Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhan Smuul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toimetaja, 1971, koguva, muhumaal, tõlkija, debora, vaarandi, ellen, proosakirjanik, kirjanduslik, sirbi, vasara, pioneer, toimetajana, suvised, hetked, veetis, lähtepunkt, tunnustused, teeneline, ensv, fourth, tulesid, viljad, rõõmus, hiljaks, kurbustJuhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947
Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik
1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse. 1943. aastal trükiti esimest korda Juhani värsse. Need äratasid kohe tunnustust ja teda kutsuti Kirjanike Liitu. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega ajalehe"Sirb ja Vasar" toimetaja asetäitjana ning ajakirja "Pioneer" toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.1971. aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis.
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada
mõte suvisest kodumaast. Kommentaar: Selle luuletuse pealkiri on pandud raamatu pealkirjaks, kuid tegelikult see luuletus ei ole huvitav ega parim. Mulle see luuletus ei meeldi, sest see on igav ja mitte köitev. Autoristist Juhan Smuul õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971 . Juhan Smuul oli NSVLÜlemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.
aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Hint, Raud ja Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Kaalep, Siig, Niit, Kross. Kultuuri kajastamise põhiloosungiks sai ,,Kultuur massidesse", mida ilmestavad näiteks orkestri kontsert tehases, kirjanike kohtumine lugejatega või siis kirjanike külaskäik kaevandusse. Kirjanduselu sõjajärgsetel aastatel Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud reziimi teenistusse ja jäi äraootavale seisukohale. Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati
Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike
; ● Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938);
oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1. September 1939 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis
osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud
Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
stseenideks ehk etteasteteks. Näidendi lavastamisel kasutatakse dekoratsioone ja rekvisiite (mööbel, esemed, kostüümid jmt) ning valgustust ja muusikalist kujundust. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. dramatiseering kirjandusteose (romaani, jutustuse, novelli) kohandus näidendiks, mis eeldab teksti esitamist dialoogina, remarkide lisamist, teksti jaotamist vaatusteks või piltideks jmt. dramaturg näitekirjanik, draamateose autor, varem ka teatri kirjanduslik nõuandja. dzunglilugu robinsonaadi erikuju. Inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (18651936) teoses "Mowgli" kirjeldatakse peategelase elu dzunglis loomade keskel. Teine dzunglilugude kangelane on Tarzan. E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.
arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud
III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"
Bakuusse, Aserbaizaani Haridusekomisariaati). 1926 astus Aserbaizaani Riiklikku Ülikooli ajalooaosakonda, mille lõpetas 1930. Pärast ülikooli lõpetamist asus tõsisemalt tegelema kirjandusliku loominguga. 1937-38 õppis Moskva Riikliku Kinematograafiainstituudis. Pärastsõja aastail oli juba terves NSVL's tuntud kirjanik, NSVL Ülemnõukogu saadik, Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees. Suri kirjanike liidu üritusel kõnepuldis. Kirjanduslik looming: romaan ,,Suurvesi" 12 (1931-35), romaan ,,Tarlan" R13 (1937), romaan Apseron Bakuu naftatöölistest (1948, Stalini vanem vend on nälga surnud. Mardani ema Sona kiidab noorema poja valikud heaks. 9 Jutustab aseritest koosnevast roodust, mis sõdib õlg-õla kõrval venelastest koosneva rooduga. 10 Eriti on tal õnnestunud naiste kujud, kelle hulgast tõuseb esile ,,Pajuarõki" kangelane Nuria. 11 Kahe noore naiskolhoosniku konfliktist
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid
uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
kiirus kohalikest tingimustest, ühiskonna eripärast. Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: - postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. - trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. Trükikoda oli väljaannete tekkimise eelduseks, kuna trükkalid vajasid pidevat tööd oma trükikojale. Perioodika ju seda pakubki, olgugi esialgu kalendrite näol. Esimesed eestikeelseid kalendreid nimetatakse trükkalite-väljaandjate järgi (18-19 saj vahetusel näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus 1631, pärast Põhjasõda ja katku töötas trükikoda Põltsamaal (1766 LÕ
Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879. aasta suvel abiellus mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. · Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööga. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 1880-ndate aastate teisest poolest. Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendeid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Realistina näitas Kitzberg suurtalunike ülbust ja kehvade inimeste
1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris
Jüri Tuuliku arvates kaotas ta teksti valmis saades suhte sellesse: ei suutnud seda enam töödelda. Nii on tema teosed parajalt pinnalised, ikka ajakajalised. Kaugver kirjutas kiiresti oma ilusa käekirja või masinaga ning peaaegu parandamata läks käsikiri toimetusse. "Toimetajate soovitusi võttis ta arvesse, aga ei saa öelda, et ta kuulunuks nende hulka, kel ükskõik, mis tema raamatuga tehti, peaasi, et raha saaks," kinnitab Eesti Raamatu toimetaja Maarja Ojamaa. Raimond Kaugveris olid õnnelikul viisil ühinenud staarkirjaniku anded. Ta oli väga lahtise peaga, lõpetas Rakvere gümnaasiumi ainult viitega. Silmapaistvalt keelevõtlik. Juba koolipoisina kirjutas ta oma päevikut osalt inglise keeles, et vanemad aru ei saaks. Ain Kaalep mäletab Kaugverit 1944. aasta sõja sügisest saksakeelset kõnet pidamas ja imestab, kui soravalt tal see välja kukkus. Soome ja vene keelt õpetas elu niikuinii.
Ajakirjanikunimi A.H / A.H.T Trt-s juba tuntud. Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated. Palk suht väike, kuigi pikad päevad. Tms-e suhe revol-ga: polnud aktiivne revolutsionäär, kuigi oli sotsialistide poolt. Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmn-i lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus")
bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür"
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
annaabi.ee 
