Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jumalusega" - 35 õppematerjali

Puramiidid
4
docx

Puramiidid

röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu loobusid vaaraod hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasid endale rajada tagasihoidlikumad hauakambrid. Vaaraosi hakati matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati nii öösel kui ka päeval. Võrdlus Uurides mõlema kõrgkultuuri kunstiajalugu on selgelt arusaadav, et püramiide peeti olulisteks saavutusteks juba nende ehituse ajal. Kuigi mõlemad tsivilisatsioonid seostasid neid ehitisi jumalusega, arvan mina isiklikult, et kogu tegevus oli rohkem seotud ilmalikkusega. Valitsejad pidasid vajalikuks näitama nii rahvale kui ka teistele kultuuridele oma võimu. Usk on olnud aastatuhandeid inimeste tavade, käitumismaneeride ja põhimõtete aluseks. Seetõttu sai sellega väga kergelt manipuleerida. Mesopotaamias ehitati need jumalate elupaigaks ning Egiptuses hauakambriteks, kust vaaraod taevaga saavad ühilduda. Võttes arvesse tõsiasja, et

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Hinduism
19
pptx

Hinduism

eetika Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: 1. Õiglus 2. Ausalt saavutatud õitseng 3. Nauding Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: DHARMA ja KARMA, mis on õige käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha ­ uuestisünni tsüklist pääsemine. Suhe jumalusega Jumalateenistus väga individuaalne ­ kodus, looduses või templites. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde Varanasi, Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. kalender Hindu kalendris on päevad, nädalad ja kuud jaotatud samaselt meie kalendrile, ainult selline jaotus on tehtud teiste põhimõtete järgi. Kuud on jaotatud

Teoloogia → Religioon
20 allalaadimist
Anubis
8
doc

Anubis

allilmaga.)   jumalanna.   Teda   kujutati   tavaliselt   koera   peaga. Kynopolise   noomis   loeti   teda   Anubise   naiseks.   Vahel   peeti Anubise naiskehastuseks.  Apuat  (Vana­Egiptuse   keeles,,see   kes   avab   teed”):   Egiptuse usundis   hundi   kujuline   jumal,   kes   saadab   surnuid   Duati. Tema kultuse keskuseks oli Siute (Kreeka k. Likopol­ huntide linn). Tema tiitliks oli ,,juht”. Tegemst oil sõjaka jumalusega. Tema atribuutideks olid mõõk ja vibu.  Astes(Astennu/Asten/Isten/Astes):   Üks   paljudest     Duati kaitsejumalustest   egiptlaste   uskumustes.   Kujutati   tavaliselt suure musta koerana. Uues Riigis samastati Anubisega.  Kasutatud kirjandus: 1. Egiptus. Vaaraode maailm. Tallinn, Koolibri 2007 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Anubis 3. http://als.wikipedia.org/wiki/Anubis 4. http://ru.wikipedia.org/wiki/ 5. http://de.wikipedia

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Sufism
4
docx

Sufism

Sõna sirr tähendab saladust, müstikat, midagi varjatud, salajast mõtet. Tughra kuju sümboliseerib seda, et süda ihaleb taevast. Poolkuu südames viitab reageerimisvõimele ja südame potentsiaalile. Poolkuu tähendab operatiivsust, päikesevalgusega poolkuu areneb täiskuuks. Viisnurk tähendab Jumalikku valgust. Süda, mis on Jumaliku valguse saanud, vabaneb ja siis tekivad tiivad. Sufidel on ka varjatud sümboolika, mida nad kasutavad luuletustes. Kaisutamine ­ teadlikku jumalusega ühinemise vaimustust, abielu on selle mõistmise algus. Vein ­ sufide müstilised õpetused ja väät ja viinamari on veini allikakas ehk sufism ise. Tavern on pühakoda või sufide salajane õpetamise koht. Armastatu ­ kõikiarmastav jumal. Armastaja ­ Sufid ise. Armunud neitsi - Sufi kirgliku armastuse objekt, jumaluse sümbol. Armastatu ja armastaja tähenduses kasutatakse teinekord ka selliseid väljendeid nagu Punane roos, mida armastab ööbik.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Kristluse teke-Piibel-Vana Testament-Uus Testament
3
docx

