raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate nimekirja tehingu kirjeldus "töötasu väljamaksmine". 5
nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon. Kasutatud nupud: trükkimine - abi - dokumentide või tabelis oleva kirje kustutamine. Nupule vajutamisel ilmub teade tabelirea kustutamiseks. Vastus OK lubab kustutamist , vastus Cancel - muudab kustutuse ära . - rea kopeerimine - uue dokumendi või tabelis kirje moodustamine. - dokumentide või tabelis olevate kirjete korrigeerimine. - andmete tagastamine väljakutsepunkti - sisenemine teatmikusse andmete sorteerimine dokumentide või kirje otsing etteantud tingimuste järgi Otsingust. tabeli uuendamine info salvestamine
· ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE Kuna arve peal esitatud kogused ja hinnad on alati mingid arvud, mida on vaja kas omavahel korrutada või kokku liita, vormistame Arve MS Exceli tabelina. Programmi Excel leiad Start menüüst. Proovi oma esimene arve teha näidise järgi. Hiljem, kui omad rohkem kogemusi, võid ise kujunda omale meeldiva arve. Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve
................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt.......................................................................................................13 Ühe või mitme töölehe kustutamine..........................................................................................13 Andmete sisestamine vihikusse...................................................................................................13 Andmete kustutamine ja parandamine.....................................................................................18 Automaatsed parandused.........................................................................................................18 Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine...................................................................19
............................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................................................................................18 15.Andmete märgistamise võimalused....................................................................................................... 18 16.Andmete redigeerimine.......................................................
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10
Sõltuvalt dialoogiboksi ülesehitusest võidakse teavet esitada mitmel viisil. Mõnes dialoogiboksis peate klõpsama ja teksti tippima. Mõnel juhul peate pakutud loendist valiku tegema. Võite valida ühe variandi või märkida ühe või mitu soovitud valikut. Kerimisribad Kui teie faili sisu ei mahu aknasse ära, saate soovitud sisu kuvamiseks vaadet hõlpsasti nihutada. Akna servas asub kerimisriba. Lehekülje nihutamiseks aknas klõpsake liugurriba ja lohistage seda hiirenuppu all hoides. Tegumiriba Iga kord, kui avate mõne akna, ilmub seda tähistav nupp ekraani alumises servas asuvale tegumiribale. Akna sulgemisel nupp kaob. Tegumiribal asuvad ka nupp Start ja olekuala, kus näete kellaaega ning teisi nuppe, mille ilmumine näitab parasjagu toimuvate tegevuste olekuid. Näiteks kui saadate printerisse faili, ilmub sinna printeri nupp, mis kaob, kui printimine on lõpule viidud.
Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul . Andmebaasisüsteem Access kuvab dialoogiakna (joonis 2.2). Joonis 2.3 Andmebaasi salvestamiseaken Access- lihtne ja vajalik 7 Fail salvestatakse sobivale kettale ja kataloogi nimega SUGUPUU.mdb .Peale nupule vajutamist, avaneb andmebaasi peaaken, milles pääseb ligi kõigile leiduvatele objektidele. Access- lihtne ja vajalik 8 3. ANDMEBAASI TABELID Andmebaasi põhikomponendiks on tabelid, milles andmeid hoitakse. Nupud andmebaasi Andmebaasi- objektitüüpide akna
väärtus. Required loogikaväärtus, mis näitab, kas välja väärtus on kohustuslik või mitte. Indexed välja sisu kasutamine indeksina, tekitab see lisanimekirja kiiremaks otsinguks selle väla väärtuste järgi. Allow Zero Length lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks. Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count määrab veergude arvu loetelus, List rows määrab ridade arvu loetelus List Width annab veerulaiuste üldsumma,
Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele.
ühendada mitmesuguseid välisseadmeid. Töö ajal võib CD-plaadilt kuulata taustamuusikat. Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.
Päis Jalus Loetelu Lõik Tabel Rida Sõna Lause Märk Dokumendi loogiline struktuur on seotud tekstitöötlussüsteemiga, täpsemalt omavahel seotud komponenti- de kogumina, mis on kujutatud eespool oleval joonisel (Jokk, V:8). Dokumendi füüsiline struktuur, mis on mõeldud trükkimiseks või elektroonselt esitamiseks, koosneb fai- list. Fail omakorda koosneb dokumendist, millel on lehekülg ning leheküljel on tekstiala, veerised, päis või jalus. (Jokk, V:12). Wordi dokument baseerub mallil (vaikimisi Blank Document, salvestatuna Default.dotx, varasem versioon Normal.dot). Mall on dokument, mis sisaldab põhilisi määranguid loodavale dokumendile (lehe seaded,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise d
kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel: – objektide valikkuruuduke „punkt joonel“; ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [ ]-sulgudesse, välja arvatud tähised ↵ ┐ ja ┌ ja nad on toodud poolpaksus kirjas. Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel
tabelite loomine andmeväljatüübid Eesmärk Selles peatükis loome andmebaasi kasutaja ning edasiseks õppimiseks esialgse andmebaasi. Kasutaja loomisel vaatame, kuidas määrata erinevaid õigusi ning andmebaasi loomisel, millised on võimalikud andmebtüübid. Andmebaasi kasutaja loomine Ava http://localhost/phpmyadmin ning kliki Kasutajad menüüs. Avanenud menüüs peaksid nägema juba lisatud kasutajaid. Uue kasutaja lisamiseks kliki Uus kasutaja lingil. Avanenud aknas on uue kasutaja loomine jagatud kolmeks. Esimesena tuleb kirja panna 'Sisselogimise teave': Kasutajanimi - väldi täpitähti ja tühikuid Host - ligipääsuserver, lisa siia localhost. (Kui soovid andmebaasile ligipääsu väljastpoolt serverit, siis lisa vastav IP. Lisades %, siis saab ligi igast masinast) Parool - hea parool sisaldab suuri ja väikesi tähti ning numbreid Tipi uuesti - korda parooli
