tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust. Selle armukolmnurga pärast saavad alguse paljud traagilised sündmused mille keskmeis on alati Esmeralda. Samuti esineb ka raamatus palju probeeme
1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline;
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid
Küsimused romaani " Jumalaema kirik Pariisis" kohta. 1. Nimeta Pariisi kolm linnaosa. Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 2. Millises Pariisi linnaosas asus Jumalaema kirik? Vanalinnas 3. Mis ametit pidas Claude Frollo? Ta oli ülemdiakond ning ta oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli preester. 4. Mis ametit pidas Quasimodo? Ta oli jumalaema kirikus kellalööja. 5. Miks jäi Quasimodo kurdiks? Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. 12
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse.
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis
Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Ta jälgis huviga ümberringi toimuvat... kuni teda märgati. Inimesed olid jahmunud tema välimusest. Quasimodo sai narride kuningaks. Kuna Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud ja ta ei saanud hästi rääkida arvati, et ta sobib ideaalselt Prantsusmaa kuningaks. Quasimodo arreteeriti kahtlusalusena naise ründamises ja sai karistuseks 50 piitsahoopi. Claude Frollo oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi
saali publiku kui ka platsil oleva rahvakogu hulka. Nende pilkavad zestid, kiikav naer ja irvitavad hüüded, mida nad vahetasid oma seltsimeestega 12 ühest saali otsast teise, lasksid mõista, et need noored jüngrid ei jaga allolijate tüdimust ega väsimust ja et nad oma eralõbuks kõike, mis silma puutub, jandiks teevad, mis neil laseb kannatlikult ootamist taluda. «Jumala eest, kas tõesti sina, Joannes Frollo de Molendino?» hüüdis üks neist väikesele valvakajuukselisele, ilusa kavala näoga jõnglasele, kes kapiteeli akantusele oli roninud. «Sul on paras nimi, Jehan du Moulin2 sest käed ja jalad on sul harali nagu veskitiivad. Oled sa ammu siin?» «Kuradi armust juba üle nelja tunni,» vastas Joannes Frollo, «ma loodan, et need mu puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.»
aastal Pariisis. Lühitutvustus Romaani tegevus toimub 15.sajandi(Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud) Pariisis Jumalaema kirikus enamasti toimub tegevus Geneve väljakul. Louise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. V.Hugo on oma teoses oskuslikult vahele peita peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Tegelased Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon
vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber.
Claude Frollo süüdistuskõne Pariisi Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo saatis oma elu jooksul korda palju kurja. Ta peaaegu tappis külmavereliselt veidi lõdvade elukommetega, kuid siiski süütu mehe, kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele. Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale. Pole kahtlustki, et ta oma venda armastas, lubades Jehanile mugava lapsepõlve. Siiski on põhjust arvata, et tema armastus oma venna vastu oli isekas- nimelt lootis diakon, et Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga
Tegevus algab 6. jaanuaril ja lõpeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud. Tagasihaaravalt kujutab Hugo ka sündmusi, mis leidsid aset varem; romaani lõpupeatükis räägib aga sellest, mis toimub hiljem. Tegelased on väga erinevad: Esmeralda on kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega, ta on õrn, kaastundlik, naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta
mõistma, et oma lapselikku fantaasiat ei tohiks kunagi „ Ainult südamega näed unustada. hästi.Kõige tähtsam on südamele nähtamatu.“ V.Hug ´` Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo. Tantsiatar Esmeralda. Esmeralda on Armastus muudab inimesi. Sisemine o Jumalae pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei näe ja väline ilu. Tunded takistavad Roma ma kiri temas muud kui seksiobjekti. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et vahel meil asju õigesti hinnata. an Pariisis Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Armastus muudab inimesi. `` Phoebust.
sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli
on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis.
Emalt on varastatud tema laps, laps jäetud ilma emast. Mõlemad otsivad meeleheitlikult teineteist, kuid tulutult. On valus arvata 16 aastat, et Su laps on varastatud, muudetud koledaks kääbuseks, ära söödud või lihtsalt surnud. Emal on veel ainult üksainus soov - näha oma last elusana, kasvõi ühe minuti. Teose lõpus ta leiab oma lapse ja saabki teda hoida paar minutit. Kas see pole siis õnn? Kuid sellel õnnel ei ole määratud kaua kesta. Esmeralda on surmalaps nii ehk teisiti. Olla liiga ilus, rõõmsameelne, heatahtlik ning naiivne ei ole just kuigi hea. Sellised inimesed on teistest liiga erinevad. Erinemine aga tekitab kadedust ja vihkamist või armastust ja vihkamist. Inimesed, kes sind imetlevad, samas kadestavad sind ning teevad alateadlikult samme sinu hävitamiseks. Ka armastus vastuarmastuseta paneb oma ihalduse objekti hävitama. Kui ei saa teda mina, siis parem las ta sureb, kui saab keegi teine. Seega on Esmeraldale
Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub läbi, sest E tuleb kitsega lähedasele platsile esinema. Lavastaja Pierre armub E-sse. Ta on löödud, kõnnib E järele. E-le tungivad kallale Quasimodo ja preester Claude Frollo. C armub Esse- C on Q üles kasvatanud ja Q jumaldab teda. P tuleb vahele ja saabuvad valvurid (Phoebus). C põgeneb ja Q võetakse kinni. Ph ja E vahel tärkab armastus. Q määratakse häbiposti, E annab Qle juua. Q toimuvad muutused. Q saab vabaks ja armub
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
soovimast.Et lugu kohe ja kindla peale lpetada,otsustas ta helistada juba jrgmisel peval salaprasele Esmerandale,et too paneks oma lekte linud plikale aru phe. Lk 312-313 Jrgmisel peval istus Brita hes vaikses kohvikus ja ootas Ginny ema ilmumist.Hmmastav,Brita tundis seda naist,kes reipal sammul tema lauale lhenes.Aastate vltel Helsingisse ostureisidele sites oli ta toda meela ilmega vikesekasvulist brnetti ninud laevas mitmes rollis. Me oleme ngupidi tuttavad,tundis Esmeralda heameelt. Lk 314 Millega see minu plika on hakkama saanud?Brita ei teadnud ,kuidas vastata nii sirgjooneliselt esitatud ksimusele.Tulest,veest ja vasktorudest lbi kinud Esmeralda oli skandaalivimeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Brita pidi olema ettevaatlik.Ta rpas mtlikuna kohvi.Kui ta pilgu tstis,naeratas Esmeralda talle sbralikult.Uksest vljunud ja head aega soovinud,ruttas Brita eemale. Jllengemiseni!hdis Esmeralda talle jrele. Lk 315-316
Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi.
