Käsnad (0)

Käsnad
8 klass
2007
 
 
1
• Käsnad on loomad, kes elavad vees 
taimedele, kividele,  limuste  kodadele jt. 
veealustele esemetele kinnitudes.
• Eesti veekogudes elab järvekäsn ja 
vooluvetes jõekäsn.
 
 
2
• Käsn ei sarnane välimuselt  loomaga . 
• Käsnade keha meenutab karikat või silindrit.
• Enamasti elavad käsnad tihedalt koos 
kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik 
eristada. 
• Käsna kuju võib olla ka  kerajas , varreline, 
põõsjas, munakujuline jne.
Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri 
kõrguseks.
 
 
3
 
 
4
• Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, 
katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga 
amööbotsüüdid,  sugurakud  ja poorid ehk avad.
• Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon.
• Süvamere käsnadele on iseloomulik 
ränidioksiidist  skelett , mis on väga  rabe . 
 
 
5
• Tuntud süvamere liik 
on  veenusekorv .
 
 
6
• Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende 
kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse 
kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. 
Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus 
asuvad kaelusviburrakud. 
Heiteava
Poor
 
 
7
• Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi 
( bakterid , mikroskoopilised taimed ja loomad 
ning muu orgaaniline hõljum). 
• Veel on oluline roll ka toidu hankimises.
• Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja 
tillukesi toiduosakesi, mis  kanduvad  veega 
käsna kehasse. 
• Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada 
olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett 
orgaanilisest hõljumist.
 
 
9
• Käsnad  sigivad  nii pungumise teel kui ka sugu-
rakkude abil.
• Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor 
käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. 
• Nii võivad moodustuda väga suured käsna-
kolooniad . Selline sigimisviis on käsnadele 
rohkem iseloomulik.  
• Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad 
on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas 
vees ei suuda käsnad elada. 
 
 
10
• Suguline paljunemine on käsnadel väiksema 
tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv  vastne , 
kes on varustatud ripsmetega.
• Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta 
areneb nooreks käsnaks. 
• Suguline  paljunemisviis  on levimise seisukohalt 
oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk 
maad eemale  liikuda .
 
 
Tähtsus looduses
• Käsnad puhastavad vett.
• Samuti on nad tähtsad aineringes.
• Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat     
juhtkimpude  võrgustikku kasutatakse sauna-
nuustikuna.
• Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja 
nahkesemete töötlemisel.
 
 
Tänan!