ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril. Tuhandeid aastaid on olnud sellel aastaosal erinevaid rituaale ning pidustusi. Jõulud on Jeesuse sünnipäeva tähistamine. Kirstlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes saadeti taevast maad päästma. ,,Jõulujutt" räägib Jeesuse sünnist ühes Petlemma tallis, sellest kuidas inglid kuulutavad karjastel, et Jeesus on sündinud ning sellest, kuidas Targad külastasid talli ja pakkusid vastsündinud lapsele kingitusi. Rooma almanahh kinnitab, et 25. detsembril tähistai jõule ka 366 e.K.r, kuigi kirikud lõid sellise jumalateenistuse ligikaudu 600 aastat hiljem.
piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale. Kolimine Veel 19. sajandil telliti endale teenijad ja sulased sagedamini jüripäevast mihklipäevani ja selle tõttu oli sel päeval kolimist küllaga
kandnud enam ja lõpetama pidi hülgepüügi. Kehtima hakkas varase tõusmise nõue. Tuli tõusta enne päikest, sest hiline tõusja pidi jääma kogu suveks laisaks ja uniseks. Maarjapäeval pidi ka lõnga kerima ja perenaised küpsetasid ülepannikooke, et kapsal kasvaks laiad lehed. (A. Sihvart, lk 57). 1. aprill on naljapäev, mil tehakse sõpradele väikeseid ,,trikke" ja nalju. Selle tähistamine on üsna hiline komme, populaarseks saanud alles 20. sajandil. Meie maile on komme tulnud Lääne-Euroopast, eeskätt romaani ja germaani rahvastelt. Teisalt aga kuulub see päev nii eestlastel kui ka teistel rahvastel õnnetute päevade nimistusse: 1. aprill, 1. august, 1. detsember on 45 õnnetu päeva hulgas kõige õnnetumad. Kurat olevat 1. Aprillil taevast alla heidetud. Õnnetul päeval alustatud töö või muu ette võtmine ei läinud korda. Kuid ajapikku on 1
sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19
vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal. • Külalislahkus, võõra abistamine tuntumad: Kristlus ja sepp; Jumal ja keiser; • 4) Novell muinasjutud ehk olustikused muinasjutud • Pole üleloomulikku, tegevused toimuvad reaalses keskkonnas ja tegelasi ei aita võluvägi, vaid oma tarkus ja osavus.
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
Eestlaste seas jäi linnaelanike osa aga tagasihoidlikuks moodustades vaid 56%. Seega jäid eeslased nõukogude perioodi lõpuks väga tugevalt seotuks maa ja põllumajandusega. Seetõttu tuleb nõukogude perioodi asustusest Eestis rääkida kui kahest erinevast osast: sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt kui ühelgi teisel Euroopa rahval. Taasiseseisvunud Eesti Taasiseseisvunud Eestis on jällegi muutunud asustuse arengu suunad. Sarnaselt esimesele iseseisvusperioodile, kadus paljudel ettevõtetel ära senine turg. Uusi turge lääneriikides on aga raske leida. Nii on iseseisvusperioodil kiiresti vähenenud töökohtade arv põllumajanduses ja tööstuses. Suurenenud on aga töökohtade arv teenindussfääris (poed, pangad jne). Teenindusettevõtetel on kõige parem asuda nendes linnades, kus on palju inimesi. Nii on
lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul
või rikutud. Tuleriida põletamise järel korjati põlenud luud ning väiksemad esemekatked savinõusse, suuremad esemed nagu relvad, suitsed ja vikatid toodi aga kalmesse eraldi. Terariistade funktsiooniks võis olla elavate kaitsmine surnu eest või surnu kaitsmine pahade jõudude eest. Saaremaa kivikalmetes esinevad põletamata loomaluud ning suur osa savinõukilde viitavad matusejärgsetele riitustele või rituaalsetele söömaaegadele. Komme mälestada surnuid kalmistul on Setumaal säilinud tänapäevani7. 11.-12. sajandi ristiusu mõjul tõid endaga kaasa taas laibamatuse. 13. sajandist hakkas laibamatus üha enam domineerima, kuid endiselt säilisid ka eelkristlikud kujutelmad, millest annavad tunnistust hauapanused. Visitatsiooniprotokollides kirjeldatakse talupoegade kirikuskäimist, kuid endiselt matsid nad oma surnuid ka vanadesse pühapaikadesse. Kiriku surve
linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale Linnupete linnupette võtmine kevadine esimene hommikueine Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata pahandust, õnnetust, haigust v surma Linnupesa, linnulaastud Kevadised rahvakalendri tähtpäevad (paastumaarjapäev, urbepäev, lihavõtted) Paarisarv laaste tähendas linnupesade leiuõnne, mehelesaamist, edukat havipüüki
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku.
võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma. Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID, kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt maailmavalitsemise üle. KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad Zeus oma õdede-vendadega.
mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma. Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID, kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt maailmavalitsemise üle. KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad Zeus oma õdede-vendadega.
võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma. Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID, kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt maailmavalitsemise üle. KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jällegi suured kreeka mõjutused, mõned kuulsamad teosedki on lihtsalt koopiad. Tehti sporti ja mängiti mänge, vastavalt näiteks üldisi võistlusalasid, mis tänapäeval oleksid võreldavad kergejõustikuga, ja mängiti näiteks täringumänge. Religioonist niipalju, et usuti oma pantheoni, mis oli sisuliselt sama mis kreekal, aga jumalate nimed olid muudetud (planeetide jm taevakehade järgi. Kusjuures tänapäevani on traditsioon kosmilistele kehadele panna mütoloogilisi nimesid). Rooma impeerium 27 ekr 476 pkr (läänerooma lõpp) / 1453 (idarooma lõpp) Pärast Augustust tuli veel keisreid, mõned ajalooliselt sümpaatsemad, teised antipaatsemad, mõned võimukamad, teised nõrgemad, mõned asjalikud, teised hedonistlikud. Ei hakka ükshaaval neid kirjeldama, soovitan ise uurida. Põhiline välispooliitika seisnes lihtsalt vallutustes ja maksude kehtestamises, provintside rajamises,
asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid kaupmehed eesli- ja kaamelikaravanidega läbi mäekitsuste ja kõrbete, minnes läände Liibanonist seedripuid tooma, põhja hankima Väike-Aasiast kulda, hõbedat, tina või vaske ja itta kuni India ja Hiinani välja ostma siidkangaid, värvaineid, maitseaineid ja kalliskive. Mesopotaamia kaupmees, kes müüs oma põllusaadusi, võis rahulduda oma kauba umbmäärase mõõtmise ja eeslikoorma viisi müümisega, kuid kallimate kaupadega tegelev kaupmees pidi olema täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid. Ent kaupmeestel tuli
Näiteks katoliiklased usuvad, et protestandid on määratud põrgusse lihtsalt selle pärast, et nad ei kuulu katoliku kirikusse. Samamoodi arvavad paljud killustunud kristlikud usulahud nagu näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema individuaalsest jumaldamisest ning samas kritiseerivad kristlased ise ,,paganaid selle pärast, et nood kujusid kummardavad"). Noh...ja juute on ju alati saatanateks nimetatud. Kuigi jumal on kõigis neis religioonides põhimõtteliselt sama, vaatab igaüks teise tõlgendusi laitva pilguga. Ning kõige tipuks nad palvetavad üksteise eest. Nad põlgavad oma ristiusu vendi selle pärast, et nende usulahk kannab teist nime ning kuidagi peab ju vaenulikkust välja näitama. Kuidas saakski seda paremini teha, kui läbi ,,palve"! Selle asemel, et öelda ,,ma
Kõik sõltub probleemide lahendajate eetikast- dogmaatikast, psühholoogiast ning maailmavaatest üldisemas mõttes. Nii ongi küsimused heast ning kurjast, Jumalast, õiglusest ning kannatustest jätkuvalt aktuaalsed. Kui ka teoloogia enamasti hea ja kurja küsimusse süvenemisest tagasi kohkub, on ometi pea kõik inimesed iga päev sunnitud neile küsimustele lahendusi leidma. Kas on õigus Carl Gustav Jungil, kui ta arvab teolooge vahel elavat ,,elevandiluutornis"? Kristlus ei murra tema sõnutsi pead kurja küsimuse üle, kuna Jumalat mõistetakse hea sünonüümina. Juba peale tema nähtud kahest suurest sõjast raskeima Teise Maailmasõja lõppu ning Hiroshimat kirjutab Jung: ,,Kuid kaasaegse inimese jaoks on lood hoopis teised. Me oleme üle elanud nii kuulmatuid ning sokeerivaid asju, et küsimus, kas sellised asjad on mingil moel lepitatavad pildiga heast Jumalast, on muutunud põletavalt päevakohaseks. See pole enam probleem, millega tegelevad
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
(Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale. Uksed, aknad, katuseluugid ja katused kihasid tuhandetest inimestest, rahulikest ja ausaist kodanikest, kes vaatlesid ainult Paleed ja rahvahulka ning muud ei tahtnudki, sest Pariisis on küllalt inimesi, kes rahulduvad vaatlejate vaatlemisega, jah, isegi sein, mille taga midagi sünnib, väärib meil tähelepanu.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud 1
Valged, mulatid ja neegripoisid ning -tüdrukud ootasid seal alati järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Sest kes raha toob, ei too seda kunagi teist kõrda. Teie sääl," hüüdis direktor Indrekut, ,,tulge lähemale, tulge siia!" See oli Indreku elus piinlikumaid silmapilke, kui ta oma kõvade ja raskete saabastega -- temale endale tundusid nad hirmus raskete ja kõvadena -- klomps, klomps üle toa astus, kuna samal ajal teda teiste irvitavad pilgud saatsid. ,,Ütelge sellele lätlasele -- sest see siin on lätlane -- ütelge temale, kas te oleksite härra Mauruse juure tagasi tulnud raha tooma, kui te poleks sisse pääsnud? Oleks kõlistanud, aga poleks pääsnud. Ütelge talle vene keeles, sest tema vaeseke ei oska eesti keelt. Kaks aastat on ta juba siin, aga ikka ei oska. Ütelge talle, kas oleksite tulnud või ei?" ,,Oleks vist küll tulnud," ütles Indrek. ,,Kuidas?!" hüüdis direktor ägedalt, kuna naerumuie laienes kõigil nägudel, mida märgates härra Maurus lausus saksa keeles: ,,So ein Landscher, ein Tere-tere!" Siis pöördus ta uuesti Indreku
Äriteenused on traditsioonilised tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, korgi (milles Portugal on maailma suurim tootja), puidu ja jookide tootmine. Portugal muutis poliitilise korra aastal 1974 tänu nelgi revolutsioonile, mis kulmineerus lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
