Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
protokoll, agathe, okaspuu, murakas, tutvustas, allkiri, sirel, pearaamatupidaja, eelarvet, arvelduskontoJUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUULATI: Paula Taldrik tutvustas 2010
SA Paide Haigla JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Paide 12. märts 2014 nr 1-3 / 3 Algus kell 14.00, lõpp 14.45 Juhatas Juku Jurakas Protokollis Anneriin Truu Osa võtsid juhatuse liikmed: Juku Jurakas, Mari Maasikas, Endel Sepp Puudus Eda Pärast Kutsutud pearaamatupidaja Sille Sirge PÄEVAKORD 1. 2015. aasta eelarve kinnitamine 1. KUULATI: Juku Jurakas - tutvustas 2015. aasta eelarvet ja tõi esile kulude märgatava suurenemise võrreldes eelimise aastaga. Sõna võttis: Sille Sirge - andis selgitusi kulude suurenemise kohta, ning arvas et need on vajalikud kulud, kui tahetakse haiglat muuta patsiendisõbralikumaks. Juku Jurakas - arvas, et sellel kujul eelarvet vastu võtta ei saa kuna mõnda kulu on võimalik veel vähendada. OTSUSTATI: 1.1 2015. aasta eelarve enne järgmist koosolekut üle vaadata.
AS RÕIVAS JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 16. aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine kaasaegsemaks ja turvalisemaks
Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD AS Tubli tegevdirektori 09.oktoobri 2010. a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile. Koostaja viisa vormistatakse vasakule, kooskõlastusviisad lehe paremale poolele Käskkirja vorming Allkiri Käskkirjal on üks allkiri ja must-valgel plangil sinise värviga (pastakas, sulepea, jne). Käskkirja vorming Kuupäev Märgitakse pärast dokumendi alla- kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv neljakohalise numbriga. N: 09. oktoober 2010 Käskkirja vorming Registreerimisnumber
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
..................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5.2 Korraldus..............................................................................................................24 5.3 Protokoll...............................................................................................................25 5.3.1 Üldine informatsioon ...................................................................................25 5.3.2 Protokolli koostamise protseduur ................................................................25 5.3.3 Protokolli vorming .......................................................................................25 5.3
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast.
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus,
struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm.
................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll.........................................................................................................26 LISA 5. Üürileping......................................................................................................28 2 KOKKUVÕTE Projekt on koostatud catering- teenusega tegutsevale toitlustusettevõttele, kes soovib ettevõtte kasvul tegevust laiendada
5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: - koosoleku juhataja ja protokollija valimine - majandusaasta aruande kinnitamine - jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? § 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel. ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused. 1. mida otsustati? 2. kuidas otsustati? Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud. § 294 lg 4 p 4, tühisuse alus.
pidanud ka antud aktsiamüüki millekski märkimisväärseks. Kuna samal ajal käis ka huvitav tegevus Arco Varas, mida Tool vaikselt hõivata püüdis, siis isiklikult seostasin seda sooviga Arco ülevõetuks raha leida. Silvano puhul tundus 9,6% dividendi tase mitte midagi hirmutavat, miks seda peksma peaks. 16.11.2012 EVLI hinnasiht langes 3,5 eurolt 2,9 euroni Aktsiahinna liikumistele suutis aga oma selgituse anda EVLI analüütik, kes Äripäevas uut hinnasihti tutvustas. Nimelt otsustas ettevõte 3,5 eurost hinnasihti alandada 2,9 euroni. 2013 2013 aasta alguses suudeti veidi üldise turuga koos liikuda Ning nii taastas ka Silvano aktsia detsembri keskpaiga ligi 2,6 eurolt kohati ligi 2,9 euroni, kuid Tooli algatatud müügisurve koos ettevõtte otsusega brutomarginaali nõrkust mitte kommenteerida ning analüütikute konverentsikõne ära jätta oli edukas ning aktsia vajus tagasi 2,6 ja 2,7 euro vahemikku. 15.02
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate
täitmise eest.Suurema osa tegelikest kulutustest teevad siseriiklikud ja kohalikud ametiasutused, kuid komisjon vastutab nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi.
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teen
Terminaator, Metsatöll) Mihkli enda sõnade kohaselt sai tema nimi tuntuks just selles saates. Raud loobus saate tegemisest aastal 1999, sest see hakkas teda kurnama ja muutus liiga rutiiniliseks teha 5 aastat jutti iga pühapäev ühte saadet. (http://et.wikipedia.org/wiki/7_vaprat) Järgmisena võttis Mihkel saatejuhina osa saatest ,,Koosolek", alguses koos Juhan Ulfsak'iga, hiljem tuli asemele Tuuli Koch. ,,Koosolek" oli meelelahutuslik jutusaade, päevakajaline ning tutvustas televaatajatele erinevaid Eesti inimesi, kombeid ja Mihkel Raud ,,Eesti otsib Superstaari" kohtuniku hobisid. Igas saates oli kohal ka mõni toolis. Foto: Ilmar Saabas 9 menukas ansambel või solist muusikat tegemas. Koosoleku saade sai alguse aastal 2004, kuid lõpetati kehva edukuse tõttu juba 2005. aastal. (http://www.ohtuleht.ee/144271/uus-teleduo-mihkel-raud-ja-juhan-ulfsak)
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
18. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1 koosoleku juhataja ja protokollija valimine 2 majandusaasta aruande kinnitamine 3 jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ta oleks pidanud sellele vastu vaidlema (juhataja ja protokollija valimine) kohapeal. Nõukogu liikme valimine - seda päevakorras ei olnud - p293 lg3 (relevantne paragrahv), 294 lg4 l4 Kas nõukogu valimisel on täiendavaid nõudeid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri...........................................................................................
