditega saab luua ka õiglust, hoida ühiskonna arengut normse tasakaalu rööbastel. Tänapäeva õpetatud juristidest paljud kalduvad käsitama õigust normisüsteemina, mille kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete,
mida eeldab ratsionaalne diskurss. Siis teostab ta ennast ja saavutab oma eesmärgi nii hästi kui see temal inimesena ja juristina on võimalik. Diskursiteooria teenib juriste ka kaudselt. Ta pakub vahendeid eneseanalüüsiks. see on üks kasutuskõlblik vahend, kui püüda vastata küsimusele – mida ma tegelikult teen, kui ütlen, et tõlgendan seadust? Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna tugevamaks. See teeb lihtsalt juristidest tõelised juristid. Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi
pole üksnes Saksa-maa, vaid ka teised maad. Ei, me oleksime pidanud väsimatult propageerima seda mõtet, et süü lasub tervikuna ja eranditult vastastel. Seda oleks tulnud teha isegi sel juhul, kui see poleks vastanud tegelikkusele. Kuid seejuures polnud Saksamaa ka tõepoolest süüdi selles, et algas sõda. Mis siis juhtus sellise pooliklikkuse tulemusel. Ei koosne ju rahva-miljonid mitte diplomaatidest ja mitte elukutselistest juristidest. Rahvas ei koosne inimestest, kes on alati võimelised tervelt mõtlema. Rahvamass koosneb inimestest, kes sageli kõhklevad, looduselastest, kes kergesti kalduvad kahtlustesse, lähevad ühest äärmusest teise jne. Kui me lubasime kasvõi ainult kahtlusevarjulgi langeda oma õigsusele, oli sellega loodud juba terve kahtluste ja kõhkluste kolle. Mass osutub juba võimetu olevat otsustama, kus siis lõppeb vastase vale ja kus algab meie oma ebatõde
a Brasiilia, Peruu), sakslasi allus aga subsidiaarsele mõnedesPõhja- Ameerika osariikides ja pandektiõigusele. prantsuse keelt kõnelevates Kanada 2.2. Olulisemad koostajad provintsides ning endistes Prantsuse 2.2.1.B. Windscheid koloonia osades Aafrikas. 1874 nimetati ettevalmistuskomisjon CC on romaani rahvaste ühine õigusallikas. juristidest (juhiks Berhard Windscheid), Ta on tugevasti mõjutanud nt Egiptust, 1887 valmis esimene projekt. Sai tugeva Süüriat ja Liibanoni. kriitika osaliseks, eriti nn. germanistide CC tugev positsioon Prantsusmaal on esindajalt Otto von Gierke'lt liialt tehniline, põhejndatud sellega, et ee oli õnnestunud raskesti arusaadav, palju viiteid, rooma
seda võimaluste piires teenindama. Tuleb aga tunnistada, et õigus, seaduse sunnijõuga tagatud juriidiline regulatsioon võib luua kas soodustavaid või takistavaid tingimusi muudel alustel kulgevatele arengutele ühiskonnas. Kuid õiguse nimel, õiguslike vahenditega saab luua ka õiglust, hoida ühiskonna arengut normse tasakaalu rööbastel. Tänapäeva õpetatud juristidest paljud kalduvad käsitama õigust normisüsteemina, mille kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete, protsesside jne olemusse teatava loomuliku korrana
annaabi.ee 