Kristluse teke (Piibel, Vana Testament, Uus Testament)

vastu ja eripäritolulised jumalused sageli segunesid ning ühte sulasid, ei tekitanud riikliku kultuse formaalse järgimise nõue mingeid probleeme. Rooma riigi suhtumine eri religioonidesse oli tolerantne ja religioosne pilt impeeriumis ülimalt kirju. Kreeka ja rooma jumalate vahelised piirid olid juba ammu hägustunud ning kogu impeeriumis vohasid hellenistlikud müsteeriumikultused, mis kreeka ja idamaade traditsioone ühendades tõotasid usklikele tihedat sidet ühe või teise jumalusega ning seeläbi igavest õndsust pärast surma. Dionysose ja Orpheuse, Väike-Aasia Kybele (tuntud ka kui Magna Mater ­ Suur Ema), Egiptuse Isise (ja tema süles kujutatava Horos-lapsukese) ja paljude teiste jumalate või pooljumalate kõrval tõusis keisririigi ajal esile eriti Iraani päritolu härjatapja Mithra, kelle päikesega seonduv kultus levis, eriti sõjaväelaste hulgas, idapiirkondadest kõige kaugemate lääneprovintsideni. Riigile pakkusid rahva seas levivad

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Sentimentalism
3
doc

Sentimentalism

Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia,

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
Platon Referaat
9
doc

Platon Referaat

jms, allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee , mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi, mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool olemist. Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Kuid me kuulsime juba, et ideede maailm on igavene, muutumatu ja täiuslik, meeltega tajutav maailm aga vastupidine - ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv. Seepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
Ajaloo referaat Platonist
7
odt

Ajaloo referaat Platonist

Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõige kõrgem idee on headuse idee. Kõik teised ideed on temale alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. inimeseõpetus Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha. Iha asukoht on niuetes. See on põhiliselt seksuaalne. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. See on kogemuse ja iha orgaaniline kajastus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Olulisem ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Kehasse sattunud surematule

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Asteekide elust ja kultuurist
8
odt

Asteekide elust ja kultuurist.

Teadused. Arenenud filosoofia. Filosoofid - tlamatine (targad). Kõrgetasemeline meditsiin: anatoomia ja füsioloogia tundmine, loodusravi. Astronoomia: kalendrisüsteem oli üle võetud tolteekidelt, viimased omakorda olmeekidelt. Päikeseaasta pikkus 365 päeva - 18 kuud, igaühes 20 päeva, aasta lõpus nn 5 õnnetut päeva. Aasta algas 12.veebruaril ja lõppes 11.veebruaril. Igal kuul oli oma nimi, iga kuu igal päeval oma number ja nimi, mis seotud mingi jumalusega. Rituaalse aasta pikkus 260 päeva, koosnes 13 kuust, igas kuus 20 päeva. Lisaks kasutasid preestrid aastat, mille pikkus oli 584 päeva ja kattus Veenuse aastaga. Ajastud ehk tsüklid vältasid 52 aastat (4 korda 13 aastat). Tsükli lõpus olid õnnetud päevad, mil kustutati tuled, suleti lapsed majadesse ja purustati kõik savinõud. Viimane tsükli lõpp oli 1507.a. Uue tsükli algul pidustused ja tulede uus süütamine. Kultuur

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Kreeka filosoofia
5
odt

Kreeka filosoofia

Kõige kõrgemal asub hüve idee (idea tou agathou), mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi (epekeina tes ousias), mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool olemist. Mida on teadusele andnud hellenismi aja filosoofid Archimedes, Eratosthenes ja Aristarchos? Arcimedes : Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses; tema andis ligikaudse arvutusviisi