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem
1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti raamistiku puhul on selleks MSIL (Microsoft Intermediate Language). 2. Teise sammuga käivitamise hetkel CLRi kooseisus olev kompilaator kompileerib MSILi masinkoodi, mida protsessor hakkab täitma. Kompileeritakse vaid need osad programmist, mida kasutatakse e. kompileerimine on kiire, kuigi esimene käivitamine võib olla aeglasem kui kohe binaarsel kujul oleval programmil. Viimasel hetkel kompileerimise eelis seisneb selles, et protsessorile käivitamiseks mõeldud binaarset koodi on võimalik optimeerida täpselt selle protsessori jaoks, mis hakkab programmi jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete kogumik, mis sisaldab kõiki vajalikke vahendeid jagatud rakenduste ehitamiseks, pakkudes keelest
3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale
Output-aknast saab tabeleid ja graafikuid Word’i tõsta need valides ja siis Copy ning Word’is Paste. Sagedustabeli koostamine- vanuse puhul, kui väärtusi kiiga palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse
alamtegevuseks. Vaadake juttu masinatest ja nende juhtimisest. 4. Kaks teekäijat jõudsid jõe äärde, millel sõitsid paadiga kaks poissi. Kuidas saavad teekäijad jõe teisele kaldale, kui paat kannab ainult üht teekäijat või kahte poissi, aga ühe teekäija ja ühe poisiga läheks juba põhja? (Pange tähele, et poisid tahavad pärast edasi sõita!) 5. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule üks juurde. Kuidas tuleb vajutada nuppe, et ekraanile ilmuks a) arv 5; b) arv 99; c) arv 99, kui lubatakse vajutada nuppe mitte rohkem kui 10 korda. PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. SISSEJUHATUS Nüüd, kus Te olete (loodetavasti) aru saanud juhtimise olemusest, püüan ma teha väikese
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
.....................................................34 Andmete väljastamine keeles C.............................................................34 Andmete väljastamine keeles Qbasic.....................................................35 Standardprotseduurid andmete sisestamiseks..........................................35 Andmete sisestamise olemus.................................................................35 Andmete sisestamine keeles Pascal.......................................................36 Andmete sisestamine keeles C...............................................................37 Andmete sisestamine keeles QBasic......................................................38 Väljundi vormistamine................................................................................38 Mis on väljundi vormistamine?...............................................................38
(klient), veebiserver (server) ja php interpretaator – selle arhitektuuriga pole vaja internetiühendust ja kogu töö võib teha oma koduarvuti taga. Loomulikult võib installeerida kõik komponendid eraldi, aga nende ühendamine ehk konfigureerimine võtab rohkem aega ja nõuab rohkem kogemust ja teadmisi. Seega kursuse ülesannete lahendamiseks kasutame distributiivide kogumikku EasyPHP, mis sisaldab endas järgmisi komponente: Apache, PHP, MySQL ja PhpMyAdmin (visuaalne veebipõhine klient MySQL andmebaasile). EasyPHP on olemas ainult Windows operatsioonisüsteemi jaoks. Kui teie arvutis on Linux, MacOS või Solaris süsteem siis võib olla juba vaikimisi Apache veebiserver ja php installeeritud. Kui ei ole siis võite proovida installeerida XAMPP kogumikku. Kui on piisavalt vaba aega ja sihikindlust võib proovida Apache (download) ja PHP (download) eraldi iseseisvalt installeerida ja konfigureerida. PHP programmide kirjutamiseks on vaja tekstitoimetajat
andmekandja kandja, mille peale kantakse teave käsitsi, mehaaniliselt, valguskiire abil või muul viisil; andmekandjaks võib olla paber, CD jt.; autentsus dokumendi omadus, kus dokumendi ehtsust ja algupära on võimalik tagada näiteks allkirja, pitsati või soovimatute isikute juurdepääsu vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga
Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski
Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks õhufilter ummistub või pihustid riknevad. Siit järeldus, üle normi silindrisse sisestatud kütus ei suurenda mootori võimsust. Mootori võimsust saab suurendada silindrite arvu, silindrite läbimõõdu, kolvi käigu ja väntvõlli pööretearvu suurendamisega. Samuti saab suurendada mootori võimsust tavamootorile ülelaadimise lisamisega (rohkem õhku, rohkem kütust, suurem võimsus)
sissetoomiseks ja väljaviimiseks haaratakse nad membraani osaga, mis sulab kokku põiekeseks. Rakus aktiveeritakse lüsosoomid, mis lagundavad osakese ensüümide abil. Kui kaitserakud lagundavad sel viisil haigusetekitajaid või võõrkehi, nimetatakse sellist protsessi fagotsütoosiks. Kui aga põiekeste abil mõni osakene rakust välja viiakse, nimetatakse seda eksotsütoosiks. Fagotsütoos – tahkete osakeste sisestamine rakku Raku jagunemine Rakkude paljunemine võib toimuda kolmes vormis: mitoos, amitoos ja meioos. Mitoos tähendab kromosoomide pooldumist ja kahe ühesuguse raku tekkimist. Amitoosi nimetatakse ka raku otseseks jagunemiseks. See esineb peamiselt spetsiaalsetes ainevahetusorganites (nt maks, neerud, vegetatiivsed närvirakud ja südamelihase rakud). Enamasti toimub rakutuuma lihtne jagunemine. Kui seejärel raku paljunemine ära jääb, tekib mitmetuumaline rakk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