-13.aastaselt kirjutas ta juba värsse -eitab antiikirjanduse eeskuju -tema arvater oli oluline hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kirjandusteoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" -jumalaema kirik on ajalooline romaan, mis elustab Pariisi 15.saj elu ja kombeid -arvukas tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte(kerjustest kuni kuningani) -palju erakordseid karaktereid ja neid siduvaks tegelaseks on mustlasneiu Esmeralda, kes kütkestab mitmeid meestegelasi -teiseks oluliseks tegelaseks on Quasimodo(Jumalaema kiriku kellamees) AJALOOLINE ROMAAN -romantiline armastus mineviku ja erandlike kangelaste vastu -inimesed on alati armastanud jutustada ja kuulata põnevaid lugusid, olgu need siis väljamõeldis või tõelised -kauged maad, ajaloo põnevad intriigid, ootamatud ja sageli raskesti seletatavadd juhtumid ning eriliste võimetega kangelased, kes suudavad võitjaina väljuda lootusetustki olukorrast
this century . Ny galeriis. 14 jaanuaril the portrait of marucha lavin näidatakse benjamin franklin raamatukogus, mehhikos. . Xochitl ja the flower of life olid First salon of the flower ´inäitusel üleval , millekorraldas secretary of agrikulture and development. Tema tööd kaasati MEXICAN ART TODAY philidelphia kunstimuuseumi( the 2 fridas, what the water gave me ja self portrait whit necklace of thorns) . Samal aastal läks ta õpetajaks kunsti ja skulptuuri teadusosakonnaga LA ESMERALDA kooli, kus ta oli kümme aastat õppejõud maalikunstis. Mõned kuud hiljem peale ühinemist ei lase halb tervis tal reisida mexico citysse ja ta peab tunde oma COYOcANi kodus. Lõpuks jäi vaid neli õpilast regulaarselt käima: arturo garcia bustos, guillermo monroy, arturo estrada ja fanny rabel :D neid tuntakse ka „los Fridos“ e nime all. 19 dal juunil, frida ja õpilased lõpetasd dekoratiivse seinamaalingu „ la rosaita“, mis asus sinise maja lähedal
Revolutsionäärid arvasid, et kujud kujutavad Prantsuse kuningaid, niisiis raiusid nad neil pead maha. Montmartre Montmartre on 130 meetri kõrgune mägi, mis asub Pariisi põhjaosas, peamiselt tuntud valgekuplilise Sacre Coueri basiilika tõttu mäe tipus ja ööklubi alana. Teine vanem kirik sellel mäel on Püha Pierre Montmartre'i kirik, mis on väidetavasti koha peal, kus asutati Jesuiitide ordu. Paljudel kunstnikud nagu Salvador Dalí, Claude Monet, Pablo Picasso ja Vincent van Gogh omasid stuudioid või nad töötasid Montmartre'i läheduses. Montmartre tähendab "märtri mäge". Nime sai ta püha Denis' järgi, kelle pea seal umbes 250 eKr maha löödi. Püha Denis oli Pariisi peapiiskop ja Prantsusmaa kaitsepühak Mäe sümboolne tähendus on arvatavasti isegi vanem, kuna seda on peetud druiidide pühaks paigaks, sest see oli selle piirkonna kõrgeim ala..
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et k
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusväärsed ja ala
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski. Vronski armub koh
kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale küsimusele "Mää". Kui advokaat läheb karjuse käest tasu nõudma, vastab kaval karjus talle mää. Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis
ülemeelikult. ''Ma mõtlesin,'' kogeleb Boleyn segaduses, ''et kui Majesteet suvatseb olla armuline ja halastab mu tütardele...'' ''Kulla mees,'' naerab Henry laia suuga, ''ma ei pea tütarlaste internaati. Kuigi kuninganna...'' Ta pöördub armastusväärselt Catherine'i poole: ''Madame, võib-olla oleks teil oma kaaskonnas vajadus kahe väikese õienupu järele, kes patupaabelist tulles vajaksid täiustamist vanas heas inglise kasvatuses ?'' ''Oo, nagu kuulda, oli Prantsuse kuninganna Claude hea südamega, aga ka rangete kommetega kasvataja,'' vastab Catherine taktitundeliselt. ''Mu saatjaskond on juba küll piisavalt suur, aga kui teie, mu abikaasa, ei pea seda priiskamiseks, et võtame veel kaks õuepreilit lisaks...'' ''Noh, master Boleyn,'' särab Henry heatujuliselt. ''Te võlgnete tänu Tema Majesteedile kuningannale, et ta võtab teie tütres oma õuedaamide hulka.'' ''Majesteet!'' Thomas Boleyn langeb liigutatult Catherine'i jalge ette. '' Kuidas saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