2)andmed ületulevate ehituste ja ürituste kaupa koos kulude jaotusega eelarveaastale; 3)muud volikogu poolt ettenähtud andmed. Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades koh OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Kui volikogu ei ole suutnud 3 kuu jooksul kas siis eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, siis loetakse ka tegutsemisvõimetuks. Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud, siis tohib teha kulutusi 1/12 ulatuses eelmise aasta eelarvest. Eelarve muutmiseks esitab vallavalitsus volikogule eelarve muutmise eelnõu (kulude ümberjaotamiseks). Lisaeelarve võetakse vastu siis, kui eelarves pole üldse antud objektile assigneeringuid määratud või kui assigneeringuid ei jätku. Kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jääkidest.
Valitakse ka 5 aastaks ja nõukogu liikmed pannakse paika samamoodi nagu nõukogu esimees, ettepaneku teeb nõukogu esimees. Pädevus: tähtsaim ülesanne on teostada järelvalvet EP kogutegevuse üle. EP presidendi ametise nimetamise juures teeb just nõukogu ettepaneku, keda EP presidendiks nimetada, allüksuste juhatajad, EP eelarve üle järelevalve. Nüüd kinnitab eelarve EP president. Audiitorite nimetamine, kes hakkavad EP eelarvet auditeerimine, varem oli see Riigikogu pädevuses. Audiitorid peavad olema Euroopa keskpanga poolt heaks kiidetud. Täna on nõukogu otsustada, millised rahatähed meil on, millised mündid meil on. Kujundus nende teha. Samuti on EP nõukogu pädevuses läbi arutada kõik need ettepanekud, mida EP poolt tehakse Riigikogule. Nõukogu istungid toimuvad 8 korda aastas. Varem oli üks kord kuus. Suvel ei pea kokku tulema
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...................................................................................8 3.1 Esimesed koosolekud...
· Tagasivõetav akreditiiv 62. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) 63. Inflatsiooni mõiste. Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus 64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Välismaiste hindade tõus, välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus) Psühholoogiline tegur. Kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades.
Auditeerimise alused 02.09.08 Sai alguse 1800 lõpp 1900 algus, tekib suurtootmine, monopolid, Ettevõtted laienevad piirkonniti (geograafiliselt) omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda) II. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätku
ka kirjalik vorm. · Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. 3. Elektrooniline vorm Erinevus taasesitamise ja elektroonilise vahel: Elektrooniline vorm peab olema tehingu sõlminud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Taasesitamist võimaldav vorm peab sisaldama tehingu teinud inimeste nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri. Elektrooniline - laiem mõiste, mille osaks on ka digitaalne allkiri. Elektrooniline allkiri, mis ei ole digitaalne: paroolikaart, pin-kalkulaator, pangakaardi pin-kood. 4. Notariaalne kinnitamine 5. Notariaalne tõestamine (sarnane termin tõendamine, tõendamine kohtus tõendite esitamine.) Erinevus: Notariaalne kinnitamine kinnitab ainult allkirja, (et see isik andis allkirja), mitte sisu. Notariaalne tõestamine kinnitab terve sisu. See on terve tehing
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud hääl
muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1.Laenu kõlbulik ja projektide nappus – laenutaotlejad ei esita kvalitseetseid laenuprojekte. 2.Laenunõudluse üldine langus – 3.Rahasummade leke finantssektorist – nt. Säästude omanikud hoiavad raha enda käes 4
liidulise eelarve ja vabariikliku eelarve vahel. Suurim tululiik - käibemaks oli liidu eelarve tulu, mis vaatamata sellele, et ta laekus vabariigis, kanti liidu eelarvesse. NSV Liidu Ülemnõukogu kinnitades liidulise aastaeelarve kinnitas iga kord ka käibemaksu osa - eraldamisprotsendi, mis kanti sel aastal üle liiduvabariigile. Eesti NSV-le jäetud käibemaksu osa moodustas kuni poole vabariigis laekunud käibemaksu summast. Reas liiduvabariikides ei tasakaalustanud eelarvet ka käibemaksu täielik jätmine vabariigile. Neile liiduvabariikidele anti NSV Liidu Ülemnõukogu poolt eelarve tasakaalustamiseks liidu eelarvest dotatsiooni (tagastamatut abi). Oma olemuselt oli tollane käibemaks osa ettevõttes loodud puhastulust, mis kauba hinna kaudu laekus riigieelarvesse. Selle maksu määrad ja maksustamiskorra määras NSV Liidu Ministrite Nõukogu või tema volitusel NSV Liidu Rahandusministeerium.
tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. VII osa – Inflatsioon Inflatsiooni mõiste – ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid • Liigse paberraha käibele lasmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. • Psühholoogiline tegur – inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Inflatsiooni erinevad liigid Avalik inflatsioon ja tõkestatud inflatsioon; Liigitatakse ka mõõdukas inflatsioon, galopeeriv inflatsioon ja hüperinflatsioon. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? • Kasu on harva
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
annaabi.ee 