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
Kreeka Pathenon
11
doc

Kreeka Pathenon

Kreeka mütoloogias Ateena (vahel kutsutakse ka Ateeneks) on leidlik ning kaval kangelaste kaaslane ning kangelastegude jumalanna. Ta on neitsijumalanna, kelle auks on ehitatud Parthenon Kreeka pealinnas Ateenas. Ateena kultus on teadaolevalt eksisteerinud väga varajasest perioodist ning müüdid temast on mitmeid kordi ümberkirjutatud, et nad vastaksid erinevatele Kreeka perioodidele, mis kunagi seal valitsesid. Kreeka filosoof, Platon samastas teda Liibüa jumalusega, Neith-iga, kes oli sõjajumalanna, kuid tema iseloomustamiseks tihti näidati teda rasket tööd tehes või kudumas. Ateena on samuti tuntud kui tarkuse ja nutikuse jumalanna, ta oli samuti ka kudumise ning teiste käsitööde kaitsejumalanna. Teda on sageli kujutatud koos kakuga ning on väga tihti kujutatud koos võidujumalanna, Nike-iga. Ateena kannab rüüd kas lamba- või maonahast ning müütide järgi olevat talle kinkinud selle Zeus ise

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Aristoteles ja Sokraates
8
doc

Aristoteles ja Sokraates

Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõige kõrgem idee on headuse idee. Kõik teised ideed on temale subordineeritud- alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema

Filosoofia → Filosoofia
112 allalaadimist
Filosoofia ja filosoofid
4
docx

Filosoofia ja filosoofid

Kõige kõrgemal asub hüve idee (idea tou agathou), mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi (epekeina tes ousias), mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool olemist. Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Kuid me kuulsime juba, et ideede maailm on igavene, muutumatu ja täiuslik, meeltega tajutav maailm aga vastupidine ­ ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv. Seepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast.

Filosoofia → Filosoofia
12 allalaadimist
Muinaseestlased
13
odt

Muinaseestlased

Ainus eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal on Tharapitha (ka Taara või Tarapita) keda austati nii Saare-, Viru- kui ka Läänemaal.Ka on öeldud et ta oli saarlaste "suur jumal", kes Läti Henriku teateil olevat sündinud Virumaal ühel mäel (Ebavere?) ja sealt lennanud Saaremaale. kuigi Henrik nimetab Tharapitkat (meessoost) jumalaks, on ta nimi toodud ära ja ka käänatud nagu oleks see naissoost. See viib mõtted võimalusele, kas polnud äkki tegemist mõlemasoolise jumalusega? Üldiselt arvatakse, et eestlastel polnudki jumalaid indoeuroopa tähenduses, mütoloogilised tegelased olid pigem haldjad ja loodusvaimud. Kui põhjapoolse Eesti folklooris domineerivad haldjad, kes enamasti näivad jäävat sootuks, siis Kesk-Eesti ja eriti Kagu-Eesti loodusvaimud tunduvad vähemalt vanemas kihistuses olevat enamasti naissoost, emad (ka eided, memmed jne). Kokkuvõte Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi - üheksandast aastatuhandest e

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Referaat platoni kohta
11
odt

Referaat platoni kohta

allpool aga kitsama määratlusega ideed. Kõige kõrgemal asub hüve idee , mille kohta ütleb Platon, et see on teiselpool olemusi, mistõttu ei saa seda rangelt võttes ideeks pidada. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Nagu päike annab loodusele elu ja silmadele tunnetusvõime, samamoodi annab hüve ideedele "elu" ja mõistusele nende tunnetamise võime. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teiselpool olemist. Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Kuid me kuulsime juba, et ideede maailm on igavene, muutumatu ja täiuslik, meeltega tajutav maailm aga vastupidine - ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv. Seepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest,

Filosoofia → Filosoofia
35 allalaadimist
Meditatsioon
14
odt

Meditatsioon

Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Budism laenas mandala mõiste tantratest. Astroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad Templites on tihti mandala mudelid , pühendatud mingile konkreeetsele jumalusele. Samuti on ehitatud templeid ja hooneid mandala printsiibil. Näiteks Samje klooster Tiibetis. Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buda või jumalusega(3.). Mandalaid on kolme liiki: 7 · idu- ehk seemne-mandala, · sümbolite või märkidena avalduv · kujudena avalduv joonis 3 mandala Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund(vt joonis 3). Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi

Kategooriata → Uurimistöö
68 allalaadimist
Looduse idee keldi vaimsuses
15
doc

Looduse idee keldi vaimsuses

8 või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist. ( Sampson, 2008) Ruudu või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu ja jugapuu) või kaunistatud post, mille ümber käidi või tantsiti. (Jones, Pennick, 2003) Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet. Allikas oli seostatud mingi kindla jumalusega, nagu näiteks Covetina Carrowburghis. (Jones, Pennick, 2003) Jumalannasid seostati tihedamalt loodusega, nemad olid mägede, jõgede ja metsade vaimud, aga palju oli ka muid loodusjumalaid ja inimtegevuse valdkonna jumalannasid. (Partridge, 2008) Megaliitilised kohad, mida tänapäeval tuntakse Newgrange´i (Iirimaal), Granja de Toninuelo (Hispaanias) ja Bois-de-la-neuve-Grange´i (Prantsusmaal) nime all,

Teoloogia → Religioon õhtumaises...
5 allalaadimist
Filosoofia 12 klass konspekt
37
doc

Filosoofia 12.klass konspekt

Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega Koopa müüt ­ kujutage endale ette suurt koobast, seal on inimesed, kes on seal olnud terve elu aeg, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid, eed heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. See on näide sellest milline on olukord siin maailmas. Kujutage ette et tuleb keegi, kes

Filosoofia → Filosoofia
159 allalaadimist
Kreeka ja Rooma teater
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Kõige primitiivsemad Dionysose kultuse vormid säilisid Traakias: jumala austajad, sagedamini naised, täitsid kollektiivseid öiseid riitusi tõrvikute valgusel, flöötide ja timpanite helide saatel. Riietatud loomanahkadesse, vahel sarved peas, kujutasid nad Dionysose saatkonda, erutatud tantsus viisid end ekstaasi, kiskusid tükkideks jumalat kehastava looma ja õgisid ta toorel kujul, "ühinedes" niiviisi jumalusega. Selles "jumala seestumuse" seisukorras muutusid mehed "bakhideks", naised "bakhantideks" ehk "menaadideks". Kiskunud tükkideks oma jumala, hellitasid nad teda seejärel nagu äsjasündinud, hällis lebavat last, viibutades seejuures korvi selles lebava fallosega. Päris-Kreeka kuulub Dionysose usundi laialdane levik VII-VI sajandil. Dionysose "kannatused" said nüüd kõlbelise mõtestuse: lõhkikistud ja elustava jumala ümber arenes

Kategooriata → Uurimistöö alused ja...
79 allalaadimist
Ajaloo mõisted
14
docx

Ajaloo mõisted

agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima ­ riigistama neandertallased ­ inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne ­ erapooletu neutraliteet ­ erapooletus nirvaana ­ budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ­ ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus ­ vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn ­ Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud ­ kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Ajaloo mõisted
17
docx

Ajaloo mõisted

juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima ­ riigistama neandertallased ­ inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne ­ erapooletu neutraliteet ­ erapooletus nirvaana ­ budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ­ ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus ­ vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn ­ Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud ­ kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ajaloo mõisted
25
rtf

Ajaloo mõisted

suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima ­ riigistama neandertallased ­ inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne ­ erapooletu neutraliteet ­ erapooletus nirvaana ­ budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ­ ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus ­ vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn ­ Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud ­ kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
14 allalaadimist
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Krisna ja inimese vahel) ja Ramayana järgi. Jumal tuli tavainimesele lähemale. Eepostes esinesid peamiselt Visnu, Siva ja Krisna. Eeposed koosnesid kümnetest tuhandetestvärssidest ja neid kanti ette suuliselt. Sektikeskne hinduism tekkis Siva, Visnu ja Krisna ümber ning brahman jäi tahaplaanile. Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya, mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes tekkis kontseptsioon bhakti ehk pühendumus ­ intiimne suhe jumalusega. 5. I aastatuhat pKr lõpus tungisid Indiasse sisse moslemid ning hinduism elas edasi, kuid budism kadus. 6. 1858. langes India Briti koloniaalvõimu alla. Sellel perioodil hinduism vastandus teravalt inglastele ja kristlusele. Otsiti võimalust taastada hinduismi iidne hiilgus. Reformistlikud hinduismi liikumised ühinesid rahvusliku liikumisega ja India taastas iseseisvuse 1947. Hinduistlik mõtteviis tugineb kolmele põhialusele:

Teoloogia → Religioon
28 allalaadimist
ESTEETIKA
31
docx

ESTEETIKA

paljukeelne riik. Tekitab killustatust ja diskussiooni puudumist kui omavahel raske suhelda. Vana-India traditsioonis levinud mõiste ,,rasa". Tähendab sanskriti keeles mahla, essentsi, maitset, meeleolu ka jumalikku ja meeldivat maitset. Selle all mõeldakse rõõmus-elevat psühholoogilist seisundit, mis tekib kunsti vaatlemisel, nendega tutvumisel. Teiselt poolt on see midagi, mis on kunstiteoses juba sees. Tähendusdimensioone on palju. Üks neist mentaalne ruum või teekond jumaluseni jumalusega ühtimiseks. Kontaks jumalusega võib toimuda väga erineval moel ­ läbi kujutava kunsti, tantsu, laulu jne U 500-100 a ema pandi kirja rasa teooria. Seda on hiljem pidevalt laiendatud ja täiendatud. Raamatus kirjeldatakse 8-9 rasatüüpi, meeleoluseisundit. See on avaldanud mõju ka tänapäeva India kultuurile ­ tantsule, laulule ja filmile. Islamimaade esteetika Suurel määral mõjutatud islamist. Islami pühakirjad on pärit 7. Sajandist. Kirja pandud Muhhamedi poolt araabia keeles

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
63 allalaadimist
Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega. 3) Rooma religiooni üldine iseloomustus Religion on justkui rooma moraali pikendus. Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis yhendab kogu Rooma linna- usuga tegelemine on justkui patriootlik akt. Roomlaste jaoks ei tähendanud kultuslikud toimingud religioosse tundmuse väljendamist, vaid jumalate garantiid tema kaitsmise kohta vastutasuna ohverduse või kingitud palvete eest. Roomlane sõlmib jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel. Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm.

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

olnud üleminek maastikuparki? Kaartidel aga varemeid ei näidatud, nii nagu pole neid näha ka 1903. aasta kaardil. Kuid nüüd asja veel üks külg. Kohanimi viitab koha tähenduslikkusele. Kalme-, kabeli- kiriku- viitavad kivikalmele või külakalmistusle; ohvri-, anni-, raha, tantsu-nimed viitavad ohvri- ja muu kultusliku tegevusega seotud paigale; jne, jne. Ning Taara-, Uku-, Tõnni-, tondi-, kuradi-, juuda-liitega kohanimed viitavad mingile vana jumalusega seotud paigale. /Valk, lk 21/ Lisaks nimetusele on Tondimäega seotud palju legende, mis enamasti on kõik negatiivse alatooniga. Küll on seal põletatud katkuohvreid, keldris piinatud inimesi, on seal asunud kurja kupja haud, tonte on seal päise päeva ajal nähtud jne. Lisaks väga sügavale juurdunud usk seal asunud kloostrist. Mis seal siis oli? Kas oli seal kunagine eestlaste vana usuga seotud paik, kuhu tsistertslased oma ristiusukabeli rajasid

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Kasvatus eri kultuurides
32
doc

Kasvatus eri kultuurides

Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse.

Pedagoogika → Sissejuhatus...
306 allalaadimist
Kasvatus eri kultuurides
32
docx

Kasvatus eri kultuurides

juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse. 3

Pedagoogika → Pedagoogika
14 allalaadimist
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele Sündis Minos, kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar) tütar Arianne jumalad saatsid härja, mida ei ohverdatud jumalatel solvukas ja panevad Pasiphane härga armuma sünnib Minotaurus. Loos on kolm härga ja kaks neist abielluvad härjaga. Oletatavasti kajastab see minolise perioodi

Ajalugu → Kreeka kultuur
41 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

jumalused"... Ja kirjutas ta seda peaaegu 100 aastat tagasi. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad ning peetakse väga tõenäoliseks, et igaüks kolmest jumalate kaaslaskonnast (enneaadist / pesedtist) seostub ühega neist valdadest. Kõikide kaaslaskondade liikmed teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades. Kohalik peajumal- või jumalanna oli alati antud piirkonna juhiks. Nagu juba öeldud, võis ta teise jumalusega ühineda. Näiteks Heliopolises, kus Atum oli kohalik peajumal, liitsid preestrid tema nimele Ra, kutsudes teda palves Atum-Raks. Paljudes noomides austati üht ja sama jumalat. Näiteks kummardati Horost ja Hathorit kuues ning Hnumit kolmes nomostes. Samasugune lugu oli ka jumalate sümbolitega: näiteks, kulli pea kujutab nii Rad kui ka Horost. R a (R a ­ A t u m , A m o n ­R a , R a ­ H a r a h t e jne.).

