Järeldused: Ideepank ja sobitamise süsteem lisavad kindlasti väärtust, säästavad aega ja tõstavad uurimustööde kvaliteeti. Konfliktide tõttu aktsionäride huvide vahel selle protsessi vastu on süsteemi iga aasta ümber ehitatud, et luua parim võimalik kompromiss. Rakendatud protsess tasustab aktiivseid juhendajaid ja tudengeid suures ulatuses pakkudes neile vabadust, kontrolli ning valikut relevantsete teemade üle. Tekst 3 PLAGIAAT Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht Politsei- ja Piirivalveameti nõuannete kohaselt: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või
-vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+)
-vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+)
kurjategijaid takistada. Tihti piisab vaid sellest, kui kurjategijale (tele) märku anda, et neid on tähele pandud. Mõtle enda turvalisusele. Paljudes olukordades on kasulik ära oodata politseipatrulli saabumine. KUI NÄED PEALT KURITEGU (3): Püüa säilitada kuriteo sündmuskoht politsei saabumiseni võimalikult puutumatuna. Jäta meelde või pane kirja võimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed ning edasta need politseile. KUI NÄED PEALT KURITEGU (4): Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada saanud, ütle seda kohe politsei korrapidajale või helista hädaabinumbril 112. Ole tähelepanelik ja ütle kõik oma kahtlused politseile edasi. KURITEOST TEATAMINE Iga teie suhtes või teie nähes toime pandud süüteost teatage kohe politseisse tasuta telefonil 110. Number valitakse ühtemoodi kõigilt telefonidelt. KURITEOTEATE EDASTAMISEL PIDAGE MEELES (1):
kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
reguleerija lubava märguande ajal; 6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande; 7) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul. JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. §47. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. §48
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda
Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusseltsil selle väljamaksmise kohustus. Kindlustusjuhtum on teatud sündmus, mille toimumine on kindlustatud. Iga juhtumi puhul on oma protseduuri reeglid, kaasatakse kõiki võimalikke eksperte. Kindlustusselts palub koheselt kindlustusjuhtumist teatada. 2 Elukindlustuslepingute puhul kindlustatu peab pöörduma aarsti poole, ning vajadusel tuleb kirjutada ka avaldus politseile Kindlustusseltsile peab esitama · õnnetusjuhtumi avaldus · arstitõend · töövõimetuslehe koopia (invaliidsustõendav dokument), röntgenifilmi (luumurdude korral), võtakse küsida väljavõtte haigusloost.
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
tutvustavad oma eriala, teevad seda erialale sobiliku väärikusega. Erakorralise meditsiini tehnik kaitseb ühiskonda: ei delegeeri kunagi ülesandeid, mis nõuavad erialaseid oskusi, neile, kellel neid oskusi ei ole. Erakorralise meditsiini tehnik töötab koos kolleegide erakorralise meditsiini tehnikute, õdede ja arstidega, hoides töö harmooniat ja usalduslikku atmosfääri. Erakorralise meditsiini tehnik keeldub ebaeetilistest tegudest ja protseduuridest ja teab oma kohustust teatada selliste toimingute avastamisest vastutavale ametkonnale professionaalse väärikusega. /Mosbys Paramedic Textbook/ 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: mõistab, oskab kasutada ja õigesti kirjutada kasutatavamaid meditsiinioskussõnu, teab anatoomia-alaseid oskussõnu, mõistab meditsiiniterminite moodustamiseks sagedamini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, Üldine sissejuhatus
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Võistlev menetlus eeldab samuti, et nii kaitse kui ka süüdistus peavad olema informeeritud teise poole väidetest ja seisukohtadest ning saavad kommenteerida teise poole seisukohti ja esitatud tõendeid. Süüdimõistev otsus ei või üldjuhul tugineda tunnistajate ütlustele, keda süüdistatav ei saanud küsitleda ega kelle ütlusi vaidlustada. Õigus taotleda mõne tõendi avalikuks tegemist ei ole samuti absoluutne õigus. Riigi julgeoleku, tunnistaja kaitse ja politseitöö meetodite saladuses hoidmise kaalutlused võivad mõnikord üles kaaluda süüdistatava õiguse olla informeeritud kõigist tõenditest. Kaitseõigusi võib siiski piirata vaid juhul, kui selline abinõu on rangelt vajalik. EIÕK Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele1 1
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
17 Holokausti ajalugu 1933–1939 Pärast seda, kui president von Hindenburg määras 1933. aasta 30. jaanuaril Hitleri Saksa kantsleriks (vastupidiselt sagedasele arvamusele, et natsipartei ei saavutanud avalikel valimistel kunagi enamust), asus tema valitsus täide viima natside poliitilisi ja ideoloogilisi eesmärke. Üks tähtsamatest lubatud vahenditest oli politseile antud voli arreteerida ja vangistada ilma seadusliku aluseta keda tahes (niinimetatud „kaitsevangistus“). Seda õigust kasutades täitsid natsid äsjaloodud koonduslaagrid, alguses põhiliselt kommunistide ja demokraatidega. Juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933 oli esimene märguanne Saksa juudi kogukonnale, et natsid kavatsevad oma rassistlikku ideoloogiat ellu rakendada. Järgnevatel aastatel toimusid üle Saksamaa juudivastased vägivallaaktid. Saksamaa elanikkonna hulgas
Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtulikku uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Kuid selle ülesande täitmine ei piirdu üksnes nn. politseifunktsiooniga. Siia kuuluvad näiteks ka liikluse korraldamine, mille eesmärgiks liiklusseaduse § 26 kohaselt on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu; 2) üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine ja parandamine (soodustav haldus). Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga
Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtulikku uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Kuid selle ülesande täitmine ei piirdu üksnes nn. politseifunktsiooniga. Siia kuuluvad näiteks ka liikluse korraldamine, mille eesmärgiks liiklusseaduse § 26 kohaselt on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu; 2) üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine ja parandamine (soodustav haldus). Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam. «Viivitamatult pöörduda tagasi Inglismaale ja talle kohe teatada, kui hertsog lahkub Londonist.» «Ja ülejäänud juhtnöörid?» küsis kaunis reisija. «Need on selles kastikeses, mida võite avada alles sealpool La Manche'i.» «Hästi. Ja mis teete teie?» «Pöördun tagasi Pariisi.» «Ilma et seda häbematut poisikest õpetaksite?» küsis daam. Tundmatu tahtis vastata, kuid sel hetkel, kui ta suu avas, tormas kõike pealtkuulanud d'Artagnan ukselävele. . «See häbematu poisike annab ise teistele õpetust,» hüüdis ta, «ja ma loodan, et sel
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a