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

Müsteeriumid kuulusid Ateena riigikultusse, neid peeti Demeteri ja Persephone auks igal sügisel. Rituaali juurde kuulus pidulik rongkäik mööda Püha teed Ateenast Eleusisesse, müsteerium korraldati telesteerionis (pühitsustempel). See 4-nurkne, igasse külge paigutet istmetega sammaskoda oli ehitatud VI saj. ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad ­ müstid ­ püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' ­ sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

(Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom- inimesed, heerosed. (Vikipeedia, 17.09.12) Nirvaana – budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega. Nirvaana on budismis ja hinduismis täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund, sansaarast (ümbersünniahelast) vabanemine. Otsetõlkes tähendab see vaibumist ja kustumist. Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi valgustuse, milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge. Neandertallane - ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

takistaksid vaesematel inimestel täita oma tööalast kohustust Jumala ees. 3 Millenarianism - usk Kristuse taastulekusse ja tuhandeaastasse rahuriiki. Messianism - usk Messia (päästja, lunastaja) tulekusse. Mõlema puhul ootavad usklikud jumalikku elukorraldust maa peal. 4 Asketism ­ enesepiiramine, meeleliste ihade ja soovide mahasurumine eetilistel või usulistel kaalutlustel; relig enesesalgamist ja kehaliste tungide vastu võitlemist kui teed täiusele ja jumalusega suhtlemise poole propageeriv usuline kõlblusõpetus 53 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Weberi lähenemine näitab, et majanduse ja religiooni suhe on vähemalt kahesuunaline, mitte ühesuunaline nagu arvas Karl Marx. Teatud tingimustel mõjutab ka religioon majandust. Legitiimsuse teooria

Õigus → Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

enam näha." Päikesele on ohvriande toodud eeskätt põhjapõtrade hea käekäigu tagamiseks. Ohvriloomaks oli enamasti valge emane põhjapõder. Päikesele võidi ohverdada ka haiguse puhul, iseäranis kui tegemist oli meelehaigusega. Äikest, mille nimetusteks olid ka Paijan ehk ,,See, kes on üleval," ja Äijih ehk Vanaisa, on ühendatud nii hantide ja manside taevajumalaga kui Skandinaavia Tor-jumalusega (sest ka saamide jumalal on vasar, millega ta halbu vaime karistab). Luteri usku Soome saamidel oli tema nimetuseks Ukko. Tiermese vibuks oli vikerkaar, noolteks välgud. Siiski on T. I. Itkonen avaldanud arvamust, et saamide Tiermes võis küll võtta üle teatud lisajooni skandinaavlaste uskumustest, kuid on siiski looduseilmingu ja selle haldjana saami uskumustele iseloomulik. Tiermes annab inimestele

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

sajandil astusid troonile noored ja energilised valitsejad Henry VIII (Inglismaa), François I (Prantsusmaa), Karl V (püha Saksa-Rooma keiser), nende omavahelised suhted olid pingelised. Õukonnaelu oli väga tormiline. Tekkis uus põlvkond tooniandvaid filosoofe: Galilei (Itaalia), Kopernikus (Poola), Newton (Inglismaa), Kepler, Descartes (Prantsusmaa), Spinoza (Itaalia), Leibnitz (Saksamaa) - tekkis filosoofiline liberalism. Uus hoiak hindas usulist sallivust ja oli vastuolus kuningliku jumalusega, ühiskond liikus demokraatia ja kodaliku ühiskonna poole. Filosoofiline tagaplaan oli vähemoluline. Selle aja kunst oli mõjutatud Itaalia ja Euroopa kohalikest mõjudest ning oli üsna pinnapealsete ideedega. RENESSANSS JA BAROKK INGLISMAAL KUNI 18. SAJANDINI Ka inglise renessanssaed sai mõjutusi ja põhilisi ideid üldistest aiakunstialastest suundumustest, peamiselt Itaaliast ja Prantsusmaalt

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun